Ajurakk ujub mehe peas. Pime, kõle ja üksik. Varsti tuleb sinna teine ajurakk ja küsib: Mis Sa siin teed? Tule alla, me kõik oleme seal!

Lisan gaasi. Kas jõuan? No peaks ikka jõudma küll. Vahetan kiiresti rida. Fooris hakkab roheline vilkuma. Noh, semud anname nüüd talda. Vahetan veelkord rida. Noh, gaasi, gaasi, mees. Mingi taksojobu venib ekstra aeglaselt. Ei no muidugi. Ja lasebki rohelise käest. Seisan selle piduri taga, trummeldan räpi rütmis roolirattale. Le-gen-daarne, le-le-gendaar-ne. Vahin tuimalt foori. Kohe peaks süttima roheline. Vajutan gaasi. Mida? Ei no see mees magab, konkreetselt. Roheline on juba tükk aega peal. Lõpuks leiab oma käigukangi üles. No on tigu, ma ütlen. Rida ka vahetada ei saa – kõrval käib ilgelt tihe sebimine. No ja see venib täpselt mu ees. Gaasipedaal on paremalt esimene, mees. Mis nüüd? Jälle see meeldetuletus. Kolmas kord juba täna. Ei no peab ikka tanklas ära käima. Nõme oleks tühja paagiga seisma tuksuda. Näe statikas on siinsamas, peaks mingi snäki ka võtma. Rahustab närve. Nii, lõpuks saab sellest taksost mööda. Äkiline gaasivajutus tõmbab külje ägedalt ette. Ikkagi kolmeliitrine turboga diisel. Sakslaste viimane sõna. Mõnusa mörina saatel jõuan veel taksistile nägusid teha.
Nii, kus see diisli kolonka on? Poe esiküljel paistavad ainult bensu omad. Kuradi ahistajad, ma ütlen. Diisel on jälle maja taha topitud. No egas midagi. Vajutan gaasi, et efektselt ümber nurga keerata. No kurat, mida ma näen. Taksojuht, va tropp, on minust ette jõudnud. Sätib, raisk, juba toruotsa paaki. Jään teisele poole kolonkat seisma ja kostitan teda nihhujaa sjebe pilguga. Vend on sissesõidu keelu märgi alt lõdva randmega läbi veerenud. Või kohe selline pohhuist, vaata aga vaata. Ilm on sitaks tatine, seega istun autos ja heidan sapiseid pilke takso suunas. Tüübil on parem käsi kipsis. Ei tea, kas lõi vastu käigukangi sodiks. Kuradi tropp. No nii, hakkab vist lõpetama. Ronin väärika aeglusega autost välja. Taksopede tilgutab viimast. Võid peldikus oma peenikest pigistada. Aitab juba, mees. Saabki oma viimase pisara lõpuks kätte. Raksatan püstoli lõpuni sisse ja vaatan pead vangutades lahkuvat taksojuhti. Nii, nüüd läheb väheke aega. Paak on üsna tühi, siia mahub oma seitsekend litra sisse. Jalutan ümber auto. Äkki peaks vingemad veljed ostma. Vaatan teise nurga alt. Ei, need on ikka täitsa šefid, las olla. Vaatan jooksvaid numbreid kolonkal. Täpselt nagu kasiinos. Seisan auto taga. Panen tähele, et ümmargune logo pagasiluugil koosneb meie koduvabariigi kolmest rahvusvärvist. Muigan. Korraga lendab nurga tagant välja mingi hõbehall mersu. Tuleb sellise hooga, et hetkeks kardan end murtud sääreluudega kahe auto vahele jäävat. Paar tolli enne mind saab siiski pidurite vilinal seisma. Tõbras. Ma ei vaata tema poole. Paak saab täis. Rahulikult astun ligi. Võtan püstoli pooleldi välja ja ootan kuni viimnegi piisk paagisuhu sulpsab. Tunnetan mersus teatud rahutut nihelemist. Lükkan püstoli selleks ettenähtud kohta. Keeran korgi kinni ja sulgen luugi. Tõmban pool rulli paberit ja nühin põhjalikult oma käsi, justkui ajades iga viimast kui bakteripoju taga. Aeg luubis heidan paberi hooletu kaarega prügiurni ja keeran poe poole minema. Nii aeglaselt, kui vähegi suudan. Äkki kostub kolm nõudlikku signaali. Mine @!#$, mees! Ta suhtleb minuga signaalitades! Seisatan käed taskus, vaatan tema poole ükskõikse pilguga. See värdjas vehib aktiivselt kätega, annab mõista, et ma autot edasi nihutaks, et ta tankida saaks. Pilk millega teda kostitan muutub seepeale eriti ükskõikseks. Keeran minema. Sell rapsib ja laseb uue signaali valangu. Näitan talle käigu pealt, et varsti tuleb taksojuht ja ta võib tolle kohalt imeda palju süda lustib. Astun minema jättes tõpra punase näoga mulle järele vahtima.
Poes on palju rahvast. Faking tipptund. Bensuostjaid on diislimeestest kordades rohkem. Kurat, diislimeestel võiks oma kassa olla. Kolonka on eraldi, siis võiks kassa kah olla. Võtan sappa. Vaatan huviga ringi, et kus siis kipskäsi kah on. Ei näe kusagil. Minust eespool olev tädi hakkab liikluskindlustust tegema. Jee. Nad võiksid siin veel pesumasinaid ka hakata müüma. Siis oleks ikka täielik tase. Sada vihast autojuhti ootamas, kuni müüjaonu mõnele tädikesele Zanussi viimaseid vigureid ette näitab. Sihukest zanussi tahaks ikka näha küll, raisk, ma ütlen. Arvuti jookseb kinni. Kindlustusega on sitad lood. Nagu ka kõigi sabas seisjatega. Vaikset mõminat on kuulda, kuid muidu on kõik tropid üsna viisaka olemisega. Harjunud kannatama, värdjad voonakesed. Restart, uus andmete sisestamine ja närvilised naeratused võtavad oma aja. Möödub terve aasta. Lõpuks saab tädi oma paberi ja ta lahkub silmad häbist põrandal. Õige kah, kurat. Üks korralik mutt oleks kindlustuse lasknud oma kindlustusmaakleril ära õiendada. No vähemalt ei tellinud ta hot dogi. Selle oleks mõni karmim rekkamees talle küll kannikate vahele susanud. Sinep ja tšillikaste libestusaine asemel. Nii, minu kord lõpuks ometi. Nimetan tankuri numbri ja annan kaardi. Küsib koodi. Sisestan. Ootan. Müüjaonu palub enteri nuppu vajutada. @!#$, nad ise ei oska vajutada või. Vajutan enteri nuppu. Kas midagi veel, küsib. Tellin närvide rahustuseks ühe kõige suurema kuuma võileiva. Pesto või singiga? @!#$, mis vahet seal on, peaasi, et kuum ja suur. Singiga. Sellega läheb aega. Teame, pasapeetrid, teame. Astun haigutades ajakirjade leti äärde. Võtan Kroonika. Samal ajal kostub peldikust teate küll, mis hääl ja arvake ära, kes sealt välja astub? Õige! Tundub, et kipskäel on ka miskit muud kipsis. Teistmoodi seda sitamaja maratoni seletada ei oska. Või oli äkki triatlon? Mehike näeb tõesti kuidagi räsitud välja, nagu oleks just Pariis – Dakari rallilt naasnud. Pikalt siiski tema junniseiklustele mõelda ei viitsi – mulle tehakse ju võileiba. Vana võtab sappa, millest järeldan, et häda pidi ikka põrgulik olema, kui isegi raha ei jõudnud maksta. Meenub tige mersumees. Tuju läheb vaikselt paremaks.
Lappan Kroonikat. Väga vähe tisse seekord. Pikk halav lugu luuserist poliitiku magamistoast. Mõttetu leht. Täispask. Haaran Õhtulehe. Nii, kus siin koomiksid on. Ahah. Ernie ja muud saurused. Muigan mõnuga. Kipskäsi on oma diisli- ja pasaarved ära klaarinud ning loivab välja. Saadan teda üleolevalt kaastundliku pilguga. Loen nalju. Kolmanda klassi anekdoodid. Tuju need paremaks ei tee. Suskan lehe tagasi riiulisse. Võtaks Äripäeva. Ei viitsi. Keda see äripask huvitab. Ärimehed! Imege üks, teate küll, misasi. Kurat, igav on. Kus mu võileib on. Müüja märkab mu uudistavat ilmet. Keerab rösteri poole. Vist hakkabki okas saama. Suur singi sändvitš, hüüab. Teeb otsivat nägu, nagu ei teaks, kes tellis. Tulen, tulen, persevest. Trügin kassa juurde, mutid ja onklid tõmbavad koomale. Sirutan näljase kämbla välja ning kuulen kuidas poekese uks lahti paisatakse ja mingi pühvel hingeldab üle kõigi teiste letti, otse minu selja taha. No nii, Night Rider on saabunud. Viiesajase nutsakas lendab üle mu õla letile. Müüjale möiratakse, et paarkend liitrit diislit, tagasiraha võib püksi pista. Mida üks Jakobson teise mehe püksis küll teeb, mõtlen. Pedede imbumine ühiksonda ületab piirid, raisk. Sell keerab ringi ja marsib korisedes ära. Müüja silmad pilguvad kortsus viiesajasel, nagu närvihaigel neitsil. Ametijuhendis sellist olukorda ei kirjeldata. Nüüd on küll lühis. Põgeneval mersutüübil on jalad nii harkis, et kahtlustan mingit munandite traumat. Nojah. Haaran oma kuuma võileiva. See polegi enam nii kuum. A pohhui, parem ongi. Keeran ringi. Saba mu selja taga on viisakalt kahte leeri lahku löönud. Eest ära, Mooses tuleb. Nokitsen paberit lahti. Vittu, nad on selle hermeetiliselt kinni keevitanud. Kurat, kas ma olen mingi Gagarini nägu või? Rebin hammastega krabisevast paberist tüki, edasi läheb libedamalt. Shutup sandwitch! Head isu, gängster! Sammun auto poole ja nosin singisaia. Taksojuht on läinud. Adjöö, invaliid. Mersu pervo nõksutab naaberristmikul rohelist oodates. Mölakas. Avan puldist uksed. Vaatan veel kord velgi. Kurat, kusagil oleks nagu vingemaid näinud. Peab vähe meenutama. Istun sisse, käivitan. @!#$, mõnus hääl on, midagi pole teha, vee kuus on vee kuus. Mis @!#$ see siis on? Kojamehe all on mingi paberilipakas. Haukan mehise suutäie ja astun välja. Sikutan papri välja. Loen: @!#$ YOU! ja selle all mobla number. Mine munni mees! Vangutan etteheitvalt pead. Pole ilus, raisk. No ei ole ilus, ma ütlen. Langetan käed ja otsin taevast abi. Mõtlen. Helistan kõneposti ja loen sisse uue tervitussõnumi. Te ei taha seda kuulda. Haukan uue suutäie. Mälun. Siis toksin valmis sõnumi, mille saadan oma uuele fännile. Avan siis peopesa, et sõber tuul saaks paberilipaka minema lennutada. Mälun ja jälgin taevast. Pilved ajavad üksteist taga. Nende liikumises on lapsikut hasarti. Aga pointi ei ole. Telefon heliseb. Seiran tuttavat numbrit. Lasen tükk aega heliseda. Hammustan, mälun, heliseb. Hammustan, mälun, heliseb. Lõpuks tirin lõpeb. Tere tulemast postkasti! Minu võit, @!#$.

vinge jutt kribatud,rullike :)))))

raske.....

njaa...tänane leküür on ammendunud..muuseas, millal lisa tuleb?

varsti.. kui midagi huvitavat leian.

Lähevad mees ja naine restorani õhtustama. Toit laual, hakkab mees
kiirelt sööma, kui astub ligi gruziin ja küsib mehelt:
"Kas tohib teie daami tantsule paluda?"
Mees ei tee väljagi ja sööb edasi. Gruziin uuesti:
"Kas tohib teie daami tantsule paluda?"
Mees ei tee ikkagi välja ja sööb rahulikult edasi. Naine kaotab
kannatuse:
"Miks te temalt küsite, küsige minult"
Gruziin käratab "Sina LÕUST, ole vait, kui dzigitid omavahel
räägivad!"

"Kussa nende lilledega lähed?"
"Oma eidele viin! Kingituseks!"
"Lolliks läind vä? Need ju kunstlilled!"
"Mul eit ka kummist!"

Mees:
"Kas me ei prooviks täna uut poosi?"
Naine: "Muidugi. Sina seisa triikimislaua taga, mina istun
õllepurgiga diivanil ja peeretan."

Maamees käis linnas ja ostis poest hardcore porno video. Tõi koju
naisele:
"Säh Juula, vahi ja õpi! Kui õhta koju tulen, olgu selge! Siis teeme
esi samamoodu!"
Tuleb mees õhtul koju, Juula ninapidi telekas:
"Kuule vanamiis, aru ma ei taipa! Kas nad ikka lõpuks abiellusid
vä...?!"

Vana naine läheb arsti juurde ennast kontrollima. Kõik on kõige
paremas korras, aga naine on kuidagi rahulolematu. Doktor küsib, et
milles on probleem.
"Öelge palun, doktor, kuidas ma saaksin oma mehe seksihimu tõsta?"
"Kas te viagrat olete proovinud?"
"Oh, sellest ei tuleks välja midagi. Ma ei saa talle isegi
aspiriini
antud, kui tal pea valutab."
"Aga purustage tablett ja puistake see talle kohvi sisse."
"Arvate, et aitab?" küsib naine.
"Aitab-aitab."
Mõne kuu pärast tuleb naine jälle regulaarsesse kontrolli. Doktor
küsib, et kas viagra aitas. Naine väristab õlgu:
"Õudsalt, doktor, lihtsalt õudsalt."
"Kas kohe nii, et üldse ei aidanud?"
"Ei, aitas küll. Puistasin pulbri talle kohvi sisse nagu te
käskisite. Ta rebis endalt ja minult kõik riided seljast ja seksis
minuga laual. See oli parim seks, mis ma 25 aasta jooksul olen
temalt
saanud."
"Aga milles siis probleem," ei saa doktor aru.
"Ma ei suuda enam iial oma nägu McDonald'is näidata."

"Kas sul oma naisega, no kuidas seda nüüd ütelda, enne pulmi ka
midagi oli?"
"No üht-teist oli! Televiisor oli ja külmkapp..."


Naisterahvas seisab suure maja hoovis ja lõugab:
"Hei Juula! Ega minu Juhanit sinu pool ole?"
"Ei ole!"
"Malle ae! Juhanit pole sinu pool?"
"Pole näind!"
"Tiina uu! Juhani raisk end sinu poole pole vedanud?"
"Ei ole, kuid mis lahti!"
"Ah! Läksime vanamehega tülli. See vihastas ja ütles, et nüüd läheb
tema küll litsidesse!"

Kaks vanemat härrasmeest istuvad ööklubis ja vaatavad, kuidas
noored
lambaadat tantsivad.
"Mul on selline tunne, et enne kui nad pikali ei viska, ei tule
neil
midagi välja," ütleb üks teisele.

Mees saabub töölt koju. Köögilaua peal kiri:
"Söök ja naps on külmkapis. Kohv on kannus, laua peal. Kui @!#$
hakkad, ära üles aja! Milvi."

Tüdruk ja poiss on küünis ja tüdruk teeb ettepaneku püksid jalast
võtta.
Võtavadki.
"No kas nüüd teeme pahandust ka?" pärib tüdruk.
"Jah," satub poiss õhinasse, "situme heinad täis!"

Mees tuleb pidevalt purjus peaga koju ja naine otsustab talle
õppetunni anda. Ta riietab end saatanaks ja jääb ootama. Kui mees
jõuab koju hüppab naine pimedusest välja ja hüüab ma tulin sulle
teatama, et mul on sinu jaoks juba koht olemas kuna sa jood nii
palju. Mees vaatab teda hetke ja ütleb: "Sa ei suuda mind hirmutada,
ma olen su õega abielus".

rull jätka samas vaimus,väga lõbus on:))))))))))))))))))

lausa fantastiline!!!!!!

*my compliments :)))

Ahelkiri

loe yksi , ja mitte pahas tujus :))))))))))

See e-mailikiri on saadetud sulle, et sa saaksid nikku.
Kirja originaal asub Läyliäises, Soomes. Seda hoitakse ühes kurgipurk-macis. See kiri on Läyliäises ringelnud 9 korda. Nelja päeva pärast saad sa nikku, sest võtsid selle kirja vastu.

See ei ole nali. Tussi hakkab tulema ustest, akendest, pliidiventilaatorist, külmutuskapi tagant, tuulutusavadest, ja kui sul on renditud postkast, siis on ka seal üks prullakas @!#$ ootamas, et see ära toodaks. Saada selle kirja koopiad neile inimestele, kes sinu arvates vajavad nikku. Ära saada raha, sest sellel, mis sünnib, pole hinda. Ära hoia seda e-maili endale, vaid saada see edasi e-mailide või kirjadena. Nikukirjaahelat ei tohi katkestada. Sa pead sõnumi edasi saatma nelja päeva jooksul. Kui tegutsed õigesti, saab @!#$ olema puhas ja hea.

Üks Nurmijärvi külasepp sai kirja 7.11.1956, aga ei saanud e-maili edasi saata, sest Bill Gates sai samal päeval alles 2-aastaseks. Pärast seda oli külasepp nii valusas suguühtes, et karjus oma häälepaelad ribadeks ja kaotas igaveseks kõnevõime. Külasepp oli saanud alati nikku lihtsalt rääkides, nii et tema nikusaamine lõppes nagu lõigatult. Tänasel päeval üritab külasepp saada nikku viipekeeles kõneldes, kuid kasina eduga.

Üks ajakirjanik sai 70 000 korda. Jean Ellen sai kolm korda, kuid kaotas need , sest ei jätkanud ahelat.

Oreus Vela Filipiinidelt kaotas munni kuus päeva pärast selle kirja saamist. Kui ta hiljem kirja edasi saatis, sai ta korra sõrmekeppi teha.

Constansino Diaz võttis samasuguse kirja vastu 1963. aastal. Ta soovis, et ta sekretär annaks talle 20 korda. Paar päeva hiljem sai ta mänguautomaadis maasika ja võitis ühemargase panusega kaks marka.

Kutzur Tyruk, Türgi bussijuht, sai kirja, aga ei teadnud, mis on e-mail.

Ta käis apteegis endale polüvitamiine ostmas, aga sai eksikombel viagrat. Ta sai eluaegse erektsiooni, mis oli nii valuline, et bussijuht jäi sõltuvaks kesknärvisüsteemi mõjutavatest valuvaigistitest. Kutzur Tyrukil seisab praegu nii kõvasti, et ta saab kustagi ainult küliliasendis ja otse trapiauku.

Arla Dirhik, kontoriametnik, sai kirja, kuid unustas selle nelja päeva jooksul edasi saata. Ta sai klamüüdia. Hiljem ta leidis kirja, saatis selle edasi ning sai nikku ja süüfilise ühekorraga.

Taneli Kurppa, armeerija Kainuust, sai sellise kirja töökoha elektronpostkasti. Ta ei osanud kirja edasi saata. Nelja päeva pärast jäid ta tunked malmitranspordilindi külge kinni ja ta kaotas käe.

Haiglas sai ta eksikombel 11 kotitäit väga HIV-positiivset verd. Samal päeval haigestus ta HIV-i. Tänasel päeval käib ta iga päev raamatukogus laenutamas raamatuid, mis räägivad saatusest.

D.Fairchild ei uskunud sellesse kirja ja viskas selle prügikasti. Mõni päev hiljem öeldi talle, et ta ei saa enam kunagi nikku.

See kiri sai alguse Kokkolast ja selle originaali kirjutas Jaakko Keturi, üks Lõuna-Ameerika misjonär. Selleks, et see kiri teeks läyliäistele veel ühe ringi peale, pead saatma e-mailid oma sõpradele.

Paar päeva hiljem saad rõõmsa üllatuse osaliseks, ehkki sul ei pruugi olla vähimatki tahtmist.

Saada laiali viis eksemplari ja vaata, mis su püksis toimuma hakkab.

Kiire saatja boonuseks näed kirja saatmisele järgneval ööl und, milles saad kohaliku maksuametniku naiselt ja tütrelt päris rämedalt nikku.

Maksuametnik ise on kohal ja selle kõige üle väga nördinud.

kas rull klubisse ei taha astuda, siis meil kohe kõnepidaja olemas.

Sõidan mina bussis. Vaja on edasi anda pilet – komposteerimiseks. Minu kõrval seisab üks mees. Kuidas tema poole pöörduda – Teie või Sina? Arutlen siis loogiliselt. See buss on ekspress. Kui mees ei väljunud eelnevas peatuses, tähendab, sõidab minu mikrorajooni. Sõidab lilled käes.... tähendab naisterahva juurde. Lilled on aga väga ilusad, tähendab, sõidab ilusa naisterahva juurde. Meie mikrorajoonis on kaks ilusat naisterahvast: minu naine ja minu armuke. Minu armukese juurde ta sõita ei saa, kuna sinna sõidan ma parajasti ise. Tähendab, ta sõidab minu naise juurde. Minu naisel on kaks armukest – Petja ja Vasja. Petja on hetkel komandeeringus. “Kuule Vasja, anna pilet edasi!” Mees imestunult: “Kust teie mind tunnete?”

Kle aseesiloll.... ma ei tea?? Kas tasub? Äkki ma ei kvalifikatseeru?

ära sa rull muretse, loll on tore olla. ja kui sa veel pole, siis teeme su lolliks.

oi kuram...rull...ni ple juba kaua naerda saand...:))))

Tore, ja tere kõikidele.

Lugesin isegi selle autojutu lõpuni. Tubli, minupoolsed kiidusõnad.

=)

see bussisõit, tjahh ...vot pärineb kuskilt kogumikust Eesti Huumor...eksju;)
* aga , jah - kui kvalifitseeruda on soov, siis minu poolt jalg üles;)

Vanaloll - vaata selle kohta ei oska öelda. Tõlkisin selle vene keelest.

tead sa rull, pean tunnistama, et seda põld neh seal huumorikogumikus, no kust ma teda siis lugesin - vene keeles , et vaevalt - pole kirillitsas peale vene keele õpikute küll midagi ligilähedal;)
Vat asi ei anna rahu kah nüüd... Aga igavesti vahva, et viitsisid :)