Remont
puumaja soojustamine
| kas seest vöi väljast? 08. juuni 2010, kl 23.18 |
tere abimehed
no vot, ei teagi kas puumaja tasuks soojustada seest vöi väljast?
maja ise eestiaegne tüüp eramu, aga remonti pole tehtud, ja ise ei tea et mida teha, kumb tuleb odavam ja kvaliteetsem kas maja soojustamine, voooderdamine väljast
vöi teha seda elamisruutmeetrite pealt ja soojustada seest, läheb palju m2 kaduma aga tahaks palki ka välja jätta
mida teha
palju maksab välivooderdus
palju maksav sisevooderdus
kumb oleks möistlöikum variant
no ei tea ja endal kogemus puudub
palun aidake mind minu mötetes, tänan.
no vot, ei teagi kas puumaja tasuks soojustada seest vöi väljast?
maja ise eestiaegne tüüp eramu, aga remonti pole tehtud, ja ise ei tea et mida teha, kumb tuleb odavam ja kvaliteetsem kas maja soojustamine, voooderdamine väljast
vöi teha seda elamisruutmeetrite pealt ja soojustada seest, läheb palju m2 kaduma aga tahaks palki ka välja jätta
mida teha
palju maksab välivooderdus
palju maksav sisevooderdus
kumb oleks möistlöikum variant
no ei tea ja endal kogemus puudub
palun aidake mind minu mötetes, tänan.
| ert 09. juuni 2010, kl 07.50 |
| Tere! 09. juuni 2010, kl 09.36 |
| mari 09. juuni 2010, kl 18.51 |
| rk 09. juuni 2010, kl 21.27 |
| teemaalgataja 10. juuni 2010, kl 17.36 |
| rk 11. juuni 2010, kl 16.28 |
| rk 11. juuni 2010, kl 17.06 |
| urr 11. juuni 2010, kl 17.32 |
| jeee 18. juuni 2010, kl 08.17 |
| nuhutaja 19. juuni 2010, kl 22.27 |
| Imelik 20. juuni 2010, kl 12.28 |
| puumaja omanik 22. juuni 2010, kl 12.01 |
Soojustasin täiega seest ja tegin euroremondi......soe küll ja enam ja ütlen kõigile puumaja omanikele - tehke enne seest soojustus ja elamine korda, siis aega väljaspoolt tuuletõke, uus laudis jne..paigaldada. Aga, et puumajale peno pakutakse, see ikka ülim jaburus - isegi mina, naisena, tean, et penoga soojustatakse kivimaja. Ja kivimaja puhul olulisem välissoojustus, kui sisemine, ehkki - ega küll küllale liiga ei tee ja mida soojem, seda parem - meie Eestimaa suve silmas pidades.
| puumeister 24. juuni 2010, kl 17.05 |
Üldiselt puumaja ikka seestpoolt soojendama hakata ei soovitata. Tänapäeval on küll olemas üpris head soojustusmaterjalid, aga ikkagi tasub meeles pidada loodusseadust. Puit hingab seestpoolt väljapoole ja igasugune sisesoojustus takistab seda loomulikku hingamist. Tagajärjed võivad olla vägagi kurvad. Isegi siis, kui on ehitatud eraldi väga hea ventilatsioon jääb sellest siiski väheks. Eks palkmaja puhul peab ilmselt millelegi lõivu maksma. Kas siis soovitakse välisilmet säilitada ja riskida sisesoojustusega või säilitada siseilme ja teha soojustus väljaspoole. materjalide valik on üsna lai ja pole see asi nii ulmeliselt kallis midagi. Iga mees, kes vähegi oskab haamrit käes hoida, saab sellega hakkama küll. Peno muidugi puumaja puhul unustage ära. Kivimaja jaoks on peno muidugi ideaalne ja tulemus väga hea.
| ... 28. juuni 2010, kl 15.15 |
Lõpetage oma ulmelised teooriad peno kahjulikkusest ning puidu hingamisest. Palkmajale võib paigaldadada vahtplast soojustuse ja see on arvutuste kaudu tõestatav fakt, mitte kuulujutt mida naised saunas halavad ning puidu ja muidu meistrid naistekas propageerivad. Samuti pole sisemine soojustuse paigaldamine keelatud seina "umbseks" muutumise pärast vaid faktist, et seina nullpunkt liigub palgi sisse ja ohtlik veeauru kondentseerumine hakkab toimuma välispiirdes või koguni välisseina siseküljel. Seesmise soojustuse korral tuleks just teha võimalikult umbne ehk veeauru mitte läbilaskev kiht. Seega sobiks sinna ideaalselt vill, millele on kile peale tõmmatud või vahtplast styrofoam vms mis tõesti laseb minimaalselt auru läbi.
Fassaadi vahtplast laseb veeauru paremini läbi, kui puit ise-seega puudub igasugune oht kahjuliku kondentsi tekkeks. Siinjuhul tuleb ära nentida fakt, et palgi varad peavad olema tihendatud ja sokklist tulevat niiskust ei tohi soojustusega otse alumise palgi juurde suunata. Tihti on just varade vahel vabalt liikuv õhk see mis kahjustab palki ja seda ka villaga soojustatud maja puhul.
Kõige hullem asi mida majale saab teha on järgida ehitusmeeste hea ja hingava seesmise soojustamise lahendust. Nimelt kiputakse on ulmelise hingamise propageerimisega pakkuma väga tihti lahenduseks sisse villa paigaldamist ilma aurutõkketa ja seda ka suures koguses ~100mm. Selline konstruktsioon on väga hästi "hingav" ja veel paremini maja mädandav, kui majale kilekott peale tõmmata ja maja maha matta,.
Kui on mingi imbetsillne vajadus maja seespoolt soojustada, siis villaga tehes kasutage aurutõket ja soovitavalt kile mitte paberit. Sauti ei tasuks üle 50mm soojustust lisada Või veel parem tugevamat ning aurutihedamat epsi või styrofoami ja sellele soovitavalt veel peale aurutõke.
Üldiselt soovitaks, aga majale läheneda väljast !!!
Autor: Imelik
Vana karkassivahelise soojustuse uuega asendamine pole seest soojustamine vaid vana seina renoveerimine. Seest soojustamine oleks see juhul, kui paneksite sellele saepurule tuppa 100mm villa vms otsa ja see põhjustaks juba jama.
Sellise asendamise korral ära unusta tõkestada tuult plaadi või riidega ning paigalda palun ka aurutihedam kiht sisse poole . St aurutõke või tihedam plaat ühtse tervikuna:nt osb.
Soojustamise rusikareegel on : Seest välja liikudes muutub piirde materjal auru läbilaskvamaks. Seda jälgides ei saa kunagi eksida.
Fassaadi vahtplast laseb veeauru paremini läbi, kui puit ise-seega puudub igasugune oht kahjuliku kondentsi tekkeks. Siinjuhul tuleb ära nentida fakt, et palgi varad peavad olema tihendatud ja sokklist tulevat niiskust ei tohi soojustusega otse alumise palgi juurde suunata. Tihti on just varade vahel vabalt liikuv õhk see mis kahjustab palki ja seda ka villaga soojustatud maja puhul.
Kõige hullem asi mida majale saab teha on järgida ehitusmeeste hea ja hingava seesmise soojustamise lahendust. Nimelt kiputakse on ulmelise hingamise propageerimisega pakkuma väga tihti lahenduseks sisse villa paigaldamist ilma aurutõkketa ja seda ka suures koguses ~100mm. Selline konstruktsioon on väga hästi "hingav" ja veel paremini maja mädandav, kui majale kilekott peale tõmmata ja maja maha matta,.
Kui on mingi imbetsillne vajadus maja seespoolt soojustada, siis villaga tehes kasutage aurutõket ja soovitavalt kile mitte paberit. Sauti ei tasuks üle 50mm soojustust lisada Või veel parem tugevamat ning aurutihedamat epsi või styrofoami ja sellele soovitavalt veel peale aurutõke.
Üldiselt soovitaks, aga majale läheneda väljast !!!
Autor: Imelik
Vana karkassivahelise soojustuse uuega asendamine pole seest soojustamine vaid vana seina renoveerimine. Seest soojustamine oleks see juhul, kui paneksite sellele saepurule tuppa 100mm villa vms otsa ja see põhjustaks juba jama.
Sellise asendamise korral ära unusta tõkestada tuult plaadi või riidega ning paigalda palun ka aurutihedam kiht sisse poole . St aurutõke või tihedam plaat ühtse tervikuna:nt osb.
Soojustamise rusikareegel on : Seest välja liikudes muutub piirde materjal auru läbilaskvamaks. Seda jälgides ei saa kunagi eksida.
| rk 28. juuni 2010, kl 21.13 |
| Imelik 29. juuni 2010, kl 21.23 |
Minu konstruktsioon, lp. "..." oli järgmine: puru välja, lisakarkass u. 5cm paksusega, 40cm sammuga millega ühtlasi sai rihti vana sein, kokku tuli kivivilla paksuseks 20 cm. Seejärel aurutõkkepaber, 10mm OSB, kipsplaat (vuugid ei kattu), pahtel, värv. Väline tuuletõke on olemas esialgu mingi tõrvapapi kujul, enne on väljastpoolt löödud must laudis. Välisvoodrilaud muidugi ka. Küll kunagi jõuab aeg ka välistööde kätte, saab pandud tuuletõkkeplaat jne.
| ka teinud 01. juuli 2010, kl 10.48 |
| mees 12. juuli 2010, kl 20.46 |
To ...:
Aga ikkagi, kuidas siis soovitad panna beno palkmajale väljapoole? Nimelt beno on ju aurutihedam, kui puit! Siis peab ju seestpoolt hakkama aurutõkkega tegema, aga soov oligi ju, et seest jääks osaliselt naturaalne!
Ja isegi, kui teeks seestpoolt aurutõkkega, siis mis saab vahelagede aurutõkkest?
Ja veel: teadupärast on puidul kombeks "mängida" olenevalt näiteks niiskuse tasemest. beno aga seda mängu hästi kaasa mängida ei taha (erinevalt kivivillast)! Isegi sõrestikmajal võib olla tulemuseks see, et esimesed paar aastat on väga hea soe, aga 5 aasta pärast puhub tuul läbi...
Kõigile seestpoolt soojustajatele:
On võimalik (kuigi vähetõenäoline) et seestpoolt soojustades saate negatiivse efekti!
Näide: 20 cm paksuste seintega palkmajale lisatakse sissepoole 5 cm soojustust.
Varem (ilma soojustamata oli seis nii, et talvel väljas - 20 C, toas +20 C ja seina sees, 10 cm sügavusel temperatuur ca 0 C.
Pärast soojustamist: Väljas -20, toas +20, aga see "nullpunkt" ei ole enam seina keskel, vaid umbes 5 cm seina pinnast seestpoolt vaadatuna. ütleme, et umbes selle koha peal, kus on soojustuse seinapoolne külg.
Tulemuseks võib olla (toonitan! -võib olla) seina pinnateperatuuri langus, ja kasutegur olematu või isegi negatiivne.
Väljastpoolt soojustades seevastu asi vastupidi ja kindlalt töötav!
Aga reegel ikkagi üks: seestpoolt väljapoole minnes materjalide aurupidavus väheneb! Kui seda eirata, mädandate lihtsalt maja ära!
Aga ikkagi, kuidas siis soovitad panna beno palkmajale väljapoole? Nimelt beno on ju aurutihedam, kui puit! Siis peab ju seestpoolt hakkama aurutõkkega tegema, aga soov oligi ju, et seest jääks osaliselt naturaalne!
Ja isegi, kui teeks seestpoolt aurutõkkega, siis mis saab vahelagede aurutõkkest?
Ja veel: teadupärast on puidul kombeks "mängida" olenevalt näiteks niiskuse tasemest. beno aga seda mängu hästi kaasa mängida ei taha (erinevalt kivivillast)! Isegi sõrestikmajal võib olla tulemuseks see, et esimesed paar aastat on väga hea soe, aga 5 aasta pärast puhub tuul läbi...
Kõigile seestpoolt soojustajatele:
On võimalik (kuigi vähetõenäoline) et seestpoolt soojustades saate negatiivse efekti!
Näide: 20 cm paksuste seintega palkmajale lisatakse sissepoole 5 cm soojustust.
Varem (ilma soojustamata oli seis nii, et talvel väljas - 20 C, toas +20 C ja seina sees, 10 cm sügavusel temperatuur ca 0 C.
Pärast soojustamist: Väljas -20, toas +20, aga see "nullpunkt" ei ole enam seina keskel, vaid umbes 5 cm seina pinnast seestpoolt vaadatuna. ütleme, et umbes selle koha peal, kus on soojustuse seinapoolne külg.
Tulemuseks võib olla (toonitan! -võib olla) seina pinnateperatuuri langus, ja kasutegur olematu või isegi negatiivne.
Väljastpoolt soojustades seevastu asi vastupidi ja kindlalt töötav!
Aga reegel ikkagi üks: seestpoolt väljapoole minnes materjalide aurupidavus väheneb! Kui seda eirata, mädandate lihtsalt maja ära!
| rk 12. juuli 2010, kl 23.14 |
mees
eps 50 ja 80 difusioonitakistustegur elik siis auru läbilaskvus on 150-180 ühikut, tavalisel palgil (ja ka immutamata--värvimata saematerjalil) 170-210, sõltuvalt puiduliigist, kuivamisest jne.
asoo, eps 50 ja 80 mahumuutus (mänguruum) on kuni 5%, puidul KUIVAMINE 4% ristlõikest.
omadest kogemustest: soojustasin enda maja (seinad saetud palkidest) juba 8 a tagasi penoga, peale tuulutusvahega laudis ja püsib talvel soe ning suvel jahe, ei mingeid märke liigsest niiskusest vms kuskil.
muidugi--kasutada tuleb korralikult kuivanud( min 5 a õhus, soovitav pääle seda ka ahjus, nn KD) puitmaterjali:)
eps 50 ja 80 difusioonitakistustegur elik siis auru läbilaskvus on 150-180 ühikut, tavalisel palgil (ja ka immutamata--värvimata saematerjalil) 170-210, sõltuvalt puiduliigist, kuivamisest jne.
asoo, eps 50 ja 80 mahumuutus (mänguruum) on kuni 5%, puidul KUIVAMINE 4% ristlõikest.
omadest kogemustest: soojustasin enda maja (seinad saetud palkidest) juba 8 a tagasi penoga, peale tuulutusvahega laudis ja püsib talvel soe ning suvel jahe, ei mingeid märke liigsest niiskusest vms kuskil.
muidugi--kasutada tuleb korralikult kuivanud( min 5 a õhus, soovitav pääle seda ka ahjus, nn KD) puitmaterjali:)
| Hmm 13. juuli 2010, kl 10.32 |
| rk 13. juuli 2010, kl 19.32 |
Hmm
jätsin enne lühiduse tõttu lisamata, et olen lahti võtnud välisseina erinevatest kohtadest--vannitoas, elutoas-köögis, magamistubades jne , just selletõttu, et teada saada, mis toimub palgi välispinnal.
KÕIK ON KORRAS! lahti võetud seina nii talvel kui suvel.
ps. mul laudis kruvidega kinnitet, seetõttu ka see lihtsalt võimalik.
jätsin enne lühiduse tõttu lisamata, et olen lahti võtnud välisseina erinevatest kohtadest--vannitoas, elutoas-köögis, magamistubades jne , just selletõttu, et teada saada, mis toimub palgi välispinnal.
KÕIK ON KORRAS! lahti võetud seina nii talvel kui suvel.
ps. mul laudis kruvidega kinnitet, seetõttu ka see lihtsalt võimalik.
| Soo Juss 10. mai 2022, kl 15.00 |
Nää meil ka siin Vaeste Patuste Alevis ja New Orgital soojustavad. Aga see pole muud kui raha välja petmine. Võtad kolmekümmneks aastaks laenu selleks ajaks oo see soojustus ka läbi hakka jälle uut panema ja jälle on kolmekümmneks aastaks võlg hooletu. Pealegi kaua see maja ise üldse vastu peab. Targem on selle soojustuse asemel laduda hoopis telliskivimüür ümber too hoiab seda põhimaja ka koos ja soojustada tuleb hoopis seestpoolt iga korter eraldi. Tuleb poole odavam ja laenu ei pea ka liisingu näol võtma.
Lisa postitus