Eile jäi laste multikate vahel silma kummaline seriaal nimega Rallipõrsas Ruudi. Varem olen selle vilksamisi mööda lasknud, eile aga jäin jahmatusega kogu saadet vaatama. Olen hämmeldunud, mis hinnanguid lastele peale surutakse. Püüan olla tolerantne, aga tolles saates jäi kõlama pigem mõte, et kõik võõras on parem kui meie oma kombed. Kokkuvõte siis selline, et Saksamaal elavale saksa-türgi perele tuli külla türgi moslemineiu, kes kohe sundis kogu pere oma käitumisnormide järgi elama, sh ramadaani kommete järgimine st nälgimine (sakslasest vanaema keeldus süüa tegemast ja vanaisa pidi käima salaja naabri juures söömas), varahommikune palvetamine, mis äratas peretütre, kes unesegasena sai aru, et ta ei saa päev otsa süüa ja asus mingeid datleid pugima voodis, siis moslemineiu eiras ujulareegleid, moslem üritas pere lemmiklooma, põrasast, tappa eriti julmal kombel (jättis auku surema), sakslasest isa ja poeg pidid oma kokkulepitud nädalavahetuse plaani ära jätma moslemi mingi püha tõttu, kus suudeldi vanemate inimeste käsi. Huvitav hetk oli, kus türklasest ema pani omale rätiku pähe ja saksa isa ütles, et ta võiks tihemini nii käia. Jäin mõtlema, kuipalju meie kultuuriruumi mehed sooviksid näha oma naisi kaetumalt ja idamaises riietuses? Mingil määral on see ju salapärane ja võluv.
Saksa poiss ütles saates: meil on küll segapere, aga tundub, et türgi pool hakkab suurenema ja neid on järjest rohkem, miks me peame kogu aeg nende kombeid üle võtma? Päris julgelt kirjutatud väljend, ma ütleks ...
Türklasest peretütar oli kui integratsiooni näide, tema ei tahtnud enam vanu usukombeid järgida, aga ikkagi lõpuks oli tema rollile kirjutatud sisse see, et ta andestas moslemile põrsa tapmiskatse ja vist palus veel andekski. Kuigi sarja idee on rääkida väikse poisi ja põrsa sõprusest, siis eilne osa oli küll täielik ajupesu. Või olen ma liiga paranoiline?
Kes tahab, saab järele vaadata http://etv2.err.ee/v/lasteekraan/ralliporsas_ruudi/saated/1ca300c8-115e-46e3-96de-47c9aaf46273/lastesari-ralliporsas-ruudi-3-ruudi-ja-suhkrupuha-saksa-2010