Mul nimelt selline mure, et tahaks kangesti oma korterit osta, sest olen väsinud sellest mõttetust üüri maksmisest võõrastele. Praegu üürime 2-toalist Pelgulinnas ja üür on 2900 + elekter, vesi. Esialgu oleme veel kaksi, aga kohe kohe kolmekesi. Uurisin siis oma laenusaamise võimalusi ja kui nüüd kõik kokku võtta, siis max 300000 ja omafinantseering ilmselt 30% sest kaastaotlejale Kredex ei laiene. Kuna ma aga käisin tasulises kaugõppes pole meil midagi kõrvale pandud, seega 30% omafinantseeringut pole kuskilt võtta ka 10% on suht võimatu ja kahjuks meil muid lisa tagatisi ei ole ka kuskilt võtta. Seega tundub ikka võimatu see oma korteri ostmine. Ning samas teeb kurjaks see, et ma iga kuu maksan kokku 3500 võõrale, kui oma eest oleks sisuliselt võimalik isegi vähem maksta.
Kuna ma olen vist ennast murest juba halliks mõelnud, siis äkki keegi oskab midagi lohutavat öelda. Hirm on ka, et need kinnisvara hinnad järjest tõusevad ja olukord muutub aina lootusetumaks.

Viimast kuud rase ja kole õnnetu Jane

Peale lapse sündi on ju võimalik Kredexist 10% omafinantseeringuga noore pere laenu taotleda aga 300 000 eest on vist tõesti väga raske midagi leida. Vaata Tallinnast väljapoole, palju käivad näiteks Raplast Tallinna tööle, lapsel seal ka rahulikum kasvada.

Rapla võrdus sisuliselt juba Tallinna äärelinnaga, sestap hinnad pole seal teab mis odavad.

kuidas sa 35oo võõrale maksad,kui üür on 2900+el.ja vesi?küte,elekter ja vesi tuleb ju ikka siis ka maksta,kui korter oma on;)
ja kui ostad korteri,siis saad ju kohe kuhjaga kohustusi ka kaela,küll on vaja katust või trepikoda remontida jne.laenuandjale maksad ka peale ja lisaks pead ise hea seisma,et korteris kõik ok oleks.praegu vähemalt on võimalus korteri omanikult nõuda,kui mõni toru lõhkeb või juhtmed vaja vahetada.peale selle,kui ostad kuhugi kaugemale,pead arvestama ka suuremate transpordikuludega jne.
muidugi eks see ole teie oma valik,räägin lihtsalt sellepärast,et paar töökaaslast olid sama suhtumisega ja algul väga õnnelikud oma korteri üle,aga mida edasi,seda vaiksemaks on jäänud...ega see nii kerge polegi,aga eks oleneb muidugi sissetulekute suurusest.

*jaksu ja palju õnne teile pisiskese puhul,mõtle positiivselt ja kui ei saa endale praegu korteri ostu lubada,püüa leida häid külgi oma praeguses elamises:)

...oota lapse sünd ära..ja ostetav korter lase hinnata kümme prossa kõrgemaks , nii saad kogu summa laenu peale võtta...arvestama pead ainult lepingutasude ja notaritasudega, sest notari tasu peab notari juures kohe maksma näiteks...aga mudu kõik ülejäänu saad laenu peale võtta...ja tallinna lähiümbruses saab korteri kyll kolmesajaga :)
jõudu!!

kukukene, laenu antakse ikka selle põhjal, palju sa teenid, mitte selle põhjal, kuidas sa oma korterit lased hinnata.

jane, kas sul või mehel vanemaid või õdesid-vendi pole, kellel oleks maad või kortereid teie laenule lisatagatiseks panna? mina just ostsin korteri nii, et omafinantseering oli null krooni tänu sellele, et leidsime lisatagatise. ilma selleta poleks kah mitte midagi mitte kunagi osta saanud, sama nutune seis kui sul. või noh, tibakene parem - ilma kohekohe sündiva lapseta ja me ei maksa ropult üüri oma praeguse elamise eest.

pipi jutu kohta: muidugi pead oma korteris asjade eest hea seisma, aga vähemalt on sul oma kodu. igal juhul on parem oma kodu eest pangale maksta kui üürikorteris elades kellegi teise pangalaenu kinni maksta, sõltuda tema üüriküsimisest ja viitsimisest asju teha, ja kui ta ükspäev korteri nt maha müüb, oled sina sunnitud kolima. oma kodu on ikka oma kodu.

liiati on sul seal alati võimalus nt asju ise ümber kujundada, mitte ei pea leppima omaniku koleda tapeediga :)

Aitäh nende nõuannete eest!
Mõtlesime siin elukaaslasega ja otsustasime tõesti seda korteri ostu natuke edasi lükata. Las pisike sünnib ära ja mehe firma saab jalad alla (alles see kuu alustas, muidu oli mustal palgal)eks siis vaatame edasi. Saab siis noorepere leanuga Kredexi tagatise. Ma olin nii rumal, et ei teadnud, et Kredex nõuab kaastaotleja korral(selleks oli minu ema) ka temale nende tingimuste laienemist ja arvasin et minust piisab küll, aga paraku mitte.Selletõttu sattusingi situatsiooni, kus loodetud 10% asemel 30% kindlasti oleks pidanud ise finantseerima, mida mul aga kuskilt võtta pole.
Muidugu on oma korteriga ka palju probleeme, aga meie praegune korteriperemees ei liiguta mitte lillegi ka pretensioonide peale ja see tegelt keema ajaski.
Abi otsisime küll mitmelt poolt, et äkki keegi lähedastest saaks aidata, aga siin jällegi 0 võimalust s.t. see kes aitaks ei saa, sest juba ise laenanud ja see kes saaks ei aita, ühesõnaga elukaaslase vanemad ütlesid konkreetselt ära, et vaadake ise kuidas hakkama saate. Minul aga selline situatsioon, et isa pani kunagi meie kodu põlema ja nüüd ise a-sotsiaal ning emal ja ta elukaaslasel juba hüpoteek korterile võetud.
Aga noh, säilitan positiivsust ja usun, et saame hakkama ning üritame kuidagi ja kunagi seda oma korterit ka osta.