Mõtlesin, et tõstatan siin kohe ka palkmajade teema (on ju palju neid inimesi, kes viimastel aastatel endale kas suvila muretsenud või maale elama asunud.
Olen enda arvates enamuse internetis leiduvatest materjalidest läbi lugenud, aga foorumlaste praktiline kogemus käib ikka üle kõige.
Lisan siia ka need koduleheküljed, kust kõige paremat materjali leidsin:
Säästva Renoveerimise Infokeskus http://www.renoveeri.net/
http://www.puuinfo.ee/artiklid.htm
http://www.rapina.ee/metsakool/vanaajamaja/
http://www.vennad.ee/asn/index.php

Ja alustaks hoopis sellise küsimusega.
Millises järjekorras alustada palkmaja remonti? Katus on korras. Kas järgmine peaks olema küttesüsteem (korsten-ahjud)? Või seinad? Ja üks remondimees soovitas hoopis vundamendi (maakividest) lahti kaevata, sest osade ruumide põrandad on viltu vajunud...

Meie alustasime veesüsteemist, kuna enne puudus see täiesti. Järgmiseks katus ja nüüd siis jõudumööda ükshaaval toad. Võtame põrandad lahti, soojustame uuesti (seal enne olnud liiv välja ja siis vill asemele, vahetame laagid ja põrand peale. Seintesse vill ja peale kipsplaat (välisvooder on suhteliselt hiljuti vahetatud ning seetõttu ei taha seda eriti lahti võtta). Kole kahju on küll neid väga ilusaid palkseinu katta aga kus võimalik seal oleme ka katmata jätnud.
Ah jaa, suur ahi sai ka välja lõhutud (muutus teine juba tuleohtlikuks). Nüüd kütan elektriga niikaua kuni saab uue küttesüsteemi pandud (Planeerime õhkkütet).

Tuleval suvel tuleb vist aknad ette võtta. Neid me uusi panna ei taha, teeme vanad korda (ünneks on hea puusepp omast käest võtta).

Aga põrandad võivad olla ka ära vajunud, kuna laagid all on mdad või mis iganes sellist. Meil oli ka põrand ikka päris korralikult viltu, kuid seda selletõttu, et osad laagid olid lihtsalt mädad.

Muud hetkel ei oskagi. Kui küsida midagi on anna tulla :)

Mul on väga uhked põrandalauad - laiad ja hästi paksud. Tahaks neid võimaluse korral alles jätta. Paraku on nad ajapikku mõnest kohast viga saanud. Ise olen mõelnud, et ehk saab neid lihvida. Lihvimismasina ostmine käiks üle jõu, kas neid kusagilt rentida ka saaks? Lagedega sama probleem. Või äkki saab selle tillukese käsilihviga midagi ära teha? Ja kui lõpuks lihvitud... kas mingi loodusliku immutusmaterjali alla? Või mingi peits? Lakk? Ära neid küll värvida ei raatsiks:(

lammas, aga meil on nii omapärane ahi, et seda küll ei raatsi välja lõhkuda, lihtsalt hoian silmad lahti ja otsin sobivat pottseppa...
Kõige karmim lugu meie maja juures on otsaseinte olukord. Palgid on ikka täiesti kõdunenud. Ma nuputan hoopis seda, kuidas neid järgmisel suvel saaks välja vahetada.. kas jupphaaval, või kogu ots korraga. Mingi idee on teha hoopis toestus ja ehitada kehva seina toestuseks veranda...

Põrandalauad. Soovitan soojalt alles jätta. Sealt saab väga ilusa asja. Me võtsime nad ka ühekaupa üles ja panime tagasi. Vahed jäid ikka, aga see on laudpõranda juures normaalne ja käib asja juurde. Osade laudade punnid (või ma ei tea kuidas see õige sõna on) said kanantada, ja osad lauad niisamuti. Kuid kuna eelnevat oli köögist laudu üle jäänud panime needki tuppa (olid küll kitsamad, kuid sellest pole midagi). Lauad sai krvitud.
Värvi sa maha jah lihvmasinaga. Neid tööriistalaenutustes on. Meil tuba ca. 34m2, selle lihvimiseks läks 2 päeva musta lihvi (trumli ja äärmasinaga) ja siis üks päev tegime lõpplihvi (ketaslihvija ja väike vibra) ja siis neljas päev ainult õlitamisele. Kriviaugud ja koikäigud pahteldasime. Tulemus on väga hea.
Suurte masinate rent on kuskil 300 krooni päevas (kui mu mälu mind ei peta) väiksemad odavamad. Paberit kulub sinna ka ikka päris korralikult. Värvi saad maha ka kuumaõhupuhuri ja pahtlilabidaga, kuid kui aega on siis miks mitte...

Laed. Neid põhimõtteliselt saad küll sellle pisikese masinaga lihvida, aga see on jube töö. Tulemus muidugi on ka vastav. Aga minu arvates oleksid ilusad ka lihtsalt lihvimata lauad (eriti ui tahad vana muljet jätta). Kui laudadse vahelt kipubki sodi alla ajama (soojustusmaterjali mida tol ajal kasitatai) siis selle vastu aitab kui lööd liistud laudade vahekohtadele. Peale võid tõmmata peitsi (tooniga peitsi panemine pidi päris paras töö olema) või siis õli või mida iganes sellist.

Palkide vahetamisega meil eriti küll õnneks probleemi pole (mäda oli ainult ühe palgi alumine pool, mis sai lihtsalt välja saetud ja uuuega aendatud). Seetõttu sellest kogemus puudub. Aga selle verandaga saaks ju ka tuba suurendada...

Ahjuga jah. Sinna on ikka pottseppa vaja. Meil olid osad kivid juba katki läinud ja oli seda ma ei tea millega topitud jne. Ma küll eriti ei julgenud seda kütta. Nüüd tahaks maakividest kaminahju/õhkküttekaminat.

Kõik see omal ka päevakorral seega on asjast päris hea ettkujutus, mida ja kuidas.

Meie uues vanas majas, soetatud aasta tagasi, renoveerimise pliidi sisu ning maja sai uue korstna, kuna meetripikkused jämedad praod olid sees. Vana ahi on suht heas korras, kuna seda eriti ei köetud. Pliidil võeti raud pealt, roogiti vana sisu välja ja laoti uued kivid. Väljapoolt jäi pliit samasugune nagu enne. Pliidis olnud ahi sai uue "kere", kuna vana oli auklik, ahjuluuk jäi samaks, kuna oli väga kihvt, jäme ja roostes. Rohkem pole jõudnud, järgmise tööna ilmselt peaks lahti võtma maja voodri ja vähemalt ühes palgis on "tegelased" sees.
Huvitavaks kogemuseks oli suvine palgiotsing. Nimelt ostsime vana sauna, mis vajas kõvasti renoveerimist. Vanu ja korralikke palke aga oli raske leida. Osad jalal kuivanud palgid saime oma metsast, osa naabri metsast, osad naabritädi vanast hoonest. Nüüd on saun püsti, sama pottsepp, kes majas pliidi ja korstna korda tegi, tegi ka saunaahju. Saun sai aus.

Olen ka palkmaja üsna värske omanik. eelmised omanikud olid teinud kõik, et maja häviks. Oli pandud katkistest eterniittahvlitest katus, vesi tilkus räästast seintele ning vanad aknad olid asendatud mingite käepärastest materjalidest tehtud moodustistega. ja no sees olid seintele löödud kämpingulauad ning eelnevalt üritatud palka sirgeks hööveldada. põrandad on ka läbi ning vundament praktiliselt maasse vajununud. soemüür oli selline, mille sai paljaste kätega lahti võtta.

Alustasimegi küttesüsteemidest, sest need olid tõeliselt tuleohtlikus seisukorras. uus soemüür, pliit, korstna parandamine (esialgne variant). Siis kohe uus katus peale ja sindlikatuse juurde sobivad laudadest isekonstrueeritud vihmaveesüsteemid. No ja seest muidugi liistud seintelt maha. Uute põrandate tegemine on järgmise aasta mäng, samuti tuleb vundamendi juures natuke kaevetöid teha. Kuid maja on praegu sellises seisukorras, et edasi ei tohiks ta laguneda.

Olen palju uurinud ka vanade majandega seonduvat kirjandust. Meelde on jäänud mõttetera, et vana maja remontimisega pole mõtet üle pingutada. Remontides tuleb välja selgitada asja põhjus ning pole vaja remontida siis, kui selleks otseselt vajadust pole (nt kui põrand on veidi viltu, siis las olla, pole mõtet teda iga hinna eest hakata otseks rihtima). ja veel selline asi, et kui vähegi võimalik, kasutada algupäraseid materjale - vanasse majja sobib vanadest käsitsitehtud tellistest ahi, vanad kulunud põrandalauad jne jne.

Siin teile Viljandi Kultuurikolledži koduleheküljel asuv aadress, kus asub Viljandimaa pärandehitusoskajate ja -teadjate andmebaas. Seal üleval teadjate meeste kontaktid ja spetsialiteedid. Võibolla on abi!
http://kultuur.edu.ee/talukujundus?r=19

Et siis teemaalgataja aadressidest lingid:

http://www.puuinfo.ee/artiklid.htm
http://www.rapina.ee/metsakool/vanaajamaja/
http://www.vennad.ee/asn/index.php

Suurim lollus, mida tehakse on see, et asutakse palkmaja seest villaga vooderdama. Pole ka ime. Iga posti pääl on kirjas, et ISOVER, soojustuseks parim!!.
Puitmaja soojustada seest aga ei tohi!! Nihutate soojuspunkti sissepoole. Seda võib võrrelda püksi kusemisega. Algul on soe, pärast on külm. Ajapikku tekib villa ja puidu vahele niiske puidukiht, aastate jooksul võite tundma hakata sellist huvitavat pehkinud lõhna (alles te just tundsite/nautisite - milline imehea mikrokliima).

Aga millega seda siis soojustada tuleks? Väljastpoolt tuleks vooder mis alles mõningad aastatad tagasi pandud sai maha võtta????

to lammas: Väljaspoolt ju mitte! Jutt käis maja sisesest soojustusest. Lammas jääb lambaks.

Ühelgi majal ei käi soojustamine seestpoolt.
Ärge vanade palkmajadega üle pigutage. Võib juhtuda nii, et uue palkmaja ehitamine tuleb odavam kui vana renoveerimine.

Need laiad ja paksud põrandalauad võib lihtsalt üle hööveldada. Kui nad on naeltega kinni, (mida nad ilmselt on) võtta torn ja iga nael 4-5 mm sissepoole lüüa. Siis võib täitsa julgelt höövliga seal peal sõita, pole karta, et tera katki läheb. Lihvimismasin on ikkagi sileda põranda jaoks ja eriti suuri täkkeid ja vagusid temaga välja ei saa

Ma saan aru, et ehituse ABC tundvate inimeste arv järjest väheneb. Aga andke andeks.... ma ei saa aru kus krt tuleb see seestpoolt vatitamise/soojustamise idee. Tootjad võiksid rohkem selgitustööd teha. Just mõnda aega tagasi käisin ma vaatamas ühe puitmaja korrust kus oli sissepoole aetud paks isolatsioon. Nüüd on 4 aastat möödas ja kopitand lõhn. Lahtikiskudes võib juba palja silmaga näha niisket hallitust sisaldavat laudist.

to Jüri ja ehitaja
No nii ... et kes siis levitab ja kes ehituse ABC-d ei tunne. Mina lugesin selle kohta TTÜ arhitektuuri õppetooli dotsendi Lennart Sasi artiklit : "Vale soojustus rikub hoone sisekliima" ajalehest Äripäev.

Tsiteerin artiklit:
".. Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui ka väljastpoolt, kuid ka siis tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega, võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.

Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega. Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.

Mineraalvillad on head soojustusmaterjalid, kuid nende hulgast peab oskama sobivat toodet valida.

Kui näiteks pööningulagedele sobivad väga väikese mahumassiga mineraalvillad, siis välis-seinte soojustamiseks kerget villa soovitada ei saa.

Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes, hõredast materjalist “läbi paistma”. Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema, hoone sisepinda tugevalt jahutades.

Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.

Soojustusmaterjalidest on mineraalvilla vastand saepuru, mille isolatsioonivõime on kolm korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus välja..
Kui saepuru võib endasse koguda õhust vett kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke"

Nii et võib küll, aga teatud tingimusi arvestades. Jüri ja ehitaja, te näägutamise asemel parem soovitage, kuidas siis oleks õigem palkmaja soojustada?
Tahan toas tapeeti vahetama hakata, sellel toal on üks seintest välissein. Hea oleks teada, mis sellega siis peale hakata?

.... korrektse aurutõkke korral võib tõesti, aga siis pole elate sisuliselt mittehingavas "purgis". Puitfraktsiooniga võib tõesti (saepuru jms) aga mina ei ole veel kuulnud, et keegi viitsiks ja jaksaks sellist aega(ja ka raha) nõudvat asja ette võtte.
Sõnaga... kindluse mõttes järaks seestpoolt soojustamata,teeks vajalikud tihendused ja kui raha aega juurde tuleb paneks majale soojustuse siiski väljaspoolt.
Elan samuti kesklinna palkmajas, seespoolt panin kipsplaadi asemel krohvi (läks küll veidi kallmimaks kui plaat+karkass.

Hmm... meil ongi seespool vana krohv, aga see on ajast ja niiskusest nii ebaühtlane - osalt maas ja osalt pude... et siis peaks hoopis selle ära parandama ja muud ei miskit? Huvitav, kas neil krohvisegudel ka miskit vahet on või peaks kusagilt mõne vanaaegse segu retsepti välja uurima ja sellega parandama?

Kustutamata/kustunud lubja üle võib pikalt jahuda ja nende vahel on tõesti erisused aga lubjakrohv võiks see olla. Vältida tuleks tsementkrohvi. Savikrohvi (vaatamata väga heale "hingamisele") siiski ei soovita.
Krohvimine on küll kallim/aeganõudev. Pikemas perspektiivis tasub ära.