Igivana küsimus.Ma arva,et sellele küsimusele on minust targemadki vastust püüdnud leida.Milles ta siis ikka on? Kas üldse on mingit mõtet vaja otsida,tuleb lihtsalt elada,oma lolluste ja tarkusega,kuidas keegi oskab.Milleks keegi võimeline on.Kahjuks enamus meist ei teagi milleks nad võimelised on.Oleme üpris arad oma olemuselt,surma hirm,hirm uue ees.Hea on ju käia mööda sissekäidud rada.Milleks ennast muuta,vahest tundb see enese vägistamisena.Miks see inimene siia maamuna peale üldse on loodud?
Tundub nagu vanajumala lõbuks,igavusest.Vaatame,mis sest asjast välja tuleb.Mingi aeg oli asi ka kontrolli all,nüüd tundub,et hakkab kontrolli alt väljuma.Nii,et tuleks kõik võimalused siin elus ära kasutada,nii hullumeelsed ja lollid kui nad vahest ka ei tundu.Teist võimalust ei pruugi ju olla.Või on siiski,midagi veel peale meid?

Ma arvan et tuleb pidevalt edasi minna.Kogu aeg midagi uut ja huvitavat leida.Isegi töös tuleb pidevalt uusi asju leiutada ja ikka edasi.
Kui inimene on tagasihoidlik ja piduris siis on midagi viltu.
Inimeste võimed vahest võimenduvad mingis raskes olukorras.

elu mõte ongi ju elu,koos oma rõõmude ja muredega.koos väljkutsetega,kordaminekute ja nurjumistega.aga alati edasi ja mitte tagasi.

Elu mõte on mõista et su elul on mõte. ja "kui inimene on tagasihoidlik ja piduris" siis ta ehk mõistab midagi mida keegi teine ei mõista? mõistmine võib muutuda elu jooksul ja kes ütleb et keegi mõistab paremini? ta ehk tunneb et mõistab kuid tegelikult kes teab mida tagasihoidlik mõistab?

Inmese võimed võimenduvad raskes olukorras vahest ka negatiivselt.Sõpru tunned hädas.Raskes olukorras saadki inimest ja ka iseennast tõeliselt tundma,Kas me seda tahame?Ennast tegelikult tunda,kas hirmu ei ole,oled sa nii kindel endas,milliseid otsuseid sa suudad või teed raskes,tõeliselt raskes olukorras.

Inimene õpib kogu elu,sureb aga ikka lollina.

Soovitan seda "RUJA laulu" lolliklubi hümmiks.

Elu mõte ongi elada?Aga edasi,peale elu.Rabeleme siin elus,muretseme asju ja ilusaid riideid.Rabame tööd teha,teenistusest suurem osa läheb kõhu täiteks,et jaksaks jälle tööd teha,lastele riided selga osta,koolitada,ennast koolitada ja lõppkokkuvõttes jääme ikka lolliks,keegi nagu lollitaks meid

no mina arvan et elul põlegi mõtet. üks mõttetu rügamine, aga elu ikkagist...

Kuidas te lollid siis niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii targad järsku kõik???? Elu mõte on reproduktsioon!!! Geenide edasiandmine! Simple.

No iga loll võib ju oma elule ise mõtte otsida...mina näiteks tahan paremaks inimeseks saada. Näen selle nimel iseendaga vaeva, võitlen viimse hingetõmbeni tagasilöökidele vaatamata...ongi mõte.

Sellega on nagu on, noh, tolle elu mõttega, iga loll on vähemalt seda korra otsinud, kui paljud on sellele mõttele jõudnud saba peale astuda ja siis ta kinni rabada? Inimloomuses on juba see, et tüdined ära sellest ühest põhimõtteliselt ainuõigest, iseendale lahtimõtestatud elu mõttest, tõmbad oma jala ta saba pealt ära ja avastad uuema ja parema, või veidi hullumeelsema mõtte ja jälle pead tast veidi aega kinni...
Ah, krt., kuidas teistega, ma avastasin ühe suurepärase lause kellegi targa poolt väljaöelduna - "Ma hingan, järelikult ELAN!"...see on ju suurepärane;)
* vat nii, tarkpea - siin sulle lolli lollust veidi;)

Keegi kuskil ööld - et elul iseenesest ei olegi mõtet. Iga inimene peab ise oma elule mõtte andma.

ma isiklikult küll selle väite esimese poolega ei tea kas nõus olen - äkki on ikka miski globaalsem mõte ka; kas elu ikka loodi selleks, et meie siin saaksime talle mõtet otsida? aga noh, maapealsetes oludes käib vast küll, ja mikrotasandil on see päris hea tees, ma arvan. jahh. on küll. ja ikka head järjekordúet sõbralikku pääva kõigile!

Elu mõte, see ei ole lihtsalt mõte.
Selle mõte on elu üle järele mõelda nagu me ka mõtleme elu mõtte üle! Seega on elu mõelda ja teada. Teada, et mõelda!
Üks osa sellest on õppida, üks osa on unustada, üks osa on materialiseeruda ja üks osa on endast järglastena midagi maha jätta. Üks osa ja viimane on maised väärtused maha jätta...aga mis sellele edasi järgneb, seda me keegi ei tea ja olgu see üllatuseks meile kõigile ;)

Head sõpsitamist :)

Elu mõte seisneb elu andmises teistele, see tähendab järglaste soetamist, et püsiks selline olevus nagu inimene ikka ja jätkuvalt. Mina oma lolli mõistusega ei oskaks muud öelda, ülejäänu, mis sellega kaasneb on elushoidmine .

linnaloll aga, mis mõte on nendel inimestel kellel ei ole võimalik järglasi soetada? Elavad mõtetut elu? Ikkagi arvan, et elu mõte algab iseenda seest ja iseenda tõestamist iseendale, et oled elamist väärt! ;) Järglaste soetamine on ainult üks osa elu etapist! Sellele eelneb kasvamine ja arenemine ja järgneb jälle kasvamine ja arenemine vaimult ning oma kogemuste jagamine jne. jne. elu mõte on lihtne. Elu mõte oleks ka väike panus siia maailma :)

vesiir
Need, kellel pole võimalik järglasi saada on ülesandeks tegeleda ainult elushoidmisega ja kõige sellega, mis sellele kaasneb.

Taevake, nii tark jutt, et ma ei oska midagi öelda, lähen tagasi feministidesse.

Taevake, nii tark jutt, et ma ei oska midagi öelda, lähen tagasi feministidesse.

Kust raha saanud ma
sa seda ära küsi,
sest see ei ole üldse
sinu asi!
Sa tõbras ära mängi rotti
ja topi nina teise mehe kotti!
See õigus mul
ja mõnel teisel veel, kes asja teavad
ja raha teiste taskust oma tasku veavad.

Tulin tagasi, feministid ei räägi.
Siin on elu mõtet püütud luulevormi valada. Mina ei püüa. Tsiteerin Rudolf Rimmelit:
Keel vestil, läbi elu tuult taga ajame.
Paljut vajame palju rohkem kui vajame.

Ehk polegi nii halb, kui ainult tühja tead.
On aja teedel sillutiseks just tühjad pead.

Lõpuks kindlasti õiglus võidab.
Kui elad nii kaua, et võidab.

a kurat seda teab,tegelikult ka.....mina olen nüüdseks juba kogenud,et kõik saast,millest läbi tuli sumada-oli õping-ja on kasuks tulnud.Ehk ta nii ongi mõeldud?Et õppes raske,ehk siis lahingus kergem?

Oh inimene, sa ju elad õnne sees ja rikkalt:
muud rõõmud võtta võib, kuid töö jääb ikka.
Endiselt Rudolf Rimmel.

No lihtne ju.... kuna mitte keegi meist ei saa siinses elus iial teadma, mis on elu mõte (mõni võib arvata, et teab, aga tegelikult ei saa me selles kindlad olla), siis tuleb elada nii, et võimalikult hea oleks ja teha neid asju, mida sa tahad, mitte neid, mida peab. Seega minule meeldib õnnelik olla - järelikult üritan oma elu nii elada, et oleks võimalikult palju õnnetunnet.

...surra nii, et poleks piinavalt piinlik elatud aastate pärast ...?

mina arvan, et elu on mõeldud selleks, et me siin miskit korda saaksime saata.
Ja hea, kui inimene leiab elu mõtte, kes teeb teadust, kes raha ja kes kasvatab lapsi tublideks ja tarkadeks jne.

Igatahes, elu on ilus ja elamist väärt !

Olge rõõmsad ja õnnelikud !

Ilusat Sõbrapäeva !!!!!!!

...a ma arvan...et on mõtetu seda mõtet mõelda...muutkui mõtled ja mõtled...a süüa tahaks ka vahepeal...ja sooja tahaks saada...vahest...eriti külmal ajal...ja neid uitmõtteid tuleb selle...ühe mõtte peale niiiiii palju...et siis muutkui mõtled neid...ja siis ei jõua enam...ei peast ega peest:))))

to tibi
Rõõm elust on me kõige algsem hea:
ta elab neis, kes elu veel ei tea.

to esiloll
Sina näikse elu tundvat. Kuidas sa noid kuulsaid sõnu tead? Vanem inimene juba? Noil ammustel aegadel kirjutati nad teises kontekstis, aga peab ütlema, et käivad ka praegu, sest võibki olla piinavalt valus.

roy, hhee..sa oleksid siis pidanud jäämagi sinna kus sa olid kuni suveni, kui sooja igatsus on ;)

Elu mõte on 42

ma usun et elu mõte on juba palju palju vanem...juba ajast ja arust võiks isegi öelda!