See teema ei sobi küll siia,aga paremat kohta ma ka ei leidnud.

Olen noor ja abielus naine,kunagi peaks minust ka arst saama.Kõik on kuidagi hästi ja elu õnnelik,suvel ostsime omale Tartusse korteri,vaikses linnaosas,üsna roheline ka.Aga head asjad sellega piirduvadki.Jamad hakkasid pihta peaaegu kohe,kui ma üks kord maja ees ühelt venelannalt venekeeles sõimata sain.Noore inimesena ma kahjuks eriti aru ei saanud,vaid seda,et ma siit ära minema peaksin.Kohe varsti sai sõimata mu vend,kes remondist üle jäänud isoveri pakki omale autosse toppis,see sama venelanna vist arvas,et ta seda prügikasti panna tahtis.Sõimata on saanud ka teised pereliikmed.Mõned nädalad edasi,mul algas kool ja ühel hommikul kooli minnes,oli meie auto üle valatud kartulikoorte,muu sodi ja TÄHELEPANU -väljaheidetega määrdunud wc-paberitega.See ajas mind meeletult marru ja ma kraapisin need sealt lihtsalt maha ja sõitsin minema.Loll olin,oleksin juba siis pidanud avalduse tegema.Edasi kadusid rehvidelt ventiilid ja tagumine kojamees oli kõveras.Tuli jälle mõned nädalad pausi ja ilmus uus probleem-nimelt see sama venelanna on ka meie maja postiljon ja nii,mitte eriti aru saades miks,ei saanud ma enam oma ajakirju,arvasin,et läksid lihtsalt kaduma.Kord juhuslikult koridoris ühistuesinaisega rääkides mainis ta,et postiljon oli midagi mingitest ajakirjadest rääkinud.Jäin siis teda ootama,jätsin talle tema postkasti ka kirjakese.Kui lõpuks ta kätte sain ja imelikul kombel tema välis ukse taha sain,nägin tema peeglilaual oma ajakirju.Ta surus need mulle kätte ja rääkis midagi veel,millest ma kahjuks jällegi aru ei saanud(eks see ole mu oma viga).Sellest üritasin rääkida ta Express Posti töötajaga,kuid sealt sain vaid nähvates vastuse,et ju ma ise olen süüdi.Õues sõimata sain ikka edasi.Ah jaa,kord oli ka klaasi puhastaja vahel sildike kirjaga,et me ei tohi seal parkida(oma maja hoovis).Viimase vindi pani hiljutine sõim minu abikaasa suunas ja ühe teise eestikeelt kõneleva naisterahva jutt,et siia parkides visataksegi aknad sisse jne.Selliseid pisikesi asju on olnud veel,need tulid lihtsalt praegu hästi meelde.Ajalehti ja ajakirju enam ei telli,tore kui arved kätte saan.Ma loodan südamest,et ehk on meil võimalik märtsiks siit ära kolida,millest on väga kahju,sest terve suvi ja ka sügisest sai siin ränka remonti ja ehitusi tehtud,rääkimata sisse sobitatud mööblist ja meie NÄRVIDEST,sest kui munad õues lendama hakkasid,tundsin juba muret ka oma tervise pärast...


Tuli nüüd küll väga pikk jutt,aga ehk oskab keegi mind kuidagi aidata/lohutada...meel on ikka väga must kogu aeg.

aga kas politseisse pole mõelnud pöörduda? samas on tõenäosus et see teeks asja veel hullemaks. kas seal on enamus venelasi? kui on siis nad lihtsalt ei võta teid omaks ja siin päästab tõenäoliselt ainult kolimine. jõudu teile.

Tõesti kuidagi absurdsuseni küündiv viha teie naabrinaisel. Mul on mõned naabrid ikka olnud. Mõnedega pingeline läbisaam, mõnedega suurepärane, aga sellist põrgupiina pole mulle veel tehtud. Ma mitte ei süüdista teid keele osakamatuses. Aga ma arvan, et vene keel tuleks teile tõesti kasuks. Kui te oskaksite vene keelt, saaksite aru mis on selle proua probleemid ja võib-olla oskaksite kuidagi psühholoogiliselt asja paika panna. Kui see muidugi aitab, sest kirjelduste kohaselt on teil tegemist psüühikahäiretega inimesega, ja see, nagu te arstitudengina teate, vajab psühholoogi või psühhiaatri abi. Kui te tahate Eestis arstiks saada, siis ilmselt vene keeleta te hakkama ei saa.

Eestlastel on üks väärt vanasõna - hea sõna võidab võõra väe! Kas olete proovinud tolle imeinimesega vaikselt sõprust soetada? Töötasin palju aastaid koos venelastega suures tehases ja peab tõdema, et nende seas on nii kiuslikke kui ka häid, nagu eestlastegi seas. Ent venelasega hästi läbi saada on kergem, kui meie rahvuse esindajaga. Ainult oskus ise sõbralik olla on muidugi närvesööv, kuid väga tõhus vahend igas olukorras. Mina näiteks teeks nii - kui ta mind sõimab, kingin talle kas lilli,kommikarbi ehk vahveltordi. Uskuge, pikapeale jätab ta Teid rahule! Tal hakkab häbi ja peatselt saab Teie endisest vaenlasest sõber!

Olen üritanud temaga vestelda,oma vigast vene keelt kasutades.Kuid peaaegu alati ta lahkub hästi kiirel sammul.Eriti vihased sõnad tulevadki temalt just aknal olles.Nii on ta kaitstud,või ta vähemalt tunneb nii.Ja politseist ei saaks ma tõenäoliselt abi.

kallike, muidugi võta abiks politsei...proovi vähemalt. kogu asitõendeid, lindista, või mida iganes..oh, loodan, et jääd peale

Olen 3-4 ööd üleval olnud ja fotokaga aknal istunud,kuid nendel öödel pole midagi juhtunud.Arvan,et politseisse teen avalduse,kui siit ära kolin,enne lihtsalt ei julge,mine tea,kust kivi lendab ...

Oleks otstarbekas võtta tõlk kaasa ja minna tema poole, siis on ka korraga tunnistaja ja võõras inimene, kes sunnib teda ehk ennast tagasi hoidma. Ehk saate selgeks, milles teie "süü" siis on. Minge kohe külla ja võtke kommikarp kaasa. Võib-olla ongi tema eesmärk teist lahti saada, aga niisama lihtsalt alla anda ei tohi. Tugevat närvi, aga alla niisama ärge andke!!!!!

mulle tundub ka, et sul on võimalik asja parandada, kui üritad pikema aja vältel (katsu mitte alla anda) tema vastu väga viisakas ja sõbralik olla, naerata talle. see peaks aitama küll.
*ise tegelt olen ka seisus, kus olen uues kodus alles 2 kuud elanud, aga naabrid sattusid ka väga kehvapoolsed, haume samuti ärakolimise plaane, kuigi korteris sai täisremont tehtud ja nii kena korterit ei leia kusagilt.

Tegelikult on mul juba otsustatud ,et koha müüme ära.Ma lihtsalt leian,et ei pea oma energiat ,palun vabandust,ühe vana ja õela mutikese peale raiskama.Aga mis kõige naljakam ja mida ma alles hiljuti teada sain on see,et meie majas on temaga mitmed hädast.Tean kindlalt u 3 korterit.Ja ka nemad ei julge miskit teha,võib olla ka ei viitsi(omavad ehk paksemat nahka).Ma lihtsalt loodan hingest,et uues kohas sellist jama ei tule...

Kurb kuulda, et nii sandid naabrid. Mind paneb üllatama selline otsus, et ühe rumala mutikese pärast peate loobuma oma kodust. Selline mutt tuleks kiiremas korras paika panna! Psühhopaadi vastu ei saa naeratades ja lepliku käitumisega. Võtke kõik koos midagi ette, kuidas te lasete ennast nimodi terroriseerida mingil vene vanamutil. Tule taevas appi.

Kole lugu ikkagi.Kas tõesti peitub ühel vanamutil selline võim,et inimene peab uude kohta kolima.Kindlasti on korter ühistu,seda enam tuleb pöörduda esimehe poole,äkki on abi,miks kõik kannatavad ühe õela mutikese pärast,võibolla tema koht ongi mujal ja veel arvel kuskil.Edu Sulle!!

Kole lugu ikkagi.Kas tõesti peitub ühel vanamutil selline võim,et inimene peab uude kohta kolima.Kindlasti on korter ühistu,seda enam tuleb pöörduda esimehe poole,äkki on abi,miks kõik kannatavad ühe õela mutikese pärast,võibolla tema koht ongi mujal ja veel arvel kuskil.Edu Sulle!!

Kurb kuulda , et otsustate alla anda. Kas tõesti ei ole mingit lahendust, et sellest baaba-jagaast lahti saada või vähemalt suu kinni toppida. Selliste tegude eest, nagu vara lõhkumine ja reostamine oleks küll õigem avaldus teha ning kaasata ka naabrid. Lindistamine ja fotosüüdistused peaks piisav argument olema. Edu Teile.

Meil enam-vähem sama lugu naabrimutiga,kuigi ta on eestlane.Vähemalt niipalju kasu,et ta eestlane on,et ma saan aru,mis ta õiendab:)Algul,kui kolisime,siis ta oli selline enam-vähem sõbralik,käis meile mehega kurtmas,et kõik naabrid on vastikud ja keegi ei hoolitse kruntide ümber olevate kraavide eest jne.(elame n.n. suvilarajoonis,millest saanud elamurajoon)Juba siis tekkis meil nehega kahtlus,et muti vähe oh-oh.Rääkisime ka teiste naabritega ja nemad siis hoiatasid,et küll varsti meid kah sõimama hakatakse ja ega see päev kaugel polnudki!Lihtsalt sõna otseses mõttes lambist hakkas meie kallal norima a´la kraavid niitmata(kusjuures ei olnud niitmata!!!)ja meil aias peenralt umbrohi kitkumata!!!!Asi läks juba nii kaugele,et ta lihtsalt marssis meie krundile ja kukkus õiendama ja kui siis me koera hakkasime lahti hoidma(aed ümber kindlalt,välja ta ei saanud),siis lubas muti MEILE politsei kutsuda,et me julgeme OMA aias koera lahti hoida!!!Ja lõpuks me ka lihtsalt kolisime sealt ära,sest tõesti,närvid on kallimad,kui ükskõik milline korter,maja,suvila!Suhtlen meie maja ostnud inimestega siiani ja sama jant käib edasi..:(Soovin südamest jõudu ja jaksu teile,et peaksite ikka niikaua vastu,kui saate uue elamise!!Päikest:)

Ega teil sellised turskeid, vihaste nägudega sõpru ei ole, kellega koos ennast mammile näidata. Et teid millegi pärast kartma hakataks või teid lootusetuks juhtumiks peetaks, kellega ei ole turvaline jamada. Tädi tuleb lihtsalt paika panna.
Et vastik taltub kui näeb läheduses veel kedagi hullemat keda miskipärast ka kartma peaks.

Algul, peale elukoha vahetust korjasin oma autolt regulaarselt hapukapsaid. 4aastased lapsed (ka enda oma )saatsin igaks juhuks liivakastist kaugemale kui deliiriumis majanaabrid rõdult telliskive nende suunas loopima hakkasid. Sai neile ukse taha lennatud ja mida ma seal ütlesin ei mäleta, igatahes lapsi enam ei puututud kui mina läheduses olin.
Järgmine vanadusest segane härrasmees kes lapsi kõigis jamades süüdistas ,need alati vigaseks peksta , maha tappa jne. röökis põhjuseta 6a.lapse peale. Panin viisakalt aga vihaselt rõdult vastu.Naabrid naersid pihku, aga vanamees jättis lapse rahule.

Uuri välja mida naaber kardab ja pane sealt nurgast vastu.
Või osta üks päev ilusa ilma puhul lilled ja mine talle külla ning ütle et otsustasid vene keelt õppida. Siiralt. Uuri milles asi. Jõudu.
Mis linnaosa see on?

elasid ka noored inimesed oma 4 lapsega ja mitte ükski reegel nendele ei kehtinud. Auto seisis kohe akna all ja hommikul käivitades terve maja üleval.Talvel eriti hull lugu.Lapsed ei teadnud üldse, et hoovis ei laamendata ega loobita prahti maha.Loomi oli ka igasuguseid võetud ja koer lihtsalt seoti õues kuuri ukse külge, kus haukus õhtuni söömata ja tige. Ülbed noored olid ja terve maja oli nende terrori all.Alkoholi nad ei pruukinud, kuid lapsed olid järelvalveta päevade viisi ja tegid mida tahtsid.Noored tulid koju õhtul alles.Kisa oli alati nendega ja õnnelikud olid kõik, kui nad said uue 4 toalise korteri ja lahkusid.

Uue korteri müüsid kohe maha ja raha sirgeks. Pärast jälle polnud neil kusagil elada,olid kõik väikeses puulobudikus ja sama elugi jätkus edasi.Mis neist saanud, õnneks ei tea.

tere!
minuga juhtus tartus kord sama lugu...meie korter asus tiigi tänavas ja käis peaaegu sama jama.....nüüd ma enam seal ei ela

Asi toimub Veerikul...tartus siis

vana teema ja juhuslikult sattus ette - ega ometi mitte veerikul tervishoiu ja väike kaare nurgal olevas puumajas? Ise ei ela õnneks siin aga jalutan tihti mööda. Ülemäära kuri tädi aknast õiendamas on teemaks küll.