viimasel ajal tundub jube "trendi" värk olema -mida varem kooli, seda "trendikam "lapsevanem oled. miks pannakse lapsed 5 aastaselt kooli? mõned vastused:lapsel on lasteaias igav, laps oskab juba lugeda,laps on ülekasvanud(suur ja kogukas),lasteaed on kallis(koolis tasuta toit ja kohamaks puudub) jne. mida teie sellest arvate?isiklikult ei poolda väikelaste kooliminekut .

Kas see mitte välismaa eeskuju pole? Olen telekast näinud, et väikelapsed käivad koolis ja lugenud ka. Telekas oli seriaal "Lastega kodus", ju see ikka päriselu ainetel oli. Mis seal vahet tegelikult, kas kool või lasteaed, õpitakse mõlemas ja lastekollektiiv mõlemas.

Ei poolda seda, lapsel jääb lapsepõlv lühikeseks. Paljud lapsed, kes esimesed 4 aastat saavad suurepäraselt hakkama, jäävad viiendal aastal jänni. Eriti poisse ei laseks nii vara kooli. Väga meeldis kunagi Lauri Leesi sellekohane jutt, et pigem võiksid lapsed minna kooli 8 aastaselt kui 5-6-selt. Lasteaias võiks ju tegelikult esimene klass olla ja siis kohe kooli teise klassi. Seda enam,et esimeses klassis ju hindeid nagunii ei panda. Oleks lapsel hea ja vanematel rahulikum.

Ei poolda liiga varast koolipanekut. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et lasteaias vaadati väikeste laste järele paremini, keegi kasvatajatest (või väemalt söögitädi) oli pidevalt juures, vägivalda oli vähem. Aga mida hakkab üks 5-aastane laps peale koolis, kui näiteks pärast tundide lõppu teatatakse, et pikapäevarühm jääb ära, lapse vanemad kõik tööl ja kõigil lastel pole mobiili et vanematele helistada. Mida hakkab üks 5-aastane peale klassiekskursioonil, kus õpetaja kappab ees ega vaevu vaatamagi, kas kõik ikka järgi jõuavad. Näiteid võib veel külluses tuua, ei viitsi siin pikemalt kirjutama hakata.

*triiton, helkel nostalgiline, et küll see lasteaiaaeg oli ikka tore aeg ja kasvatajad kenad ning hoolitsevad inimesed.

hehe, mina läksin ka 5 aastaselt esimesse klassi. ei kaeba, et lapsepõlv lühike oleks olnud. vähemalt ei pidanud kogu aeg haiglas konutama. lasteaias korjasin millegipärast kogu aeg mingi tõve üles. koolis seda probleemi ei olnud.

Ei poolda nii varast kooliminekut. Mind ennast pandi kooli, kui olin alles kuueseks saanud, st. sünna oli suvel ja sügisel kohe kooli. Ega eriti probleeme ei olnud, aga endalegi üllatuseks tekkisid raskused kõrgkooli lõpetamisel ja töökoha saamisel. nimelt sai mul keskkool läbi juba 17 aastaselt ning kuna läksin kohe ka kõrgkooli ning lõpetasin sellegi niminaalajaga (tegu oli 3-aastase õppega) siis juhtus nii, et töökoha otsimise ajaks olin 20 astane ja kõrgharidusega. ausalt öeldes ega selline kombinatsioon eriti soodne just ei olnud, kuna mitte keegi lihtsalt ei uskunud minu sünniaastat vaadates, et kõrgharidus juba olemas on.

Laps läheb koju peale kooli. Kas praegu on igas koolis ja iga päev pikapäevarühmad? Minu kooliajal küll ei olnud. Pikapäevarühmas käisid ainult need, kes õppimisega hakama ei saanud. Teised läksid peale kooli koju.

Loe tähelepanelikumalt, juttu on 5-6 aastaselt kooli panemisest.

see oleneb tegelikult täielikult lapsest endast,tema arengutasemest jne.kui viiene on seitsmestega samal tasemel ja nii,võib ju panna,mõni aga pole veel kaheksaseltki piisavalt küps:P

Lugesin ja ikkagi. Kui 5-aastane käib koolis, on tal koolitee selge ja võib koju ka minna nagu seitsmenegi. Kui ei saa hakkama, käigu siis lasteaias edasi või mingu keegi kooli vastu, kasvõi naabritädi. Mõte jääb samaks.

Kulla L. ma olen vist juba öelnud, et oma last ma nii ei tahaks kasvatada nagu sind on kasvatatud. Pigem oled siin nagu hoiatav eeskuju (kasvatusmeetod ja selle tulemused).
Minu laps käib jah pikapäevarühmas, kuigi praegu enam mitte iga päev. Kool lõpeb juba kella 13 ajal, mina jõuan koju 17 ajal, natuke pikk aeg lapsel üksi kodus konutada. Ja kui koolis juba pikapäevarühm olemas on, siis miks mitte seda võimalust kasutada.
Ja näiteks 5-aastane laps on üldjuhul veel liiga 'põhupea', et teda üksi tänavale kolama lasta.

ise läksin kooli 6-selt, omad lapsed said kooliküpseks sama vanalt. ja kui vanalt laps kooli saata, määrab ikkagi kõige pealt lasteaia kasvataja( tehakse ju test, kas on kooliküps) ja ka koolis (poiss pidi tegema lugemis- ja matemaatika katse, tüdruku ajal öeldi, et oma piirkonna lapsed võtame kindlasti vastu). lapsevanem päris üksi ei saa ju otsustada, et vot nüüd panen lapse ära kooli, mis siis et alles 5.

armas L.! küll sa oled ikka andekas teistele pere- ja laste-alaseid märkusi tegema. endal pole sul kumbagi.

Mina olen ses mõttes L-ga ühes paadis, et kui laps on ikka nii titekas, et ei saa üksi koolist koju tulemisega hakkama, siis käigu lasteaias edasi ja arenegu vähe. Mis mõtet on panna sotsiaalselt nii ebaküps titt kooli? Et eputada, oi kui tark laps mul on. Ja samas laps hakkab nutma, kui üksi kodus olema peab.

Selgituseks veel - mina paningi oma lapse 7-aastaselt kooli.
Oma kommentaaris üritasin lihtsalt öelda, et üsna paljud 5-aastased ei ole veel küpsed koolis käima (vähemalt sellistes tingimustes nagu suuremal osal koolidel pakkuda on),
erinevus lasteaia ja 1 klassi vahel on ikka väga suur.

Kah ei poolda 5-6 aastase lapse kooli panemist, olgu ta "varaküps" või mitte. Mul tütar läks küll 7-selt kooli, aga okt. saab 8. Teoreetiliselt oleks saanud ka eelmisel aastal kooli minna - kõigi testide järgi.
Pikapäevarühm tuleb vast kõne alla seal, kus vahemaad kodu ja kooli vahel liiga suured. Mul tütar kodus (10 minuti tee) kell 12 ja mina töölt jõuan kell 17. Pole midagi nii enneolematult pikk aeg üksi olla. Kui huvialaringe pole, siis käib vahepeal õues ja otsib endale ise tegevust, iseseisev inimene juba :)

Kusjuures nood "kooliküpsuse testid" ei anna adekvaatset hinnangut. Seda on nentinud nii mõnigi mu pedagoogist tuttav. See, et laps matemaatikas ja lugemises (hetkel! - hea treeningu/tuupimise tulemus) kõva käsi on, ei näita tema vaimset potensiaali. Ses mõttes on ka nn. eliitkoolide mõte küsitav. Seda enam, et viimane tekitab paratamatult (mõneti ebavõrdse) sotsiaalse kihistumise.

Mina olin 5aastane, kui kooli läksin (aasta 1985). Ehk poleks nii vara pandudki, aga ise kohutavalt tahtsin minna. Lugema olin hakanud kolmeselt, kooli alguseks 6. klassi kohustuslik kirjandus käsil. Arvutasin 1000 piires, seega n-ö edasijõudmise poolest kõik korras. Mis puutub sellesse, et 5aastane ei oska ilma pikapäevarühmata midagi teha - minu puhul see küll ei kehtinud. Olin neljane, kui esimest korda ihuüksinda Tallinna südalinnast bussiga äärelinna koju sõitsin. 1. klassis oli vaja vahepeal veel muusikakooli ja kunstiringi minna - ikka üksi. Ja polnud see kõik mingi küsimus, sain suurepäraselt hakkama, liigeldes vastavalt vajadusele küll trolli, küll trammi, küll bussiga. Mingeid õpiraskusi ei tekkinud kogu kooliaja ega ka ülikooli jooksul. Sõpru on ikka jätkunud, liiga üksildane ka ei ole.

Aga ometi kavatsen oma lapse puhul varast koolipanemist vältida. Vaatamata kõigele näib, et lapsel on igal juhul kergem suhelda oma eakaaslastega. Sageli ei ole teistega samale tasemele arenenud sportlik võimekus või üldse kõik käelise tegevusega seotu. Nii et jah - mitme otsaga asi...

punkt-kriips: blablablaaa????
Olen keskkoolis õppinud ühes klassis kooli 12 aastase matemaatikageeniusega, põhi-ja keskkooli läbis poole kiiremini, tal ammugi mitu kõrgharidust, hetkel Ameerikas IT-alases firmas juhtival kohal.
Kuidas Sina, geniaalne punkt-kriips siis niimoodi ripakile jäid ja laps ka juba olemas ja...?

Esiteks, geniaalne ei ole ma kunagi olnud, Sinu tuttavatega konkureerima ei küüni. Paljude enda omadega samuti mitte. Teiseks, last mul kahjuks ei ole veel. Ütlesin ainult, et oma lapse puhul kavatsen... See väide ei eelda, et mul juba laps olemas on. Põhi- ja keskkooli läbisin normaalse kiirusega, huviringid peale muu, hariliku gümnaasiumi kõrvalt sai ka kutseharidus omandatud. Kaks kõrgharidust eri aladelt tegin samuti paralleelselt, isegi kui Sa seda ei usu. Praegu magistrant. Ameerikasse ega IT-firmasse minna ei kavatse, eelistus on saada teadlaseks.

Poisi puhul mõtleksin sügavalt järele, aga tüdrukud arenevad kiiremini ja neil ei ole see füüsiline tugevus ka nii oluline kui poistel. Kui laps ikka loeb-kirjutab-arvutab nelja-viie-aastaselt, siis esimeses klassis on tal surmigav. Pakun välja ühe enda tütre peal proovitud variandi, mis töötas väga hästi. Ta läks kuueselt teise klassi, sest esimeses ei olnud tal midagi õppida, igaks juhuks panin ta kevadel esimesse klassi kaheks nädalaks, sest ma ei olnud sugugi kindel, et ta toime tuleb. Kuna klassijuhataja selle ajaga sai ta oskustest aimu, oli temal kõige lihtsam, kas laps sobib kooli või mitte. Kui klassis on tasemed väga erinevad, siis võib mittemidagitegemine harjumuseks saada ;)

arvan ka ,et ainult lugemine ja arvutamine ei määra kooliküpsust.
on ju veel ka käeline tegevus ja kehaline kasvatus. p.s. on ju vaja ka 45 minti tunnis rahulikult istuda ja kuulata õpsi juttu... jah, siiski on lapsed ikka väga erineva arengutasemega.ah, tehke mis tahate! oma laps -ise vastutad kui närvid kiiresti läbi põlevad. ja pealegi tundub ,et mõni saab oma komplekse lapse kaudu niimoodi veidikegi kompenseerida.

Werdil jumala õigus, lapsed on erinevad ja sageli ei suudeta oma last objektiivselt hinnata. Seetõttu olekski hea, kui saaks tulevane õpetaja last mõnda aega jälgida, praegu on vist eelkool selleks sobiv koht?
Mis puutub närvide läbipõlemisse, siis arvan, et seda juhtub "forsseeritud" lastel, so neil, keda enne katseid drillitakse mitu aastat, pärast läheb neil aga raskeks. Minu arust peaks katsetele minema selliste oskustega, mida laps on loomulikult omandanud, mitte suure õpetamisega.

Ei-ei, mitte mingil juhul. Ma ei suru oma siinsetele kaasvestlejatele tavaliselt midagi peale, aga selle küsimuse puhul ei jäta küll kirglikult hüüatamata: "EI!"

lisaks arvutamis,-kirjutamis,-jne oskustele on olemas ju ka veel sotsiaalne küpsus. tavapäraselt just varakult kooli pandud poisid jäävad sellega jänni, st ei ole niipalju "täiskasvanud" kui nendest vanemad klassivennad. lisaks ka see, et füüsilselt on nad pisemad, nõrgemad (räägin üldjuhtudest, kindlasti on olemas ka erandeid) ja see võib põhjustada suuremate-vanemate poolt kiusamist. tütarlaste puhul on vähe teisiti, nad tulevad ka nooremana teistega võrdselt toime (järjekordselt üldiselt, kindlasti on ka erandeid).
ja L-is selle koha pealt õigus, et vanasti (70-ndatel) käisid pikapäevarühmas arengupeetusega lapsed, tavalised lapsed seal ei käinud, vaid läksid kohe peale tunde koju,

Nii õpitu kui elukogemus ütleb, et varem kooli panek on viga. Sotsiaalne küpsus on just see märksõna, mis mõnel varem, mõnel hiljem raskusi valmistab. Aga muidugi on alati erandeid, isegi olen selline, aga üks mu lastest sai selle sama asjaga kõvasti kriimustada, kuigi hinded olid viied.