teate,olen vä-si-nud ja laps on kah,käib 6-.ndas ja lihtsalt teksti lugedes aru ei saa,mis tegema peab,siiamaani,kui loen talle ette,saab ka ülesanded tehtud,aga iseseisvalt õpitud ei saa...sain just täna hinnetelehe...leppisime kokku, et katsub nüüdsest iseseisvalt õppida...neljas aines kahe seisud:(
Tegelikult küsimus oleks selles,et tahaks kogemusi düsgraafikute
lastevanematelt,kuidas saite lapsele diagnoosi ja mida see tõdemus koolis leevendab,kui laps on arstlikult düsgraafikuks tunnistatud? Kas omaltpoolt saab kuidagi veel last arendada või tulb ikka tõdeda fakti,et pikad õhtud on ka edaspidiseks kooliajaks koosõppimisele määratud?

Minu tuttav jäeti selle pärast istuma ja läks nagu ta ise ütleb, lollidekooli. Pane ta siis vastavasse kooli kui tavakoolis hakkama ei saa.

nimetu,kuivõrd loll ta on,eks seda siis tõestavadki tohtrid...korra olen ta testimisele tarinud,näed,lolliks teist siiski ei tunnistatud,vähem võimekaks ehk natuke ja kui sa asjast mitte kottigi ei tea,ära pritsi siin
*niigi tuju sant ja mures,vat su ilkumist veel vaja:(

düsgraafik = vaegkirjutaja (võõrsõnade leksikon) Ei taha sugugi norida, aga mulle tundus, et teie lapsel on lugemisprobleemid. Mul olid õelapsel ka, ei saanud loetud ega õieti kirjutatud, kusjuures puudus ka igasugune huvi. Ja tõesti 6. klassis läks äkki lahti ja nagu nõiaväel kadusid probleemid. Muideks, lugesin just et Ristiku põhikoolis Pelgulinnas alustasid tööd järeleaitamise abigrupid või kuidas neid nimetatigi, sealjuures ka individuaalse lähenemisega. Vist täitsa tasuta. Loodan et sulle vastavad rohkem asjatundjad.

Koos õpitud koos hüperaktiivikuga- hetkel õpib, kõik väga hästi, selge, kuid enne tundi unustab korrata ja siis äkki ei oska. Kas õpetajatega ei anna rääkida ja asja selgitada, et nad oskaksid last vastavalt võimetele hinnata. Tolle teise poisiga sai õpetajaga räägitud ja ta ei tulnud selle pealegi, et lasta hetke enne vastama asumist 4. kl. luuletust/ jutustust korrata- ja kogu klassi hinded paranesid. Iga laps on erinev ja seda kiputakse unustama.
Mornu, ürita veidi oma õpetamisstiili muuta, ehk aitab see teda iseseisvamaks muuta. Rõhk sellel, et sina kontrollid, tema õpib ja lahendab.

ja nimetu,
isegi sügava vaimse puudega inimene ei ole loll. Areneb vastavalt oma võimetele. Antud juhul on tegemist lihtsalt lapsega, kel veidi õppimisega probleeme.

lapse areng on hüppeline. Septembris ongi alati kõige raskem, laps elab jälle sisse lihtsalt. Mingil momendil avastad, et laps saab palju paremini hakkama. Võiks kaaluda nn. abiõpetajat näit. kord nädalas raskeid aineid üle seletama. Võõras inimene motiveerib rohkem pingutama kui ema. Kahjuks.
Ja keskkond/ kaaslased on määrava tähtsusega. Kui ikka koolis õppimine väärtustatud ei ole, on raske.

Sinu laps on sel juhul hoopis düsleksik. Kerge vormi korral suudab ka kvalifitseeritud logopeed aidata.
Nimetu, ka mõned väga tuntud ja edukad inimesed on düsleksikud.

oehh,tänan,düsleksik ikka vist tõesti,sest logopeedilise etteütluse läbis ta selle kooliaasta alguses edukalt...tänan,proovin siis logopeedidega nõu pidada:)

Olen kord üllatusega kuulnud, kuidas 6. klassi poiss veeris. Ehk ka sinu poeg ei loe veel soravalt? Lase endale valju häälega ette lugeda. 6. klassis on kaunikesti pikad laused ja kesise lugemisoskuse puhul ununeb algus ära enne, kui lõppu jõuab. Ehk aitab see, kui esitad talle loetava kirjatüki kohta küsimusi eelnevalt, las otsib lugedes vastuseid. See paneks süvenema. Ja kindlasti meelita lugema, kas mõne hea õhukese lasteraamatuga, kasvõi koomiksiga, kus rohkem teksti, arvutimängud kõik kahjuks võõras keeles :((

Jutt käib vist jah düsleksijast. Sattusin mõni päev tagasi Soome televisioonist üht sealset dokumentaali vaatama, just sellistest lastest. Võib muidugi ainult kadestada, kui palju riik selliste laste arendamist toetab.Õppisid nad kõik tavakoolis aga sinna juurde muidugi tugiõpe + vanematepoolne suur töö. Kindlasti oleks siin vaja spetsialisti abi, kuidas last aidata, muidu kipub ilmselt kujunema nii, et vähemal või rohkemal määral lapsevanem teeb lihtsalt kodused tööd ära aga lapse areng ei edene.

Selle paberi, et lapsel sellega probleeme on, oleks te pidanud juba algklassides saama.See on lapsele abiks.Koolides on isegi oma hindamissüsteemid paika pandud.Meie koolis on nii, et mõnel on mates ja eestis probleeme ja vanematega on kokku lepitud, et nende 3 saab kätte 35% õigete vastuste eest.See lõputunnistustel ei kajastu, küll aga peab õpilane seda ise arvestama, et ta sellel alal edasi õppida ei saa ja selle 35% vähemalt auga ära teenima.On olemas ka meil see tasandusklass, aga seal käivad rohkem pätikad ja need, kes teisi tunnis segavad ja õppida ei viitsi.

düslektikule tuleb õpiku tekstid ümber trükkida - lihtsamas sõnastuses, lühemate lausetega, selge kirjaga. soovitavalt raami sees või heledavärvilise kasti sees. lõpus kordamisküsimused. hea on, kui suudad maksta eripedagoogist koduõpetajale. hea on, kui düslektik ise aru saab, et tal on selline eripära, ja püüab sellest üle saada. käegalöömine on ohtlik :(

nojah,totsuga eile sellest rääkisime,üritasin rahulikult talle seletada,et mul selline tunne,et loeb,aga aru ei saa,mida...loeb muideks teine soravalt,eitas alguses ja lausa vihasena,lõpuks rahunes maha ja möönis fakti,et pikemate tekstide osas see nii ongi,et asi kipub vaid läbiloetud tähtede reaks jääma, aga aitähh:).. tasulisele eripedagoogile pole praeguse elukvaliteedi juures küll asja,ehk leiutab midagi ka meie tervishoiusüsteemist midagi...igaljuhul sain asjalikke vastuseid:)

Meil oli-on sama mure 6.klassis käiva düsgraaf-düsleksikust pojaga. Logopeedi jaoks alguses lootusetuna tundunud juhtum on nüüd korralikult kirjutama hakanud ja lühikesest tekstist saab aru, jutustamine läheb enam-vähem, aga kohustuslik kirjandus on veel valulaps, "pilt peas kaob koguaeg ära" ja loetud lehekülge tuleb jälle uuesti otsast alustada. Et temaga koos alustasid veel mitu last logopeedi juures käimist, siis ühel hetkel küsis logopeed,et mis nippe me kodus kasutame, et meie poeg 4.klassis teistega võrreldes suure hüppe tegi. Meie kodused nipid: ostsime korraliku süntesaatori (metallksülofon on ka hea), et ta saaks niisama klimberdades puhtaid helisid kuulata - düsgraafid nimelt ei ole võimelised kuulmisel häälikuid eristama nii nagu meie (sealt need seebdemper ja porrkant). Panime ta ristsõnu lahendama - Ekspressi TV-kava lasteristsõnad on parimad, kord nädalas ei tekitanud temas pealesunnituse tunnet ka. Et ta saaks aru, mida ta loeb, tegime suuliseid mänge. Mina ütlesin lihtlause: mootorratas sõitis vastu puud (poistele huvipakkuv lause). Tema pidi peas sellest "põnevusfilmi tegema" ja mulle kirjeldama: milline mootorratas,mis värvi, millisel kiirusel, millise ilmaga, kus kohas, kas linnas või maanteel, milline mootorrattur,kiivriga või ilma, millise puu vastu jne. Siis lasin lugeda raamatust ühe lause ja ta pidi sellest "filmi tegema". Ja kõik toimus rahulikult,justkui möödaminnes, sundimatus õhkkonnas paar korda nädalas - ärge pingutage üle! Ja ei mingit haletsemist või halvustamist. Ja etteütlusi käisin "nurga taga" lugemas, sest need olid nii naljakad, et pisar tuli silma (Güülma ilmaka kana sali - külma ilmaga kanna salli). Ärge näidake välja, et olete tema pärast mures, ärge ohake, ärge võrrelge teiste lastega või endaga samas vanuses, ärge noomige kehva hinde pärast. Ärge pange erikooli,kui matemaatika on korras! Kiitke! Võtke teda nagu ta on ja aidake sõbralikult, aga järjekindlalt. P.S. Lugesin kord,et Rootsi praegusel kuningal ja tema tütrel printsess Victorial oli ka lapsena loetust arusaamisega raskusi! Öelge talle seda. See on mööduv häire, mitte haigus.

Ma ei suuda uskuda kuidas võib mõni soovitada lapse erikooli panna. Nõukogude ajal leidus jah selliseid õpetajaid, kes ei osanud selliseid lapsi õpetada.
Ma olen ka düsgraafik ja eks mind õpetajad koolis selle pärast ka mõnitasid- ise tütarlaps ja ei oska kirjutada- ning soovitasid vanematel mind erikooli panna.

Ülikoolis olin aga oma kursuse edukamate hulgas- hinnete mõttes olin keskmine, kuid sain kõige parema töökoha. Loomulikult valisin reaalsuuna mitte humanitaaria.

Võiksid kindlaks teha, mis põhjusel ei saa laps tekstist aru. Tegemist võib-olla ka psühholoogilise hirmuga.

Kindlasti ei tasuks lapsega pahandada ega tekitada lapses madalat enesehinnangut, millest on väga raske ka psühholoogi abiga üle saada.

Düsleksik - lugemissuutlikkuse häire, düsgraafik - kirjutamishäire, kus ei kuulda häälikute pikkust.
Ametlik düsgraafikuks tunnistamine tähendab seda, et koolis võib eesti keele 2ga järgmisse klassi viia.
On õpetatavaid ja õpetamatuid düsgraafikuid. Esimeste puhul suure tööga peaaegu rahuldavad tulemused võimalikud.
Praegu on Ristiku koolis avamisel õpiabi rühmad, kus asjaga tegelevad eripedagoogika spetsialistid.Soovitan!

las ta teeb ise... agas istu tal iga p2ev turjal et ta ikka k6ik ise 2ra teeks. varu talle ja endale rohkesti aega ja kannatust.

Minu laps on düsgraafik, kuid panin ta piiblikohti ette lugema, kui teda õpetasin Jumalat tundma. Seda alates algklassidest. Oli ka pisaraid.

Nüüd, 6. klassis, loeb see düsgraaf raskemaidki tekste koolis vabalt (ei saa öelda, et pingutusteta) - ta on keskendumisvõime abil õppinud ennast kohandama olukordadele. Tunnistusel on tal neljad-viied, viiuliesinemine oli 5, kompuutergraafikas, konstrueerimises ja kunstis on kibe käsi. Kirjutab kohati vigadega, aga ma lasen tal ennast ise kontrollida ja arvata, kus ta vea on teinud.

Kordagi pole ma temaga koos õppinud, ta vastutab enda eest algusest peale ise.

Nüüd on Sul muidugi hilja, kuid proovida võid sellega, et leiad selle, mida ta väga hästi teha oskab ja teed nii, et ta saaks sellel alal maksimaalselt areneda. Samal ajal annad vastutuse tema koolitööde eest täielikult temale, andes talle mõista, et nii ta saab näha oma töö ja pingutuste reaalset tulemust ja kui ta ei pinguta, siis saab temast luua-karla, madalapalgaline või töötu (see nüüd küll ühe murdeealise unistus ei ole). Kui ta midagi saavutab (mõne hea hinde), siis kiida (kasvõi üle). Laps on lill, keda tuleb kasta ka!

Düsgraafia on psüühilise arengu spetsiifiline häire:
a) algus on alati varases lapseeas;
B) on enamasti seotud kesknärvisüsteemi, bioloogilise küpsemisega;
c) häirel on pidev kulg ilma ägenemiseta.

Düsgraafia puhul on mõjutatud enamasti kõne-, ruumitaju(oluline matemaatilise probleemide puhul) ja motoorne kordinatsioon (käeline tegevus on halb). Lapse kasvades ja vanemaks saades häire pidevalt nõrgeneb (kuid düsgraafia jääknähud säilivad täiskasvanueas).
Düsgraafia on iseloomulik, et analoogilist häirete olemasolu on ka teistel perekonnaliikmetel,(tavalisel meesliinis: postel esineb häire 5-6 korda enam), see tõendab geneetilise faktorite olulist osa düsgraafia haigusjuhuhus. Düsgraafia põhjus (bioloogiline, geneetiline jne) on senini ebaselge nii psühhiaatrias kui ka psühholoogias. Düsgraafia on enamsasti 80% seotud keele arengu pirurdumise tulemus, sellele lisanduvad kirjutamis-, lugemis, häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumis häired lapsel.
Düsgraafia ja düsleksia kliinilise diagnoosimisel on abiks neli üldist kriteeriumi: 1) häire sügavus 2)häire avaldumise eripära, dünaamika 3)häire srtuktuur (millisel moel ja kuidas häire avaldus lapsel) 4) millised on kaasnevate probleemide olemasolu(kas on mahajäämus , matemaatikas, raskused kehalises motoorikas jne.
Lugemis häirele on iseloomulik;
a) tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine;
b) aeglane lugemine;
c) lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotamine lausete ebakorrektsus;
d) lausetes sõnade või häälikute ümber paigutamine või tagurpidi lugemine.
Samuti esineb selle Lugemis häire) probleemi puhul:
- võimetus meeles pidada loetud fakte;
- võimetus teha loetust järeldusi või kokkuvõtete;
- vastates küsimusele loetud juttu kohta lähtub laps üldteadmistest, mitte konkreetse lugemise või juttu sisust.
ÕIGEKIRJAHÄIRE/DÜSGRAAFIA
Häire põhiline tunnus on eriline ja oluline õigekirja kirjutamise raskus. Raskusi esineb eriti /K;G;P;B;D;T/ kirjutamisel ja õige foneemi tajumisel kuulmisel ja kirjutamisel. Enamasti on seotud, et lasp neuropsühhiliselt ei kuule häälikuid õigesti on enamasti probleem foneemi- ja häälikuanalüüsi analüümisel.
Häiritud ka sõnade korrektne häälimine ja kirjutamine.
Iseloomastav on ka lapsel eriti halb käekiri. Põhiline diagnoosimisele on, et õigekirjaoskus on oluliselt puudulikum, võrreldes eale vastava tasemega. Õigekirjahäired on soovitav hinnata individuaalselt standardiseeritud testide alusel. Tavaliselt teevad seda psühholoogid, lastepsühhiaater diagnoosib häire, eripedagoogid, tegelevad ravi ja rehabilitatsiooniga.

Düsgraafia ei ole vaimne alaareng. Õigekirjahäirete puhul ei pea laps olema erikoolis,sest õigekirjahäire puhul ei ole tegu,et lapsel on madal IQ.

Autor: I.T
Aeg: 10-05-03 14:16

Düsgraafia on psüühilise arengu spetsiifiline häire:
a) algus on alati varases lapseeas;
B) on enamasti seotud kesknärvisüsteemi, bioloogilise küpsemisega;
c) häirel on pidev kulg ilma ägenemiseta.

Düsgraafia puhul on mõjutatud enamasti kõne-, ruumitaju(oluline matemaatilise probleemide puhul) ja motoorne kordinatsioon (käeline tegevus on halb). Lapse kasvades ja vanemaks saades häire pidevalt nõrgeneb (kuid düsgraafia jääknähud säilivad täiskasvanueas).
Düsgraafia on iseloomulik, et analoogilist häirete olemasolu on ka teistel perekonnaliikmetel,(tavalisel meesliinis: postel esineb häire 5-6 korda enam), see tõendab geneetilise faktorite olulist osa düsgraafia haigusjuhuhus. Düsgraafia põhjus (bioloogiline, geneetiline jne) on senini ebaselge nii psühhiaatrias kui ka psühholoogias. Düsgraafia on enamsasti 80% seotud keele arengu pirurdumise tulemus, sellele lisanduvad kirjutamis-, lugemis, häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumis häired lapsel.
Düsgraafia ja düsleksia kliinilise diagnoosimisel on abiks neli üldist kriteeriumi: 1) häire sügavus 2)häire avaldumise eripära, dünaamika 3)häire srtuktuur (millisel moel ja kuidas häire avaldus lapsel) 4) millised on kaasnevate probleemide olemasolu(kas on mahajäämus , matemaatikas, raskused kehalises motoorikas jne.
Lugemis häirele on iseloomulik;
a) tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine;
b) aeglane lugemine;
c) lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotamine lausete ebakorrektsus;
d) lausetes sõnade või häälikute ümber paigutamine või tagurpidi lugemine.
Samuti esineb selle Lugemis häire) probleemi puhul:
- võimetus meeles pidada loetud fakte;
- võimetus teha loetust järeldusi või kokkuvõtete;
- vastates küsimusele loetud juttu kohta lähtub laps üldteadmistest, mitte konkreetse lugemise või juttu sisust.
ÕIGEKIRJAHÄIRE/DÜSGRAAFIA
Häire põhiline tunnus on eriline ja oluline õigekirja kirjutamise raskus. Raskusi esineb eriti /K;G;P;B;D;T/ kirjutamisel ja õige foneemi tajumisel kuulmisel ja kirjutamisel. Enamasti on seotud, et lasp neuropsühhiliselt ei kuule häälikuid õigesti on enamasti probleem foneemi- ja häälikuanalüüsi analüümisel.
Häiritud ka sõnade korrektne häälimine ja kirjutamine.
Iseloomastav on ka lapsel eriti halb käekiri. Põhiline diagnoosimisele on, et õigekirjaoskus on oluliselt puudulikum, võrreldes eale vastava tasemega. Õigekirjahäired on soovitav hinnata individuaalselt standardiseeritud testide alusel. Tavaliselt teevad seda psühholoogid, lastepsühhiaater diagnoosib häire, eripedagoogid, tegelevad ravi ja rehabilitatsiooniga.

Düsgraafia ei ole vaimne alaareng. Õigekirjahäirete puhul ei pea laps olema erikoolis,sest õigekirjahäire puhul ei ole tegu,et lapsel on madal IQ.

Minu poeg ei oska üldse kirjutada, käib kuuendas klassis. No ma ei saa tema käekirjast küll aru, aga õpetajad on vist harjunud. Kui tahab, siis saab küll, aga ta lihtsalt ei viitsi vist ilusasti kirjutada, kuna tal läheb siis hästi palju aega. Ta on vasakukäeline ka, mina teda ei oska õpetada (keegi teine meie perest ei ole ka vasakukäeline olnud, see on isapoolsest suguvõsast vist kuskilt päritud). Ega siin pole vist midagi teha ka....