Füüsika ja matemaatika pole üldse mu tugevad küljed :S


Juhi õiged tegevused auto tagaosa libisemise lõpetamiseks on:
Manuaalkäigukastiga autol vajutada alla sidur
Järsk pidurdamine
Rooli pöörata libisemise suunas


Rehvi haardumine teega sõltub...
Teekattest
Rehvimustri jääksügavusest
Sõidukiirusest
Tee valgustatusest


Millisel juhul muutub sõidutee libedamaks?
Kui tee haardetegur suureneb
Kui tee haardetegur väheneb


ABS pidurisüsteemiga varustatud sõiduki pidurdusteekond lumel on pikem, kui tavapidurisüsteemiga sõiduki oma.
Õige
Vale


Sõiduk on seni juhitav, kuni sõidukile mõjuvate jõudude summa on väiksem kui haardejõud.
Õige
Vale


Pidurdusmaa kiiruselt 80 km/h on 40 m. Kui pikk on pidurdusmaa, kui sõidukiirust vähendada 20 km/h võrra.
20m
25m
30m


Mis juhtub, kui sõiduki pidurdusjõu väärtus ületab haardejõu väärtuse?
Sõiduki pidurdamist ei toimu
Sõiduki rattad hakkavad lohisema mööda teekatet
Sõiduk ei ole juhitav


Kuidas muutub sõiduki kaalujaotus kurvis?
Ei muutu
Suureneb kurvi sisekülje ratastele
Suureneb kurvi väliskülje ratastele


Mitu korda suureneb sõiduki liikumisenergia kui suurendada sõiduki massi 2 korda?
5 korda
4 korda
2 korda


Milliste jõududega nimetatutest peame arvestama sõiduki juhtimisel?
Sõiduki kiirendusjõud ei tohi ületada haardejõu väärtust
Sõiduki pidurdusjõud ei tohi ületada haardejõu väärtust
Pidurdusjõud peab alati ületama haardejõu väärtuse

loe LE-st ja tee teste, siis saad teada ju. ARKi lehel ka testid olemas, kui vastad valesti, siis näed ju , et see vale-järelikult tuleb veel õppida. On ikka inimesed, selle asemel, et siia kirjutada küsimused, tee LE lahti ja loe.

Tegemist e-õppe teoorieksami küsimustega. ja homseks peavad olema lahendatud... aga ma mitte kuidagi ei saa hakkama.

no jah need on need küsimused mida teistes riikides ei küsita juhiloa eksamil
siduri libisemise tunnused oli nimekirjast puudu:)

No tule taevas appi! Vaata see video ära ja saadki oma küsimustele vastused. See ei ole raketiteadus! Mida sa sinna rooli üldse ronid, kui nii elementaarsed asjad üle jõu käivad?

Muuseas, liiklusõpetajad just lugesid sõnu peale, et ärge ARKi teste puutuge, need olla vigased. Poes müügil olevaid teste lubati ainult teha!

Need ei ole ARKi liiklustesti küsimused, vaid peaksid olema OÜ Autosõit e-õpe. Igale küsimusteblokile eelneb (kohustuslik) video, kust absoluutselt kõigile küsimustele vastuse saab ja peab täiesti nullilähedase intelligentsiga olema, kui nendele küsimustele vastamine üle jõu käib. Hirm tuleb peale, sest teemaalgataja liikleb ju meie keskel ja ta ei suuda loogikaga sedagi tuletada, kuidas käituma peaks, kui auto juhitavuse kaotab! Mõni ime, et meil liikluslaipade arv nii suur, sest paraku pole teemaalgataja üksi omasugune, vaid neid on teisigi.

Mulle meeldiks, kui autokoolis õpetataks selgeks parema käe reegel, märk "anna teed" ja suuna näitamine. Kõikl muu tuleb juba sõidu kägus ja kogemuste varal.

Pole üldse haruldane juhtum, kui seisad ristmikul silmitsi tibinaga, kes tahab (võibolla, sest keegi ei suuda nende salajasi mõtteid aimata) otse sõita. paremalt ei tule kedagi, isegi vasakult ei tule kedagi, aga tema ikka seisab. mõtled siis lihtsameelselt, et äkki jäi magama, ja hakkad oma vasakpööret sooritama. valearvestus, sest just sel hetkel sai ta ripsmed värvitud, vajutas gaasi põhja ja... .keeras ka vasakule. Selliseid "blondiine" kohtab päevas ikka täitsa mitut.

mida sa kihutad oma kiire ajuga
anna inimesele aega atra seada
tibinal on pikad juhtmed:)
ja elus on tähtsamaid asju kui paremakäereegel

jäta kontakt ma aitan ära teha.st õpetan selgeks need asjad.

Tartu linn on parema käe reeglit nii tihedalt täis, et paneb lausa imestama, kuidas mõni siin pidevalt liikleja seda ikka veel selgeks pole saanud. hobunegi saab üsna ruttu selgeks, kummale poole ta vao otsas pöörama peab, aga mõni mimm peab viis minutit mõtlema, kumb on tema parem käsi. aga no mis sa teed, kui mõni aru ei saa, et kodus voodis on tunduvalt mõnusam magada kui ristmikul autorooli taga:D

1. +0+
2.+++0
3.0+
4.0+
5.-
6.+00
7.0++
8.00+
9.0+0
10.++0
ma arvan vähemalt, ehkki kaua aega pole enam siukeste asjadega mässanud.

5. ei tea vää?
5. õige

kas tänapääval peab eksamil sihukesi asju teadma? Jumala õnn, et loa 25 aastat tagasi ära tegin. Praegu ma sellega küll vist enam hakkama ei saaks.

Mitu korda suureneb sõiduki liikumisenergia kui suurendada sõiduki massi 2 korda?
5 korda
4 korda
2 korda

Kas ma olen mingi matemaatik või? Ja mida ma selle teadmisega edaaspidises elus peale hakkan?

Numb on natuke mööda ka pannud, ABS ei lühenda pidurdusmaad vaid säilitab juhitavust ja seda pidurdusmaa arvelt. ABS-ga on pidurdusmaa pikem. Siis on veel paar asja, mis tavaelus on kord nii bja kord naa, ehk siis vahel teisiti kui eksami vastustes õigeks loetakse. Siduri tallamine on selline kahe otsaga asi. Minimaalse äramineku ohu korral võid vajutada ja oodata, ehk tuleb ise tagasi. Kui asi väga tõsiseks läheb, tuleb lisaks roolile ja pidurile ka mootoriga autot juhtida ja siis ei mõistlik sidurit all hoida ja imet ootama jääda. Sama jutt käib ka pidurdus- ning kiirendusjõu suhtesse haardejõudu, kriitilstes olukordades on lihtsalt vahel vaja haardejõudu ületada, muidu ei too autot tagasi. Eelnev ei ole tavaliikluse igapäevane sõit ja nõuab õppimist ning harjutamist, ilma õppimata ärge tee peal katsetage, otsige algul lage ohutu plats. Eksami vastustes tuleb muidugi iga nõksu peale sidur põhja tallata ja haardejõudu ei tohi mingi hinna eest ületada. Puudu oleva viienda vastas ha ha ära +o. Tegelikult on see ka nii ja naa, juhtida ja sõidukit juhitavana hoida on mõlemal puhul võimalik.

jorss päris nii ei ole et ABS on pidurdusmaa pikem juhitavuse saavutamiseks
ABS on lumel ja kruusal pikem kui ilma ABS tunde järgi vaese mehe ABS teha:)
ABS on asfaldil lühem ja laseb sooritada ka manöövrit:)
hoidke ABS sees:)

eks ma nii vastasin nagu mul auto senimaani käitunud on. mingi proff ma nüüd küll pole:D

ABS lühendab pidurdusteekonda jah.
Teoorias näeb asi välja nii, et kui juht vajutab piduri põhja ja rattad lohisevad mööda maad, siis on auto pidurdusteekond pikem kui pidurdades lohisemise ja veeremise piiril. See tähendab, et kui rattad veel veerevad, aga lohisemiseni on veel terake puudu, siis pidurdab auto kõige efektiivsemalt. Teoorias saab seda põhjendada erinevate ilmastikuolude korral nii ja naa, aga selle sügavuti lahkamine pole siin oluline.
ABS jõnksutab pidurit. See ei ole nii efektiivne kui pidurdada lohisemise piiril, kuid seda piiri on tehniliselt raskem saavutada. ABS on midagi vahepealset ja parem kui lohisemisega. Asfaldil ja jääl on kindlasti parem.

Aga selle üle vaidlevad kodukootud füüsikud foorumites lõputult, kas lumel ja kruusal on pikem ABS või lohisemine. Küllap see sõltub ka auto rehvi ehitusest ja ABS konstruktsioonist - saab teha sellist süsteemi, et on nii ja sellist süsteemi, et on naa. Lume korral võib teoorias tuua eeliseid nii ühe kui teise variandi kasuks. Ka foorumites räägivad ühed nii ja teised naa(foorumite teooriat ei maksa tõsiselt võtta).
Tuleb lihtsalt õppematerjale vaadata ja panna kirja nii nagu praegu Eestis liiklusõpetajad väidavad.
Mnjah, vanasti polnud sellist asja olemaski ja sõideti ikka. Polnud talvekummegi ja oli vaid tagavedu, aga elu oli ikkagi ilus.

Aga mis ma siin niisama jahun. Kui juba asjaks läks, siis 5. punkt on puudu. haha vastas ära, aga ma räägiks asja sisust ka.
Asi on selles, et kui haardejõud on väiksem, siis lükkavad sõidukile mõjuvad jõud auto libisema. Seega ei ole ta siis juhitav. Kui haardejõud on suurem, siis ei suuda sõidukile mõjuvad jõud autot libisema lükata ja see on juhitav.
Nuuh, kas sai selgeks? Ei saanud? Eksju? Mnjah, siis tuleb meelde jätta.
Niisiis: 5. +0
============

9. punkt on valesti vastatud.
Tuletaks meelde füüsikast teada-tuntud kineetilise energia valemit: E = mv² / 2
Siit on näha, et kui suurendame kiirust kaks korda, siis energia suureneb 4 korda.
Kui suurendame massi kaks korda, siis suureneb energia samamoodi kaks korda.
Seega: 9. 00+
===============

Jope, sinu sõnadest vaatab vastu sügav ja tume elutõde. Nende teadmistega ei ole midagi muud peale hakata kui need sõidu õppimise käigus ära unustada.
90% inimestest ei saa sellest täpselt aru ja võid olla kindel, et ka 90% sõiduõpetajatest ei saa sellest täpselt aru. Aga elu on selline, et koolis keeratakse raamatutarkusega vint veidi üle ja see, mida selle arvelt jäetakse õpetamata, tuleb endal omandada.

ABS ei lühenda mitte ühegi teekatte puhul pidurdusteekonda, ABS-ga on pidurdamine alati pikem. ABS ei hoia rattaid pidamise piiril, ilma pidurdades aga saad ise pidamise piiril hoida. See piiri leidmine ja seal hoidmine ei olegi nii raske nagu paljud väidavad. Kui vähegi p.rsetunnetust on, saab selle päris ruttu selgeks.
Veojõud versus haardejõud on sügavama lumega nii, et haardejõudu ületamata ei saagi liikuda. Iga inimene, vähemalt natukenegi mõtlev inimene, laseb lumes või ka poris kinnijäämisohu korral ratta ringi ja kraabib/nõksutab auto välja, mitte ei jää kohe seisma ning ei lähe traktorit ja köit otsima.

6. küsimus: Pidurdusmaa kiiruselt 80 km/h on 40 m. Kui pikk on pidurdusmaa, kui sõidukiirust vähendada 20 km/h võrra.
20m
25m
30m
numb on vastanud - +00
Miks?

jorss ära aja jama
seal piiri peal vaesemehe abs tehes kulub sinul peputundest ajju ja ajust jalga vähemalt 2sec ja selle aja jooksul on abs kuival asfaldil juba 100tk piiripealset teinud:)
sellest ka lühem pidurdusmaa
ja lisaks kui peaksid veel ilma ABS masinas rooliga mängima pidurdamise ajal lendad kase otsa siristama
praktilised katsed läbinud koolitajate valvsa silma all rinkal:)

Hehee. Ma pole küll ka mingi füüsik, aga Autosõidu videotest mäletan, kuidas demonstreeriti just ekstra katset tõestamaks, et kuiva asfaldi peal saab kõige väiksema maaga seisma, kui tavaline pidur ilma igasuguse ABSita plokki vajutada, ABS ainult pikendab pisurdusteekonda.

Siiski, taevas tänatud, ei ole mul olnud kahe aasta jooksul vajadust seda omal käel järele proovida. Aga tunde järgi, olles sõitnud aastakese ABSita ja aastakese ABSiga, julgeks küll ka öelda, et ilma ABSita oli pidurdusteekond enam-vähem igasugustes oludes lühem (seejuures rehvid olid siis paariaastased, praegu tutikad). Aga muidugi sõltub see rohkem juba konkreetsetest autodest, ehkki enda puhul võin väita, et võimsus, kaal jmt oli enam-vähem sama mõlemal autol.

halvasti mäletad siis:)
saad kandilised rehvid plokki vajutades ja pikema pidurdusmaa:)

Ma ei tee mingit vaesemehe jama, st ei tipi, vaid hoian. See, kui Sina ha ha ei suuda ilma tippimata pidurdada ja ei taba pidamise piiri, on Sinu probleem. On inimesi, kes suudavad vabalt hoida autot pidamise piiril ilma igasuguse pedaali tippimiseta. Olen mõne meie koolitaja koolitusega kokku puutunud. Ütleme nii, et enne teiste koolitamist tuleks ennast koolitada. Juba see tippimise jutt näitab, et koolitaja on loll. Loha laskmise jutt on muidugi jama, loha läheb maa pikemaks. Kiiresõidu tegemisel peabki asi ABS-ta olema ja pidurdamisel on vaja ka rooliga niiöelda mängida(oleneb kiirusest, teekattest(jah, ka asfaldil on vahel vaja), kurvi raadiusest, pikkusest, kalletest jne..), muidu lendad tõesti kase otsa siristama.

mina tõesti ei oska pidamise piiri peal pedaali hoida äkkpidurduse korral
palju neid oskajaid eestis on?
1000tk vast:)
loha laskmisee oht varitsebki 98% liiklejaist kui ABS välja lülitada:)

Hei, rahvas, see ei ole tegelikult teema, kui hästi keegi suudab pidurdada.
Testides on mõeldud ilma ABS-ita pidurdamisega seda, et vajutatakse pidurid plokki.
Ükskõik, kui hea ja kogenud juht sa oled, pead ikkagi testi tehes eeldama, et ilma ABS-ita pidurdades on testiküsimuses mõeldud plokki panemist. Eksamil ei saa vaielda ülesande algtingimuste üle..
Kahtluse korral küsige oma sõiduõpetajatelt üle.

:=) sul võib ka õigus olla. ABS efektiivsus sõltub sellest, kuidas ta on tehtud. Kes teab, mismoodi seda praegu timmitakse. Tuleb käia loengus ja jätta meelde.
Pärast aga ei oma see enam suurt tähtsust, sest niikuini pead sa oma uue autoga esialgu harjuma ja siis sõitma nii, et ei paneks puusse. ABS või mitte - õigete sõiduvõtete korral saad ikka pidama.

6. küsimus on tegelikult nipiga küsimus ja mina ei mäleta täpselt, mismoodi seda autokoolides seletati.
Küll aga mäletan, et sarnane küsimus oli ja siis oli kasulik see meelde jätta, sest peast ei jõua keegi nii peenet arvutust teha.
Lihtsas koolifüüsika teoorias on asi nii, et kui suurendada sõidukiirust x korda, siis pikeneb pidurdusteekond x² korda
Noh, näiteks suurendame 2 korda ja pidurdusteekond pikeneb 4 korda.
Aga nüüd leiame, mitu korda on 80km/h suurem kui 60km/h
80 / 60 = 1,33(3) sulgudes 3 tähendab, et nii läheb lõpmatuseni
Pidurdusteekond on 80 korral 1,33(3)² = 1,77(7) korda suurem
Jagame 40 sellega ja saamegi vastuse: 40 / 1,77(7) = 22,5
Nonii, ja nüüd ole kõva tiadusetegija ja mõtle, kumb on siis õige, kas 20 või 25.
Tegelikus elus on aga nii, et pidurdusteekond ei suurene mitte x² korda, vaid x astmes c võrra, kus c on konstant, mis sõltub õige mitmetest asjaoludest.
Jällegi koht, mida tuleb lihtsalt loengus kuulata ja meelde jätta. Päris teooriasse liikluskoolitustes ei süveneta, kuid testid tuleb teha nii nagu koolituses õpetatakse.

Näe kui tore, et oma pudru läbi lugesin.
Viimases osas on väike viga.
Õige on nii:

Tegelikus elus on aga nii, et pidurdusteekond ei suurene mitte x² korda, vaid x astmes c KORDA, kus c on konstant, mis sõltub õige mitmetest asjaoludest.

Einoh, see peen arvutus nüüd jah, aga! Vt linki:
http://koolitus.laanepere.ee/43/reageerimisteekonna-pidurdusteekonna-peatumisteekonna-arvutamine.html
Siit järelduks, et ainuüksi pidurdusmaa 80 km/h puhul on 64 m, peatumisteekonnast rääkimata (pidurdusmaa+reageerimisaja jooksul läbitud maa).
Ja allikaks on: Liiklusõpik Lauri Koger, Henn Kullerkupp; AS Mats - just selle järgi soovitataksegi õppida! Üks defitsiitsemaid raamatuid tänavu...
Järelikult võivad küsimuse algandmed ise olla umbluu, tuleks neid abstraktsete numbritena võtta ja suhe leida, nagu viimane vastaja tegigi. Aga jällegi - sama lehekülje test annab vastuseks 60 km/h puhul pidurdusmaaks 36 m ja peatumisteekonnaks 54 m. Leiad õpiku numbrite järgi suhte, no ikka ei tule pakutud vastusevariandid välja.
Kas iga kool õpetab erinevalt või?

Need valemid, mis on selles õpikus, on õiged vaid ühe auto, ühe kindla teelõigu, ühtede kindlate rehvide jaoks.
Kõigi nende parameetrite muutmisel võib olla tulemus +/- parajalt palju maad
Nii, et igal juhul saab nende valemite põhjal üldpildi, mismoodi asjad on omavahel seotud. Aga täpseid numbreid nad ei anna.
Sinu autol võib olla pidurdusteekond veelgi pikem. Või hoopis lühem.

Aga kui kontrollid sellel veebilehel kiirusi ja pidurdusteekonna pikkusi, siis näed, et loogika on sama:
80 / 60 = 1,33(3)
1,33(3) = 1,77(7)
64 / 1,77(7) = 36

Kuda saab eksamil üldse selliseid kahe otsaga asju küsida? Üks arvab ja on kogenud nii, teine teab täpselt, et asi on hoopis naa. See tähendab ju tegelikult seda, et tark oleks teada, mida sinu vastuste lugeja asjast arvab, mis omakorda tundub justkui väikestviisi ebaaus.

aga et mitte sellist iidvana ja süsimusta elukogemusega vanaeide juttu puhuda, räägin teile ära kolm nippi, mida kasutasin elu esimesese ja loodetavasti ka viimase libedal kraavi sõitmise ohu ärahoidmiseks - haarasin kahe käega roolist, võtsin kõik jalad pedaalide pealt ära ja panin silmad kinni. Väga hästi toimis, nii et targutage teie siin aga edasi haardeteguritest, massi ja mahu suhetest ja pidurdusteekondadest. Tegelik elu näitab siiski, et ohuolukorras või tundes, et auto hakkab käest ära minema, toimetab enamik inimesi vaistlikult, mitte ei hakka arvutama, kumb kaalub rohkem, kas põder või auto või milline võiks hetkel olla asfaldi haardetegur.