kuidas teie oma lapsi karistanud olete?
vitsaga? rihmaga? millestki ilma jättes? keelates midagi? tuppa lukku taha pannes?

kas olete ka kunagi mõelnud kuidas mingi karistus lapsele mõjunud on? emotsionaalselt ja füüsiliselt...

minu laps nii õrnahingega, et häält tõsta tema peale ei tohi, võtab seda tohutult hinge ja solvub.Ei peagi õigeks karistusi- lapsega rääkimine ja koos põhjuseni jõudmine miks ta nii tegi annab paremaid tulemusi kui mis iganes nurka panemine, rihmaga, keelates ja käskides.laps 7 aastane.

põhiline on toaarest. rihma pole juba ammu saanud, viimati sai siis kui mõnitas vanainimest.
kuidas on mõjunud: toaarest paneb oma tegu kahetsema ja oma käitumist parandama, kuigi hingeliselt on see minu lapsele piinav. aga ikka üks karistus korraga.

Olen saanud hakkama ilma äärmuslike vahenditeta. Lihtsalt vestlemisega, inimene ju on loodud mõtlevaks ja kõnelevaks olevuseks. Nüüd poeg 17 aastane, enam nagu ei saagi karistada/keelata, sellises vanuses peab oma otsused oskama ise teha, kui valed, siis õpib neist, kui õiged, siis ju hea. Ta mul kogu aeg ka rohkem sinnapoole kaldunud, et kui midagi väga keelata, siis nagu tahab just eriliselt seda keelatut, nii et parem vaikselt suunata, siis arvab , et tahabki sama mis mina.

pole nagu karistajat tüüpi,mis sa sellega ikka tagantjärele päästad,aga üks juhus oli kunagi,kui plika alles teises klassis vist,ostis oma taskuraha eest chupachupsi pastaka,mille otsa sai pulgakommi panna,eriliselt mõttetu vidin,kirjutada ka sellega ei saanud.Läksime koos poodi(väike maapood)seal andsime selle müüjale tagasi,tollele ka ütlesin,et vaata,mis soga sa lapsele müüd,ta ju alles väike,kui mõnel suuremal on raha rohkem kui mõistust,las see raiskab.Raha muidugi tagasi ei saanud,oli üle 20 kr.Uut taskuraha ka ei andnud lapsele.Näib,et see jäi talle meelde,ta ikka aegajalt oskab päris hästi raha lugeda,kõigile kiusatustele järgi ei anna ja mõtleb enne,kui midagi ostab.

olen nõus eelkõnelejatega, kes arvavad, et lapsega saab rääkida, seletada. reetmise korral olen kasutanud ka vastupidist varianti ehk vaikimist. see mõjub ka, kui seni on olnud normaalne suhe.
mind ennast peksti korralikult eksimuste eest. tegin ka piisavalt jaburaid tegusid.
tänitamine, näägutamine ja häbistamine on kõige hullemad. nendega rikutakse inimhing täielikult.

kui plikad varastasid onu rahakotist raha suurema summa(kuna seal olevat raha palju olnud!!!!),üks oli siis 9,teine 11a.,olid aasta aega ilma taskurahast,nooremale meeldib väga õues olla,teda karistan õuekeeluga,vanem on arvutifänn,talle mõjub arvutikeeld,pesamuna kardab kasevitsa,tema puhul piisab selle vibutamisest:(((
Õnneks pean neid karistusviise harva kasutusele võtma,kõige "raskem" ehk ongi 7-aastane pesamuna

unustasin,et püüan karistuse asemel pigem rääkida juhtunust kui sellisest,oleneb,kes millega hakkama on saanud.

ärge karistage last niimodi muidu pärast ta hakkab teid kartma .tehke niimidi et jätke millestki ilma või taskurahast aga karistada vot niimodi ei ole vaja sest mul olid kunagi niisukesed vanemad ja ma siiamaani kardan neid ma ei ole neil käinus juba 5 aastat.

Mul olid vanemad südamelt kurjad, kuigi mitte füüsiliselt, ja ma ei salli neid siiani, nad on mulle jäledad.