Ja paari nädala pärast v6ib sildid ära v6tta ja paluda
lapsel nad ise 6igete esemete juurde viia.

Eelkooli kindlasti. Soovitaksin soojalt Kullot, kus meil oli väga hea kogemus ühe vanema õpetajaga, aga vaatasin, et ei leia ta nime enam seal kodulehelt. See muidugi ei tähenda, et ma Kullot üldse ei soovitaks :) Kas laps lasteaias käib? On seal logopeed? Kindlasti räägi temaga (ja omavahel - laps ei pea teada saama, kui suur Sinu mure on). Ja teil veel aega on - terve aasta koolini :)

Hea variant lugema õppimiseks on lauamängud, kus on vaja lugeda - nt Alias. Meie tegime isegi nii, et igal õhtul tuli "loosi teel" 20 kaarti ette lugeda. Raamat-töövihik "Lups lugema" oli ka suureks abiks - selliseid töövihikuid on tegelikult mitmeid.
Koomiksid, lihtsamad mõistatuste raamatud, kus tuleb ise pusida, et ülesandest aru saada, Sinu poisi puhul võib-olla mõni spordi-alane värviline lasteraamat, mida ta PEAB ise lugema või mille abil vanem vend lugemist õpetab. Ja siis igasugused kokkulepped - loeb ise väikse lõigu, jutustab Sulle ümber ja ülejäänud peatüki loed ise talle ette.
Oma kogemustest veel, et kui lapsel on olemas vanem õde-vend, kes talle rõõmuga ette loeb, puudub nooremal tegelikult stiimul lugemaõppimiseks. Iseenesest on armas, kui vanem nooremaga tegeleb.

Et eelpool on kirjeldamist leidnud lapsed, kellel lugemine iseenesest ja väga varases eas tuleb ning minagi oma last maha teha ei taha (kuigi eelnevad näpunäited tunduvad just sellele vihjavat), siis lisan, et kuigi veel 1. klassis oli probleeme lugemisega, siis nüüd, 5 aastat hiljem, loeb poiss mõnuga ja enamasti populaarteaduslikku kirjandust. Ilmselt oleks talle ka eelkoolieas sobinud rohkem midagi muud kui tavaline lastekirjandus, aga kust ma seda teadsin. Vaatamata kehvale lugemisoskusele oli ta kooli minnes väga kibe käsi aga matemaatikas (on siiani) ning võimeline suhtlema lisaks emakeelele veel kahes võõrkeeles (mitte kirjalikult loomulikult) ja need võõrkeeled tulid küll meile üllatusena. Laste anded on erinevad.

mul ei ole küll vastust sellele küsimusele,aga mure on mul küll suurem kui kellelgi teisel. Poiss on mul seitsmene ja tunneb tähti,aga lugeda ei oska.Olen iga päev üritanud teda lugema sundida,aga ei midagi.Ta keeldub täielikult lellest teemast rääkida.Ta isegi on nõus toas olema,aga raamatut ta kätte ei võtta.Mida teha ?Mul endal on mõistus täitsa otsas.Aidake PALUN,koolini on nii vähe aega.Ette tänades. Vika

Anna talle asu. Kui tähti tunneb ja mingeid pisemaid sõnu lugeda oskab. Sundimisega tekitad ainult karuteene. Meil oli seis analoogne enne kooli - last ei huvitanud ning oli trotsiga vastu. Kuna ma teadsin, et ta tähti tunneb ja kogemata tuli välja ka see, et tegelikult loeb küll lihtsamaid asju kokku, lihtsalt ei tahagi, siis oli lihtne lasta tal laps olla.

Esimese klassi esimene õpetaja oli tõeline autoriteet tema silmis ning kui õpetaja ikka paljus aabitsa teksti kodus harjutada, siis harjutati seda vabatahtlikult. Tänaseks armastab lugemist nii, et mina pean pigem piirama, et laps ikka õue ka jõuaks ning vahel silmi puhkaks.

Lase mängida endast vanemate lastega ,kes juba veidi oskavad.Mina ei pidanud nooremat poega üldsa õpetama,kuna mängis vanema poisiga arvutis ja õppis sealt.Tähelpanu vajab hoopis kirjutama õppimine,see on raske kui pole enne kooli harjutanud.

Esimesed kirjad lapsele: "Kommon padja all.", "Komm asub kausis.", "Vajuta arvutil Enter!"
Mina ajasin arvutisse ainult sellised mängud kus lugemine oli vajalik. Häda ajab härja kaevu ja poisi lugema ning hiljem inglise keelt õppima. Ei mingit sundimist. Praegu peaks olema mitmeid arvuti programme mis lugema õpetavad

See viimane variant vist tänepäevases maailmas kõige parem. Ise mäletan, et õppisin lugema kui Miki Hiir Eestis ilmuma hakkas, mis oli kuskil 91-92 aastal. Ise olin siis 5-6 aastane. Mingi aabits oli muidugi ka.

Aga kõige parem oleks lugemine ja kirjutamine ühendada, peale koomiksite lugemise võiks laps sinu juhendamisel hakata pidama vihikut kuhu kirjutate erinevaid sõnu. Võtke näiteks mingi tuba või ajakirjast pilt ja võtke läbi esemed/asjad mis pildil on, lase lapsel arvata mis on mis ja siis las ta kirjutab, esialgu kas või vigaselt.

Mu isa midagi sellist minuga tegi, ise kirjutasin sinisega ja pärast ta parandas vead punasega, siis oli päris hästi aru saadav ka, et vead sees, pealegi see aitab edaspidi ka kooli hindamissüsteemi paremini sisse elada. Algust võtsime sõnad läbi, siis hakkasime lauseid moodustama, isa tuletas mingi lause ja siis ma pidin sealt edasi tuletama, aga loos pidi ka loogika sees olema.

Aga jah, koomiksid oleks vast esimene asi. Kas meil peale miki hiire üldse on veel midagi väikelastele? Kunagi oli neid päris palju, Muumid, Tom ja Jerry, Ränirähnud, Fantoom.

Samas mul oli endal 4-5 aastaselt suur huvi koomiksite vastu, pärast oligi nii, et kui käisin katsetel, siis öeldi, et me paneks su 2 klassi, ja nii läkski. Imelik oli vaadata kuidas mõned õpilased kellega koos kuni lõpetamiseni olin, veerisid veel aastaid lugedes.

Ma leian, et lugemine tuleks kindlasti enne kooli minekut selgeks saada, kuna see moodustab väga suure osa hindamisest algklassides, ja kui ikka selge ei ole, siis need hinded ka kannatada saavad. Kui mul mälu ei peta, siis tean õpilasi (vist küll rohkem venelased) kes lugesid halvasti veel 5-6 klassiski.

https://aabitsaraamat.ee