Mina pole teemaalgatajaga nõus. Piiravad seadused ei ole demokraatilikus riigis mitte neile kodanikele, kes on teistega arvestavad (liikluses, õiguskaitses, inimõiguste kaistses, vms) VAID NEILE, KES TEISTEGA EI ARVESTA. Seega kui oja Pets võtab kenasti suitsu eest ja ei tunne end puudutatuna, kui palun tal näiteks enda nina all mitte suitsetada, nagu ta ise väidab, siis enamik suitsetajaid ei arvesta teiste ja mõnikord ka enda pereliikme tervisega absoluutselt. Kuna suitsetamine on nikotiinisõltuvus, siis tuleb seda valdkonda reguleerida samamoodi nagu alkoholitarbimist. Praegu on tubakal alkoholi ees mõningaid eeliseid ja see pole õige ega ka loogiline. Ja eesti olusid arvestades mina küll ei tihkaks öelda, et las olud reguleeruvad ise, sest iseregulatsioon ei toimi sellistes valdkondades. selle sama loogikaga ja kirega, millega Oja Pets kirub nahaalsust muudes elusfäärides, võin mina rääkida ka lugusid suitsetajatest, kes on ääretult nahaalsed kaasinimeste suhtes ja just neid inimesi silmas pidades on vaja piiravaid seadusi. Toitlustusasutustes on suits ka hirmus häiriv, sest mittesuitsetaja ei saa suitsust õhku ignoreerida, samas kui suitsetajat puhas õhk küll ei tohiks häirida. Suitsetamise tarvis tuleb ühiskondlikes ruumides teha eraldi piibutoa, mis on täiesti isoleeritud ja hea tõmbega.
Pets jättis endast saates sellise mulje, kes näeb teatud eluvaldkondades jõmlust, kus see tema enda vastu pöördub, kuid sellises häirivates asjades, milles ta ise on asjaosaline, ei näe ta mingit probleemi mittesuitsetavadi kaaskodanikke parastada. Minu silmis läksid tema "punktid" küll kolinal alla. Tema ühiskonna kitsaskohtade tunnetamine ei ole nii süsteemne kui ma enne arvasin. Tal on siiski omakohtu mekk man, jookseb rusikas püsti kui temale liiga tehakse, teiste olukorda, kes temast erinevad ei suuda mõista.