Misasi see on kui tunned, et selle inimese (kelle seltskonnas pead tihti viibima) juuresolekul sul justkui omi mõtteid ei olekski, koguaeg pead kuulama tema jutustamist ja monolooge erinevatel päevakajalistel teemadel. Tekkinud on tunne nagu tema mõtted ja arvamus on alati need kõige targemad ja õigemad, tema mõttemaailm domineerib. See isik pöördub minu poole alati sellise rahuloleva hoiakuga, justkui ma peaksin teda enda mentoriks või midagi sellist. Tegelikult olen lihtsalt tema suhtes viisakas olnud. Kohutavalt häirib see.

Nii huvitav, et sellised isikud ei muutu. Ega kõik seltskonnad ei ole ei ole ühesuguste mõtete-, vaadetega. Selline domineeriv isiksus peaks ise aru saama, kus mida öelda või millist teemat arendama.
Keegi kõrgemalseisev peaks talle lihtsalt noomituse tegema, las tunneb häbi, kui üldse tunneb.

Ise vastasid juba, miks...sest oled liiga viisakas. Psühhopaadid, mõrtsukad, koolikiusajad, ahistajad ja muidu pahad inimesed just selle järgi omale ohvreid valivadki.
Kes annavad näiteks laenu, kuigi ei tahaks? Viisakad, kes ei julge EI öelda.

Seda inimest on keeruline või isegi võimatu nö paika panna.

Siis ei olegi midagi teha, tuleb ise tema järgi paigale asetuda:)

Kedagi ei saa sundida kellegi seltskonnas olema, v.a. tööalased ülemuse ja alluva suhted.
Kahjuks siit ma ei loe suhet välja, milline see on.

Esimene samm probleemi lahendamiseks on arusaamine, et ta on olemas.

kas paika panna kui on jõudu ja kui ei ole, siis eemaldu sellest inimesest ja kui ka see pole võimalik, siis pead leppima. Rohkem lahendusi ei ole.