Me oleme suur pere, ema üksi kasvatab meid, ma saan aru, et tal on raske, aga ta ei taha üldse aru saada, et ma ei taha, et ta kogu aeg mu peale karjub. Ja nii ma ei taha temaga üldse enam rääkida, sest kohe tuleb röökimine. Muidugi meil on raske, aga mul on ju kool pooleli ja ma ei saaks nagunii mingit tööd, mis meid aitaks. Pealegi ei saa ma kehva silmanägemise pärast igat tööd teha. Prillid on ka nõrgaks jäänud ja ootame sooduskampaaniat, et saaks osta kaks klaasi ühe hinnaga. Muidugi olen öösiti pidevalt arvutis, aga nii ma maandan enda pingeid, sest kipun viimasel ajal emale vastu röökima, ma lihtsalt ei valitse ennast. Mina ei ole ju süüdi, et me nii kehvasti elame. Olen ühe aasta ka vahele jätnud koolis, sest ei saanud lihtsalt koolis käia ja istuma ka jäänud, sest pea on kõva ja õppida kodus ka eriti ei saa.

ära kurvasta. kauneid jõule!

Meil sama probleem, ainult et mina olen ema, kes karjub oma tütre peale. Ise saan ka hiljem aru, et ega see ilus ei ole, kuid ei suuda ennast talitseda. Näiteks eile rikkusin hommikul juba tütre tuju, kuna karjusin ta peale, miks täpselt ei mäletagi. Aga mu pea valutas ja ma olin nii väsinud ja jõulud olid käes, aga mul kõik kodused tööd tegemata, seega stress. Täna on nii kurb olla, tütar magab veel, aga kui üles tõuseb, siis palun vist andeks.

Probleem oli siis selles, et tütar ei olnud joonistanud onule jõuludeks pilti, kuigi oli lubanud.

Kindlasti on Sinul ja teistel lastel raske, kuid mõelge ka ema peale- kui ta teid üksi kasvatab ja kui pere suur on. Kindlasti on nii majanduslikud probleemidk kui ka emotsionaalsed. Mõelge mida te saaksite teha, et ema aidata. Kas ema käi tööl? Kui jah, siis proovige nii, et kodutööd võtate võimalikut enda kanda. Nagu ma aru saan siis oled 17 , seega piisavalt suur, et saaksid kodutöödes abiks olla. Ütled, et oled palju arvutis- selle asemel tee kodus midagi kasulikku. Esiteks aitad sellega ema ja teiseks puhkad silmi. Kui silmad nigi viletsad siis ei ole neid mõtet enam rohkem rikkuda. Kui vanad teised lapsed peres on? Kui sa soovid rohkem suhelda siis kirjuta mulle maili peale jutik6@hot.ee Ka minul on suur pere, kuid mina oma laste peae eriti ei karju. Eks vahel ikka kõrgendan häält kui vaja . Ehk osakn Sind natukenegi aidata ja siis saad kodus olukorda paremaks muuta ning usu- nii emal, Sinul kui teistel on parem kui kodus on rahulikum ja ei ole omavahelisi pingeid.

kas koolis mingeid tasuta ringe ja trenne ei ole?saaksid seal ka end natuke maandada?olen ise samuti küllalt lühinägelik ja tean seda tunnet,kui nägemisega raskusi ja prillid hakkavad nõrgaks jääma.meeldiv see just pole.
aga see on tõsi-et mida rohkem arvutis oled,seda hullemaks silmad lähevad.ja see sooduskampaania võib tulla kes teab kuna ja ehk pole ka selleks ajaks nt.raha kuskilt võtta...

kas sa osa koolitööd(kirjalik värk) kuskil raamatukogus ära ei saaks teha?paljud teevad ju nii !ise näen pidevalt raamatukogus igasugu kodutöö tegijaid.sest koduse olukorra tõttu ei pea su haridus ja seetõttu ka tuleviku väljavaated tõepoolest kannatama.
või on sul äkki mõni sõbrants,kelle pool kasvõi vahetevahelgi saaks õppimas käia?

ning juba soovitatud nõuanne minugi poolt:ühtteist kodutöödest tõesti omal algatusel ära teha.ehk jääb siis emal ka aja jooksul karjumist vähemaks.
üksikemaks olemine juba paari lapsega võib närvid krussi viia,mis siis veel paljudest lastest rääkida.ja kui te ehk veel kodus suurt midagi ei tee ka.
ole tubli ja ürita edasi!häid jõule!

mis tähendab, et emal on raske? Karjumine pole õigustatud. Lapsed on võrdlemisi kehval positsioonil ju, sest nad sõltuvad oma lapsevanemast ning lastele ongi igas asjas kerge sisse sõita. Lõpptulemuseks kasvatatakse närvilisi inimesi, kes kaovad kodust kui välk esimesel võimalusel. Olgem ausad, kui ikka oma elu pole osanud korraldada, siis on tobe laste kaudu karjumise teel närve välja elada.

kui sellel emal meest pole, siis ta kindlasti pole kaua aega keppi saanud. sellised naised lähevadki närviliseks.mõnel on see muidugi kaasasündinud probleem.sa ise ka juba 17 ja kindlasti sulgi kepivajadused. vaata endale kutt. kui endal kepivajadused rahuldatud siis paned palju paremini ema karjumisele vastu.emal lastekarja kõrvalt palju raskem meest leida.

isa
:P

mis sihukesed perverdid siit tahavad,mujal neid ei kuulda või

mis sihukesed perverdid siit tahavad,mujal neid ei kuulda või

Sihukesed "isad" on lasteahistajad ja kommionud (praegu koolilapse rubriigis oma vajadusi rahuldamas).

Meil täpselt sama lugu. Mitte ühtki päeva ei lähe mööda ilma karjumata. Aga ma rääägin Sulle oma loo nüüd emapoolsest seisukohast. Minu meelest on meie tüdruk lausa õnnelik, kui ta suudab mind järjrkordselt endast välja viia, et ma ta peale häält tõstan. Kuidas Sinuga lood on? Sa ei rääkinud, mille pärast ema just Su peale karjub. Meie põhjusteks on 1) segamini tuba ja riided 2) absoluutne ükskõiksus õppimise vastu. Aga teil?

kah ema
räägin sulle oma loo. Minu arust minu mitte enam esimeses nooruses ema teeb kõik ja on õnnelik, kui mina tema peale karjuma hakkan. Ta nimelt närib raudse järjekindlusega õrnadel teemadel, kuni plahvatan ja siis ta paneb hõlmad kokku ja kõnnib maailma rahuldatuma emana minema. Ilmselt ühel päeval vihastab juba ta nägu mind piisavalt palju, et seda rahumeelselt enam sekunditki vaadata ei või. Kummaline aga, et olen erakordselt rahumeelne ema oma perekonna vastu ning meil pole kellelgi kombeks karjuda olnud. Ära mängi oma lapse suhtes tulega, ühel päeval kaotad ta, sest ta ei talu sind võibolla enam.

ema karjub 95% juhul teismelise peale sellepärast, et tal on hirm. ta näeb, et sa iseseisvud ja eemaldud temast, aga ta ei näe, et see toimuks turvaliselt, st ta ei näe sinus kasvavat täiskasvanu vastutustunnet. ema kardab, et sa lööd õppimisele käega, langed koolist välja, satud halba seltskonda, hakkad hulkuma, jooma, narkootikume tarvitama, varastama ja lased endale lapse teha 6-klassilise haridusega hiv+ retsil, kes laseb doosi eest oma vanglasõpradel sind vägistada. umbes midagi sellist. kui ema näeb, et sa võtad õppimist tõsiselt, mõtled kutsevaliku peale, osaled kodustes töödes, käitud turvaliselt ja tuled õhtul normaalsel ajal koju, tutvustad oma sõpru emale, räägid temaga oma plaanidest jne jne, siis on tal vähem põhjust karjuda.

ise ka teismelise (15 a) ema ning olen ka see, kes läheb närvi ja siis kõrgendan häält ka. aga rahunen kohe maha, kui laps mulle asja ära seletab ja põhjendab. tegelt oleme head sõbrannad ja ta ei häbene ka oma sõprade ees mulle meelde tuletamast, kui palju ta mind armastab ja et olen tema meelest parim. selles suhtes olen õnnelik ema ja soovitaks sellist suhtumist ka teistele. ega keelamine ja käskimine ei too mingit tulemust kui ei ole mõistmist. kallid emmed tuletage meelde ennast kui olite teismelised ja te mõistate ka oma lapsi paremini. tühja need mõned halvad hinded, neid saab parandada aga suhteid ei pruugi saada ja kui, siis võib jääda mõni arm, mis võib rikkuda teie lapse tulevase elu. mõelge kallid emmed, mis on tähtsam - kas head suhted lapsega ja ta sind usaldab või range ja paindumatu käsk/keeld, mis võib viia lapse sinust nii kaugele, et seda vahemaad on hiljem väga raske või isegi võimatu vähendada.

"kui sellel emal meest pole, siis ta kindlasti pole kaua aega keppi saanud. sellised naised lähevadki närviliseks.mõnel on see muidugi kaasasündinud probleem.sa ise ka juba 17 ja kindlasti sulgi kepivajadused. vaata endale kutt. kui endal kepivajadused rahuldatud siis paned palju paremini ema karjumisele vastu.emal lastekarja kõrvalt palju raskem meest leida."

appike, kuidas ma põlgan selliseid koopainimesi...

teemavälise postituse pärast vabandades,
Dame Ali

no minul on 3 last ja super hea mees,aga vahel kui lapsed ikka üldse ei kuula ja omavahel kaklevad,siis karjun minagi nii mis kole.siis lapsed kuulavadki kohe. mõtle nüüd ise,mida või kuidas peaks ema veel käituma kui lapsed rahulikult öeldust aru ei saa?vahel saavad minu lapsed ka vitsa.see on muidugi väga äärmuslik,aga siis on mul endal ka nii paha olla et nutan õhtul vaikselt padja sisse ja mõtlen mida peaksin küll tegema et ei peaks lapsi karistama ja nendega riidlema.
ka emadel on raske.parem aita teda rohkem ja ütle kui palju sa teda armastad.usu,see teeb su ema pikaks ajaks rahulikuks ja õnnelikuks.:) mulle mõjub see küll nii.
edu:)

Sama jutt aga ma elan ainult emaga ja ma olen liiga noor et kodust ara joosta . Mingit abi palun?

Mutta näen kaikki nämä ehdotukset siitä, mistä saisit samanlaiset takit, joita en näe jokaisessa Lontoon tbh: n tbh: ssä, ei tarvitse edes olla samanlainen vain mukava talvitakki, jolla on jonkin verran muotoa.

Jos en löydä mukavaa tarpeeksi talvitakkia, minun täytyy ehkä vain häiritä vanhempani a https://promocodius.com/fi/

Mu ema ei karju ültse mu peale kui aind siis kui tuju tuleb mul teist ikka nii kahju.

Madis Petersom Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mu ema ei karju üldse mu peale, kui aind siis kui t
> uju tuleb. Mul teist ikka nii kahju

Mu ema just täna karjus et tossud on kooli kuid täna on mul trenn seal on neid väga vaja
aga kes teab kas lähen siis teiste roosade tossudega kes teab