Mul selline imelik mure, et tundub kuidagi, et lapsed pisut ülehinnatud. Tundub ju kuidagi imelik kui praktiliselt kogu klassi lapsed saavad kiituskirjad. Ühtepidi oleks nagu normaalne, valitud klass ja ehk tõesti rohkem arenenud, aga teistpidi olen jälle oma lapse pärast mures, kes praktiliselt kooli ajal kodus ei õppinud, sest koolis sai kõik selgeks ning koju töid eriti ei antudki. Nüüd lõpetas 3. klassi ja järgmisel aastal tuleb vast tõsisemalt endal tööd teha. Äkki tuleb isegi kodus õppima hakata, tõesõna, praeguseni ma ei tea mis tähendab iga päev lapsega kodutöid üle vaadata. Tulemuseks see, et poiss viriseb iga pisemagi ülesande peale. Nii minu arvates ka ei saa.
Sellest nüüd küsimused, kas on normaalne, et algklassides väikeseid lapsi lihtsalt hoitaksegi, antakse hindeid kergemalt ning üle poole klassi viielisi on normaalne. Või olen sattunud liiga leebe õpetaja juurde? Samas küsisin ka poisi sõbra käest, ning tema (2kl) ütles, et ainult 3 õpilast ei saanud kiituskirja.

Ma arvan, et need on kaks eri asja. Hinnata tuleks ehk tõesti algklassides suhteliselt leebelt. Neid, kelle kooliarmastus 2.-3. klassi jooksul otsa kipub saama, on niikuinii väga palju.

Aga see, kui lapsel kodutöid üldse pole ja ta nendega varakult ei harju, on küll paha. Ühes tuttavas peres on olukord, kus algklassides ema ei sundinud lapsi kodutööga tegelema (andekad lapsed ja neljad-viied ju ka kõik) ning nüüd, kui lapsed pubekaikka jõudnud, kurdab, et lastel pole vähimatki harjumust iseseisvalt töötada-õppida. Hinded muidugi enam ka niii head ei ole.

Kui ikka mingil määral lapsele kodutöid antakse ja niisugune mure juba on tekkinud, siis mina püüaksin mõnda aega puht põhimõtte pärast kontrollida, kaas kõik viimaseni on korralikult tehtud. Mis siis, et ilma tegematagi läheb hästi. Kuid kui ikka üldse kodutöid ei anta... Ei tea, äkki saaks kohusetunnet arndada nt mingite mõõdukate koduste kohustustega?

Kommenteerija ele'l on täiesti õigus. Kui juba algklassidest peale ei anta kodutööd, siis on see väga halb. Mina ei teadnud 4. klassi lõpuni mida tähendab kodutöö. Õpetaja lihtsalt ei andnud midagi kodus teha ja kui isegi andis, siis ca 90% lastest jõudis sellega tunnis valmis(k.a mina). Nüüd on välja tulnud kurb tõde, et mitte keegi ei viitsi õppida, sest kõik on harjunud peale kooli arvuti taha istuma, sõpradega välja minema vms. Samuti arvavad kõik, et kui algklassides tulid viied kätte ilma mingisuguste pingutustega, siis põhikoolis ja keskkoolis saab samamoodi viisi kätte. Samas kui algklassidest peale hakatakse kahtesi ja kolmesi panema, siis ehmatab laps täiesti ära ning kooliskäimissoov kaob üldse ära.
Arvan, et kodutöö peaks olema 1.-2. klassist alates, kasvõi
5-minutiline ülesanne, sest isegi see kujundab õppimisharjumusi.

Minu lastele on küll alates esimesest klassist koduseid töid antud - küll paljundatud lehtedel, töövihikutes jne. Ilmselt sinu lapse õpetaja teeb tunnis kõik need ära ja ei otsi lisaks midagi. Minu vanemale lapsele sattus noor ja range õpetaja, kellel olid kindlad nõudmised ja lapsed harjusid õppima.
Algklassides on tihti probleeme nn etteõpetatud lastega, keda on drillitud koolikatsete jaoks. Just nemad on algul need kiituskirjasaajad, hiljem tuleb valus tõdemine, et tema ei olegi see kõige-kõige.

Kusagil põhjamaades on selline kord, et kogu põhikooli ajal ei panda hindeid. Et muidu rikub laste õpihimu ära ning õpetab neid liiga varakult võrdlema. Nii et hinnete pärast ei pea muretsema. Üks kiituskiri ei riku lapsi kuigivõrd, pigem on see hea. Koduste tööde asjus soovitan soojalt klassiõpetajaga rääkida. Ehk on tal mingi seletus asja kohta. Natuke murelikuks teeb just seetõttu, et iseseisva tegutsemise harjumus peaks algkooli ajal ikka tekkima. Õpetajad on enamasti veel tööl, nii et võta kähkusti ühendust!

Rootsis on selline süsteem, et esimesed 6 (vist) klassi on hindevabad, aga koju saadetakse lapse tegevusest ja arengust põhjalik aruanne. Aga hindeid ei ole.

jah, marit, nii ta on. Minuarust hindeid hakatakse alles 7-8 klassis panema rootsis. A samas tegeletakse koguaeg lapse motiveerimisega, et ta ikka õppida tahab ja viitsib. Kui õpilases tektiada tahe õppida, siis jääb ju kõik paremini meelde ka. Hinnete pärast õppimisel võib palju ära unustada ja loogika ei ole ka nii hea.

Rootsiga ei tasu üleüldse võrrelda. Minu sõbranna laps käib Rootsis rahvusvahelises koolis, klass on väike, imearmas, vihikud ja kogu materjal saadakse koolist, endal polnud vaja midagi muretseda. Hindeid nad tõesti ei saa, aga selle-eest anti kevadel lõpetades kaks lehekülge lapse iseloomustust iga aine läbivuse kohta. Lisaks sellele veel õpetaja individuaalsed vestlused kooliajal. See kõik teeb silmad ette meie koolist antavatele numbritele, millest õige vähe saab välja lugeda.
Lisaplussid - paari aastaga omandatud puhas inglise keel ning rootsi keelt juba pusserdab, eesti keel on loomulikult kodune.

Aga minule jalle ei meeldi selline "rootsi" systeem. Kuigi elame ise Inglismaal, aga systeem on tapselt sama, kuni 7. kalassini (11. aastased lapsed)ei panda hindeid ja iga aasta lopus antakse kohe selline vaike raamat lapse iseloomustus iga aine labivuse kohta. Kaks korda aastas kutsutakse ka opetajaga vestlema. iga lapsevanemale on ette maaratud konkreetne kellaaeg millal peab kooli tulema. See, et keegi eelpool kirjutas, et nii lastel ei tekki vordlemis momenti ei ole oige kuna klass on jagatud gruppidesse (erinevad lauad) laste arengu pohjal, nii, et lastel on vagagi hasti teada kes on klassis norgemad ja kes on tugevamad opilased. Koduylesandeid antakse vaid kord nadalas. Minu tydruk saab 10 min valmis ja koik. Oppima pole yldse harjunud. Ma isegi pabistan nyyd, et jargmisel aastal laheb keskkooli, kus hakkatakse koduseid ylesdandeid iga paev andma ja hakkatakse ka hindama, ei tea kuidas ta hakkama saab. Praegu on ta klassi tugevamate laste hulgas, aga mine tea mis edasi saab, kardan just seda, et ta ei ole harjunud oppima ja nyyd peab hakkama seda tegema.

Täiesti nõus ele ja Caroga, st isiklikud kogemused.
Poiss praegu lõpetas 8.klassi, algklassides teda kodutöid tegemas ei näinud, st kõik jõudis koolis teiste tundide ajal ära teha. Õpetajaga sai sel ajal räägitud, tunnistas, et jah on küll selline hea peaga ja kiire. Muretseda sel ajal ei osanud, tuttavaid pedagooge kellega nõu pidada ka polnud. Algklassid lõpetas kõik kiituskirjadega. AGA.... Nüüd on põrgu lahti. Iseseisvat kodust õppimise kogemust pole. Kui koolis midagi arusaamatuks jääb või kui on puudunud (pikemalt)koolist, ei taha-ei saa-ei oska iseseisvalt raamatust juurde õppida. Kui koos raamatust loeme ja teema läbi arutame, saab aru küll, aga iseseisvalt....
Olen nüüd siit delfist lugenud, et sellisel juhul tegelikult peaks kokkuleppel õpetajaga lisa- (koduseid) ülesandeid sellisele lapsele juurde mõtlema-tegema....
Kirjutangi praegu nende laste ja vanemate peale mõeldes, kellel veel midagi parandada-muuta annaks...

Mina olen oma poisi hinnetega rahul lõpetas kolmanda klassi üks neli ja ülejäänud viied.Esimeses klassis oli kus talle üldse hindeid ei pandud . Alates teisest klassist hakati hindeid panema ja kodus anti ka normaalselt õppimist nii ei olnud, et üldse õppida polnud.Teise klassi ta lõpetas kiituskirjaga ja siis sai kiituskirja peale tema veel 4 õpilast.Kolmandat ta kiituskirjaga ei lõpetanud ja kiituskirja sai üldse tema klassis ainult 3 õpilast.Arvan et teil leebe õpetaja ja mina arvan ka, et pole normaalne kui üle poole klassi on kiituskirjad.

Loen ja imestan! Minu poiss on vist debiilikute kooli sattunud. 3.kl ja iga päev on kodutööd. Väga harva kui lubatakse tunni lõpus neid tegema hakata. Kümmekond last jäeti lihtsalt suvetööle, et nendega veel teha, mis teha annab. Nende seas ka minu poeg, kes on õigekirjas nõrk kuid mitte päris kaheline. Kiituskirju oli vaid mõni. Samas näen, et 5-te saada on väga keeruline. Tunnen headmeelt, et laps on sunnitud tööd tegema, sest olen näinud kuidas nii mõnigi tark ja arenenud laps lihtaslt ei õpi iseseisvalt tööd tegema ja lõpuks on puupeadega ühe rivi peal.

Meie tüdruk ka 3. klassi lõpetas. Kolm 4 ja ülejäänud 5-ed. Koduseid ülesandeid on jagunud igaks päevaks alates esimeset klassist. Kool on maakool, kuigi lapsi klassis 27. Ja kiidetud klass - juba lasteaiast peale tugevad lapsed olnud. (Koolis on nõrgemate laste jaoks paralleelklass I-IV.)Vahel on kodus õppima sundimine lausa ära tüüdanud, aga nüüd suudab iseseisvalt tööd teha küll. Ja oma ülesannete eest suudab vastutada ka. Ainult hoolsus jätab sel juhul soovida - kuidagi põlve otsas kribitakse valmis. Imelik aga tundub meie kooli inglise keele õpetamise metoodika. 3. klassis, kus keeleõpe esimest aastat, antakse kodus isesisev töö - lugeda uus tekst iseseisvalt, otsida sõnastikust tundmatutele sõnadele tähendused koos hääldusega ja kirjutada need vihikusse, õppida tekst lugema soravalt (või n. dialoog pähe) ja tõlkida suuliselt. Tunnis uut osa läbi ei võeta! Õnneks me kodus umbkeelsed ei ole ja oskame aidata õige häälduse harjutamisel, kuid paljudel on seetõttu probleeme. Leian, et peaks justkui tunnis jõudma rohkem läbi võtta, et mitte kodus 1,5 tundi lapsega inka raamatu taga istuda. Kuidas õpitakse keelt mujal, ehk muljetate?

Teema algatajana oskan keele õpetamist järgnevalt kommenteerdida - pole näinud, pole kuulnud. Aeg-ajalt kontrollin ikka peatükkide sõnu, kui näen, et järgnevaks päevaks on kontrolltöö pt sõnade peale. Ise ta oma õppimised vist ära õpib ning koju antakse vaid sõnu õppida. Aga selle kohta ma kommenteerida eriti ei oska, sest niipalju on öeldud, et keelte peale olevat poisil hea pea. Eks tänapäeval mõjutab ka telekas ja arvuti palju - nagu omal ajal meile venekeelne mõju ühiskonnast.

Eelnevale lisaks, et siiski pea iga tund oli sõnade töö.

äkki teie lapsed on selleks ajaks lihtsalt juba ära õppinud kui koju jõuate, minu laps küll tavaliselt algklassides oli, sest õhtul oli vaja veel trenni minna. lastel võtab õppimine ka erinevalt aega. tean, et nii mõnedki lapse klassikaaslased kulutasid kodus õppimisele ~5 tundi, samal ajal kui minu omal kulus selleks 1,5-2 tundi. aga tal ei olnud aega vahepeal ka seepe vaadata, sest õhtul tahtis veel õue mängima ka minna. praeguseks on 6 klass lõpetatud ja kiituskirjaga.

kle kui meie kooli 2. klassis said kõik kiituskirjad siis näitab see seda et lapsed on tublid ja õpetajad olid vastupidi karmid nagu sõjaväes!

see on @!#$ kool, mis paneb lapsed arvama, et elu on lihtne.