Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Remont
kivimaja soojustamine
 
pilleriin 31. juuli 2007, kl 10.33
Mehed vaidlevad, kuidas õigem, aga asi ei edene. Tahtsin ise tark olla ja vaidluse ära lõpetada, tulin siia - aga otsing ei anna ühtki vastust.
Kas mõni tõsine tegija oskaks öelda, kuidas peab? Tegemist 50. aastate lõpus ehitatud mansardkorrusega tellismajaga. Seest? Väljast?
Tegelikult tahaks voodrilaua panna, see praegune valge tellismaja nii väsinud välimusega. Sealt vaidlus lahti läkski. Üks pool ütleb, et kivimaja saab soojustada ainult seestpoolt ja mingi vooder ei tule kõne allagi, teine jälle kinnitab, et väljast saab samma edukalt. Kuidas siis õige on?
 
susi 31. juuli 2007, kl 10.44
väljast peaks olema õigem, et külmumispunk ei jääks seinast välja vm, aga igatahes mõned lingid sulle
http://thermisol.ee/?op=body&id=11
http://isover.ee/insulation/default.asp?aid=162&bid=170&val=1

See naistefoorum ei ole alati kõige õigemate vastuste koht, enne googelda ntx ;)
http://www.google.com/search?client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aen-US%3Aofficial&channel=s&hl=en&q=kivimaja+soojustamine&btnG=Google+Search
 
ert 31. juuli 2007, kl 11.13
pilleriin. Siin võib olla lugu ka selles, et teite tellismaja ei pruugi ollagi tellismaja selle õiges tähenduses. Siis ehitati ka massiliselt nn tellivoodriga maju. Mõlemaid on ikka õigem soojustada väljaspoolt.Tellisvoodriga majal tuleb aga arvestada soojustamisel seda, et see tellisvooder saaks piisava soojustuskihi peale. Telliskiht selles kihilises seinas moodustab siis küllaltki tiheda vahekihi ja kui ta jääb nüüd veel peale soojustamist külmemale poolele, siis ei pruugi tema sisekihile tekkiv kondens enam samahästi välja kuivada, kui ennem soojustamist. Tark oleks teil siin asjatundja poole pöörduda kes segitaks täpselt välja millise seinatüübiga tegu ja teeks teatud arvutused olukorrast lähtuvalt, et kui palju tuleks soojustust paigaldada. Edu!
 
k 31. juuli 2007, kl 14.12
Seest ei soojustata. Kui Laudvooder tuleb siis pane kiviseinale puitkarkass ja vahele vill. Edasi tuuletõke, distantsliist ja laudvooder. Selline seinakonstruktsioon on klassika.
 
pilleriin 31. juuli 2007, kl 15.15
Aitäh nõu andmast, ots käes vähemalt, harutan nüüd edasi.
ert, aga sellest lausest ma ei saanud aru:

Telliskiht selles kihilises seinas moodustab siis küllaltki tiheda vahekihi ja kui ta jääb nüüd veel peale soojustamist külmemale poolele, siis ei pruugi tema sisekihile tekkiv kondens enam samahästi välja kuivada, kui ennem soojustamist.

Kuidas telliskiht nüüd, st peale soojustamist, külmemale poolele jääb - enne oli talvel otse pakase käes, nüüd saab selga villa, tuuletõkke ja voodrilaua? Jääb mulje, et telliskiht saab nüüd just soojemale poolele? Ei?
 
rk 31. juuli 2007, kl 17.23
pilleriin
kõigi eelduste kohaselt on sul tegemist puit-karkass majaga, millel tellistest ( arvatavasti silikaat) välisvooder.karkassi vahel on arvatavalt siiani olnud termoliit ehk siis saepuru-lubja segu.
probleem on selles, et otse välisvoodri peale soojustuse paigaldamisest pole kasu, kuna olemasoleva seina ja voodri(tellised) vahel on tuulutusvahe, mis moodustab tehniliselt võttes välispiirde.
võimalused:
1.seestpoolt soojustamine. selleks tuleb lahti kiskuda seinad seestpoolt kuni väliskihtideni ( arvatavasti laudis).seejärel soojustada karkassi vahed, viimistleda seestpoolt ja asi jokk.
soojustamiseks sobib suurepäraselt peno, pole vaja tuuletõket, aurutõket ja muid kulutusi. puuduseks säiliv välisvooder.
2.väljast soojustamine. selleks tuleb kõigepealt kinni ehitada olemasolev tuulutusvahe, seejärel välisseinale soojustus(soovitan jällegi penot) ja tuulutusvahega välisvooder.saad küll majale uue ilme ja soojapidavus paraneb kuid tekib SUUR oht siseseinte niiskuskahjustusteks kuni vammini välja. selle vältimiseks on vaja paigaldada maja siseseintele aurutõke ja hoolitseda väga hea väljatõmbe eest , et seinad ei niiskuks.

seega tuleb maja ikka üle vaadata ja juba konkreetsest olukorrasr lähtuvalt võtta vastu otsus. samuti võivad kulude erinevused tulla mitmekordsed.
Jõudu!
 
naik 31. juuli 2007, kl 17.57
Aga kui jätta olemasolev tuulutusvahe alles, võtta seestpoolt sein lahti, panna peno (ja aurutõke?)ja välja lihtsalt karkassile voodrilaud peale, ainult maja välimuse muutmiseks? Siis jääb neid tuulutusvahesid sinna koguni kaks: endine ja siis see, mis karkassi ja kiviseina-laudvoodri vahele tekib. Mis miinused sellel on?
 
rk 31. juuli 2007, kl 18.03
naik
rahakulu:)
tegelikult on sinu pakutud variant täiesti kasutatav ehitusfüüsika seisukohast. iseasi küsimus on mõttekus ja hind:) s.t. kas on ikka vaja nii paaniliselt kivivoodrit peita? ehk aitab värvimine? või siis õhukese krohviga üle ja värv peale? vms.
mulle tundub lihtsalt see kivi peale laudise panemine väga....kilplaslik:)
 
pilleriin 31. juuli 2007, kl 19.29
rk,
eks ta kilplaslik ole muidugi, eriti kui väljastpoolt soojustamisel miinused ka on, nii et soojustama peab seest ja väljast vuntsima siis lihtsalt vuntsimise pärast. Aga see maja näeb nii neetult igav välja! Lilikaattellis vist siis jah - valge igatahes.
Ja mu lapsepõlvekodus oli see mingi hall maeiteamis liistudest paks plaat puitkarkassi peal ja siis krohvitud. Kõik selle värvi krohvipinnalt peksis vihm ja lumi maha, maja oli laiguline nagu lehmakari niidul. Ülevärvimine aitas max aastaks. Või on siis nüüd tõhusamaid värve? Krohvimine oleks muidu variant küll ka.
Et jätaksime selle vana tuulutusvahe alles, nagu naik siin pakkus, soojustaksime seestpoolt penoga ja krohviksime maja üle?
Sooja peaks?
Kui sul endal tuleks sellisesse majja kolida, mis teeksid sellega siis, et oleks odav ja tõhus lahendu? Sest elutähtis küsimus on ju ikkagi soojustamine. Välimuse muutmine, see on ...naiselik kapriis.
 
rk 31. juuli 2007, kl 19.34
pilleriin
kui ise peaks sisse kolima,siis vaataks maja igast küljest ja alt ja ülevalt ja seest ja väljast ja ligidalt ja kaugelt üle. siis topiks näpud, noa ja puuri igale poole, kuhu saab ja ka sinna,kuhu ei saa.
ja siis otsustaks, mis ja kuidas.

materjalidest niipalju, et penoga soojustamine on odavaim ja efektiivseim.
 
veel 31. juuli 2007, kl 19.43
mul siin ka sarnane mure,tean vaid, et on läbinisti tellis-kas saan ka väljast penoga soojustada ja siis näiteks drywe peale panna.Muidu nagu poleks vaja kuid maja välimus on aastatega samuti räsitud, tuleks siis ilmselt telliseid vahetama hakata, kuid see on vist juba hullem lugu.Maja on aastast 1934.
 
rk 31. juuli 2007, kl 19.49
veel
kui läbinisti tellisseinad, siis ongi õige soojustada väljast. kuid eramajale nn.penokrohv....ei soovita. pigem siis juba mingi viimistlusplaat-minerit, kivex vms. hinnad samas suurusjärgus penokrohviga kuid vastupidavus ja tulekindlus parem.
 
pilleriin 31. juuli 2007, kl 19.56
rk,
kas sa sellega leiba teenima ei taha hakata, et sõidad ühe hädalise maja juurest teise juurde, uurid-puurid ja annad nõu, mida teha. Paistab, et tööpuudust sul küll karta poleks :).
Sa kujuta ette, mis tunne on, kui raha nagunii laristada pole, ja siis istuvad sul õue peal neli meest, kes kohe on valmis tööriistad haarama ja alustama, ainult et igaüks räägib ise juttu selle kohta, kus ja mida teha tuleks. Ja igaüks on kindel, et temal on õigus.
Jube!
Üks sinusugune kuluks meiesugustele väga ära!
 
ert 31. juuli 2007, kl 19.56
pilleriinile

Eks soojustamiseks nimetatakse ka 50mm soojustuskihi lisamist olemasolevale pinnale. See ju siis veel ei välista seda, et külm seda ei suudaks läbida ja tellise niipalju maha jahutada, et tekiks oht kondensi tekkeks. Selle pärast on just vaja teatud valemite abil välja rehkendada soojustuse optimaalne paksus, mis selle välistaks.

Veel. Kui selgeltnägijad näevad siin kindlasti seal seina vahel tuulutusvahet, siis samasuur võimalus on ka, et seda seal ikka ei ole. Vanemad ehitusmeistrid saavad sellest tavalislt aru müürimustrist, et kuidas tellisladu on tehtud. Väga edukalt pandi saepurupõhist soojustust ka otse vastu silikaati ja seda veel seitsmekümnendatelgi ja keegi ei keela seda ka täna teha.(aga hea oleks see tehnoloogia korralikult selgeks saada, sest väiksemgi kõrvalekalle võib selle töö ja vaeva ära nullida.)
 
rk 31. juuli 2007, kl 20.21
ert
sul jälle 100% õigus!
ise pooldaks pilleriini maja puhul lihtsalt termoliidi lisamist ja asi korras:)

pilleriin
ma oma igapäevast leiba teeningi uute (peamiselt) majade/hoonete ehitamise ja projekteerimisega.
a kui sul tõsiselt nõuannet vaja, siis kirjuta, kui kaugused liiga suured ei ole, ehk saan aidata:)
 
kadrin 31. juuli 2007, kl 20.31
Oh mis vajalik teema siin! Ka asjatundjaid näib koos olevat! Ehk mõistab keegi mulle ka nõu anda. Samuti 50-60 aastat vana maja. Kihid teada, seestpoolt välja tapeet-makulatuur (rohkem kui üks kiht), papp (vblt ka tõrvapapp lisaks, aga selles pole kindel, ühe koha peal igatahes on), laud, saepurutäidis, laud, TEP-plaat (usun, et see ongi see "mingitest laastudest paks plaat", mida pilleriin oma lapsepõlvekodust teab) ja krohv. Saepurutäidis ära vajunud, väljaehitamata mansardkorruselt näha, allpool talvel hiired sibasid seina vahel, järelikult sealt laiali tassitud vähemalt käikude jagu. Annab tunda ka, maja üsna hõre ikka, aina küta. Tuleval kevadel alustaksime remonti. Aga pole meiegi ühele nõule saanud - kuidas selle saepurutäidisega käituda? Või lihtsalt seestpoolt välimise lauani kõik maha? Mis siis asemele?
Ja väljast - kas krohv (nn pritskrohv) maha taguda? TEP-plaat maha võtta v alles jätta? Kust targem soojustada?
Välja oleme meiegi mõelnud panna voodrilaua muidu.
Ja veel: kui tahaks soojustada, katuse vahetada ja vintskapid teha, et üles ruumi lisada, jupi juurde ehitada ühte otsa, siis millest oleks kõige mõistlikum alustada? Juurdeehitis-soojustus-vooder- katus?
Praegune katus (eterniit) muidu vett peab ja midagi eriti hullu pole, et miski sunniks just sellest alustama. Ja juurdeehitise jupp tuleb katuseta, maja otsa 1korruse kõrgusele, üles mansardkorruse rõdu.
Pikk jutt sai, aga nii huvitama hakkas, mis siin targad arvavad.
 
rk 31. juuli 2007, kl 20.38
kadrin
targad arvavad, et kutsu üks tark kohale (veel parem-mitu aga eri aegadel:)ja kuula, mis need kohapeal räägivad:))))

minu soovitus on muidugi see, et mis töötab ja korras(eterniitkatus), las olla, raha mujale ka kulutada:)

Jõudu!
 
kadrin 31. juuli 2007, kl 22.13
Eks peab jah mõne spetsialistiga nö maastikul vaatama seda asja, aga kärsitus ajab ju takka - ikka tahaks kohe teada, kas krohv ja TEP-plaat tuleb maha võtta või võib see soojustuse-voodri alla jääda või mis.
Ju lihtsalt et endal oleks uhkem tunne siis - tean ka midagi!
Aga muide, naabrimees siin räägib (üks tark kohal juba!!!), et TEP-plaat tuleks kindlasti ära võtta, et see on tervisele kahjulik. Võiks see tõsi olla? Pärast poolt sajandit seinas seismist ikka veel?
 
ert 31. juuli 2007, kl 22.37
Kui plaanis katusekorrus välja ehitada, siis esmalt ole vast mõistlik selle kondikava koos uue katusega valmis ehitada. Siis võimalik ehitada ka korruste kaupa ilma, et juba remonditud osa kõikseilma kätte jääks.
TEP-plaat seal seinas ju leiba ei küsi ja kallale ei tule. Küsimus ehk rohkem selles, et kuda see korralikult tuulekindlaks saada ja kuidas või millele saab uue välisvoodri kinnitada. Ilma tuulekindlaks tegemata (ka alumine ning ülemine serv)pole tal seal küll mingit mõtet. Seest st karkassivahesi võib soojustada millega iganes.
 
karder 08. august 2007, kl 22.40
ärge siis unustage penoplasti puhuk akende ja uste ümbrust kivivillaga tegemist, kuigi jah, pigem soovitaks peno asemel kasutada kivivillaplaate, ning veelgi kauakestvam oleks kui viimistluskihiks on minerit, marmoroc vms kiviplaat
 
Poliitiline Põhulõug 25. juuli 2021, kl 11.20
Nää meil ka siin Vaeste Patuste Alevis ja New Orgital soojustavad. Aga see pole muud kui raha välja petmine. Võtad kolmekümmneks aastaks laenu selleks ajaks oo see soojustus ka läbi hakka jälle uut panema ja jälle on kolmekümmneks aastaks võlg hooletu. Pealegi kaua see maja ise üldse vastu peab. Targem on selle soojustuse asemel laduda hoopis telliskivimüür ümber too hoiab seda põhimaja ka koos ja soojustada tuleb hoopis seestpoolt iga korter eraldi. Tuleb poole odavam ja laenu ei pea ka liisingu näol võtma.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!