Midagi nii kohutavat pole isegi ette kujutada osanud,isegi kõige õudsamates õudusfilmides mitte. Dokfilm.Tv3 täna.Siiani kõnevõime kaotanud ja isegi ei oska arvata.
Ainuke mõte,kas ikka peab jätma elama selliseid !!!!!! Mutante.
2 miljonit juba dollarit oppidele ja laps alles 2 aastane.
Silmi pole,kõrvu pole,põski pole, kurku pole,keel ripub suust - söök läbi torustiku. Aitab juba.
Inimesed,olge õnnelikud,et teil terved lapsed - kõigist muudest probleemidest saab jagu.....

Eelkõnelejaga nõus,nii õnnetut ja valusid täis elu ei sooviks kellegile.

kas teie olete tõesti otsustajad tema elamise või elu lõpetamise üle ?

jumal ilmselt otsustab tema üle. Aga mina vist ei suudaks iga päev sellist last vaadata:( vaprad vanemad!

Minule piisas reklaamist ja ma ei vaadanud seda saadet, milleks end traumeerida.

üldiselt on sellised dokfilmid head ja panevad mõtlema elu üle. parem kui kodumaine reality....vms shitt....jumalat ei ole igal hetkel, tal on kohvipaus...

minu meelest oli selle lapse ellujätmine väga julm tema suhtes. mis elu ta elabja tavanemad.... lihtsalt pikkale venitatud enesetapp:(

ehk võiks ka mõni loomakaitsja nüüd siin sõna võtta kus juba igasugused katid otsustavad INIMESE ELU üle....kassid on ilmselt tähtsamad....Kati, mine lasteaeda!

Selle lapse elu üle otsustasid inimesed, mitte jumal ega ka mitte vana hea loodus. Ikka inimesed. Ilma selle piinamiseta, mis inimesed tolle lapse kallal ette võtsid, oleks asjade loomulik kulg viinud lapse surmani peale sündi. Ma saan aru vanematest, et nad tahavad oma last elavat. Mina tahaks ilmselt ka. Samas paneb mõtlema, kas oma tahtmise läbiviimine ei ole siin mitte kõrgema astme egoismi näide - mina tahan, et ta elaks, sest ma tahan. Olgu temal nii valus kui tahes, olgu tema elu nii lootusetu kui tahes.

Lisaks tekkis mul miskipärast selline tunne - kas mitte ei naudi need vanemad oma märtristaatust, kas ei ole nende stiimuliks aupaiste ja kuulsus, kas nad mitte ei naudi seda, et neid filmitakse... Vastikud mõtted, ma tean, aga... vaene laps...

Mul on tutvusringkonnas ühe erivajadustega lapse ema. Ta on superema, kõik võimalikud teraapiad, treeningud, reisid, laagrid - kõik, mis vähegi võimalik, on lapse arendamiseks tehtud. Ta armastab oma last väga, ei andnud lastekodusse, kuigi tal kästi (tungivalt soovitati) seda teha. Aga ta ütles kord - kui tollal, kui mina oma last kandsin, oleksid olnud need diagnoosimisvõimalused, mis praegu ja kui keegi oleks mulle selgitanud, mida see diagnoos tähendab, siis ma ei oleks seda last sünnitanud. Paneb mõtlema, eks ole. Sest ta on eakas, ja kui ta sureb - kes hoolitseb ta lapse eest, kes ise hakkama ei saa ega hakka kunagi saama? See on tema hirm ja mure. Nendel vanematel seal filmis seda muret vist ei ole - nende laps sureb ilmselt enne neid ja ei saa kunagi väljendada, mida tema ise sellest kõigest arvab, mis tema kallal ette on võetud.

Mõtlema pani see dokumentaal tõesti.

krõllile soovitan minna saatesse käsi kullas...seal ei pea nii palju muretsema....me ei ela õnneks veel selles ühiskonnas, kus see laps..meil on õnneks superattack erakond kesk ees, mis takistab meil nii kaugele jõudmast...kunagi 40 aasta pärast on meil ka oma maailmas tuntud näota laps...see on õudne lugu, ka sõbranna lugu....hiljuti oli üks film mehikesest, kes elusast peast mädanes ära....superhea film...neid filme on meile vaja enam, et saaksime üle sest sitamaailmast, mida pähe määritakse...

See on tõepoolest üks tänuväärne asi meil telekanalites,et näidatakse dokfilme,ka selliseid.
Paljudel päevast päeva julmuritest arvutisistujatest kommenteerijatell küll mõtlemiseks ainest.

Sellist last endale jätta eksperimenteerimiseks tohtritele julmem surmast. Eutanaasiaga taevasse minek miljon korda rahumeelsem. Praegu elusa lapse surnukslõikumine eksperimendi korras. Ise ju nägite,kuidas need pikad metallplaadid põskedest väljas ja valesti pandud.Missugune piinamine tänapäeval - kellele ja milleks mutante.Looduseeksimusi saab parandada,kuid mitte sellisel teel.
Pigem juba mürgisüst.Vanematest jube kahju ja pisike õde ka ju elab selle sees.Samas tundus,et nautisid seda filmimist ja olid uskumatult rahulikud .


Tean omast käest:

Töökaaslase lapsel hakkas taandareng 6 aastaselt ja keegi ei osanud arstidest diagnoosida kogu NSV Liidu haiglates uuriti tipptasemel professorite poolt. Poiss muutus lausa terroristiks ja julmaks kodus, suuremaks kasvades.
Tohutu jõuga kangutas akende eest trellid ja hüppas korduvalt õue 1 korruselt. Kõik kartsid kodus,õde ja kõik pere liikmed kannatasid õudsalt.Emal juba 27 aastaselt lumivalgeks läksid juuksed.Laps pidi elama 36 aastani umbes,elas kusagil 12 aastni" õnneks" Kohutav lugu tõsileust. Siis oli N liidus maailm suletud ja geenidest küllap ei teatud veel midagi. 1970 ndatel juhtus.Kuigi katseklaasides oli kloroformi sees ennegi mutante hoitud ja hoitakse nüüdki.

Tegelen selliste teemade uurimisega, mida omal ajal vaikiti ehk kirjutaksite sellest julmast loost lähemalt. mu e-meilile. margov@solo.ee
unustame hetkeks mürgisüsti. mis sai sest lapsest ja kuidas ta suri...

Juta M peaks ise minema lasteaeda,Kui peale sündi pidi tegema operatsiooni,et see laps elama jääks(ninaaugud puudusid)siis ei ole siin tegemist muuga kui arstide sooviga teha eksperimente ja vanemate haiglase tähelepanu vajadusega.Ei saa see laps ju kunagi normaalseks ja milliseid kannatusi see temale kaasa toob ei taha mõeldagi,see on kuritegu tema vastu.

http://www.treachercollins.org/main.html
kas teil endal vastik ei ole niimoodi mõelda. kui inglise keelt valdate siis lugege ja mõtelge natuke enne kui jälle tatti pritsite.

http://www.treachercollins.org/main.html

aga
ei saa sinu mõttest aru.
kuna inimene pole jumal, siis pole tal ka mingit õigust hakata operatsioonidega sellist last piinama. peaks ikkagi kasutama mõistust, mille jumal on meile andnud, mitte aga tooma lolle õigustusi, et meil pole õigust võtta kellegilt elu. aga kas meil on õigus määrata kedagi aastate pikkusele piinlemisele?
ja kusjuures eksisteeribki selliseid vanemaid, kes oma tähelepanuvajadust niimoodi rahuldavad.

operatsioon, et laps elama jääks...kus on piir? operatsioone on igasuguseid, mida tehtud vastsündinule elama jäämiseks, enneaegsete laste elustamine (oleme ju õnnelikud annetades tolle elustamislaua ostmiseks), katseklaasilastest rääkimata, kõik see on loodusele vahelesegamine. kes on otsustaja, et sellele lapsele on parem, kui ta ei elaks, sellele ei? ei tea me veel, mis tunne on lapsel, kellele millalgi räägitakse, kuidas teda katseklaasis tehti ja emme sisse istutati, või et sündis poolekilosena, 2 kuud elas kapslis, torud sees...
ainult mõtlemisaineks, mina vastuseid ei tea, see polegi võimalik

iga elusolend, kes elab ükskõik kui valulikult tahab elada. pidage seda jumalaga või ma ei tea mis pasaga ära hirmutatud või lihtsalt haiged eided meeles!!! ELU ON SELLEKS ET ELADA JA ELLU JÄÄDA....näib, et ka neile inimestele oleks surmaotsuse rakendamine eesti
asi on kultuuris. ima kultuurita pole armastust. ellujätmine on osa kultuurist. kas tahaksite indias elada...osadel soovitan seal vahelduseks ära käia ja vaadata ja siis tagasitulles samale asjale mõelda...

enamus eestlasi on palju näotumad kui see tüdruk seal filmis. matsirahvas, kes pole end kunagi suutnud sakraalsel tasandil teostada, ei saa sellistele asjadele pihta. Nimetage mõni Soome-Ugri iseseisev kuningriik.

näota inimesed
ainult näotu inimene saab nii rumalasti rääkida nagu sina. häbi on su kirjutist lugedagi.
peaksid rohkem lugema ja arenema, et aru saada ilma-asjadest ja arengutest. kas sinu jaoks on kuningriik mingi näitaja?
oled ise tõeline matsluse ja rumaluse esindaja.

kuningriik on muidugi näitaja...vastus kõneleb, et äärmisel juhul oled Raplast.....arene siis pealinnani ja natuke veel edasi..

ka minul oli sellest lapsest pisarateni kahju. 2 aasta jooksul elada üle mitu rasket oppi, mille kohta arst väidab, et see alles 5% kõigest, mis ees ootab. Isegi surmavaenlasele ei sooviks sellist saatust, aga väikesele lapsele..ei oska seisukohta võtta, aga mina oma lapsele sellist elu ei sooviks, kui oleksin nende vanemate asemel, vist.

Kui mina oleks seda raseduse ajal teada saanud, siis oleksin selle raseduse katkestanud.
Aga vaadates seda filmi, siis kardan, et ega sellest lapsest mingit erilist elulooma ei tule. Ta jääb tõenäoliselt kogu oma elu toetuma oma vanematele ja hiljem siis oma õele. Vaadates seda filmi võis tähele panna, et Juliana eest hoolitsemine võttis juba nüüd vanemate kogu aja ja oma teisele tütrele tundus, et ei pööratud üldse tähelepanu. Huvitav, kaua see aega võtab, enne kui teisel tütrel kõrini saab ja ta sealt majast lahkub ?

Tüdrukuke tundus vaimselt päris nutikas ja arenenud kaheaastase kohta. Hirmus mõelda, mida ta tunneb veidi suuremana, kui välimus tähtsaks muutub.

Given the chance to live my life over again without Treacher Collins, I would have to politely decline. I believe that the experiences in my life as a result of Treacher Collins have molded me into the person that I am today. Like anyone else, I've had many ups and downs, and to give up the lessons I’ve learned on the roller-coaster ride of life would be to give up part of myself. Having Treacher Collins syndrome, or any other medical condition, does not make someone “abnormal,” it only makes him human.
kui te ei suuda inglise keeles lugeda siis siin on täpselt sama sündroomiga naine ja ütleb, et kui tal antaks võimalus elada ilma selle sündroomita siis ta keelduks sellest. see sündroom on temast teinud selle kes ta tänapäeval on ja ta on väga rahul. aga eks delfi debiilikud teavad paremini mis talle ja teistele temasugustele hea on.

Asja mõte oligi ju selles , et inimesed harjuks temaga ja nende lapsukest nähes sappi pilduma ei hakkaks. Ja nii armas oli kui üks väike poiss üteles - "...ta on nii nunnu ...":). Minu kuuene neiu vaatas ka seda saadet vilksti ja küsis "..kas ta sündis lihtsalt teistsugusena ? Aga ta on ju tegelikut ka hea laps !" :) Aga loomulikult on hirmus traagiline kui selline asi juhTub aga olgem inImesed ja õpetagem oma lastele suhtuma meiega võrdväärselt neisse kes on natuke ( või palju ) teistsugused !

teistsuguse ja teistsuguse vahel on ikka väga palju ruumi. Mutant ju,geeniveaga. Mida teeb,kui üksi jääb ? Loomulikult mõtlemisainet küllaga ja inglise keeles kirjutaja ju enese lohutuseks kirjutanud. Kes ei tahaks sündida normaalsena,kui uus võimalus antakse.
Filmis nähtud lapsel ju praktiliselt vanematel pole üldse aega tavalapsele seal peres - muudkui reisivad kaamerameestega ühelt opilt teisele ühest linnast teise - samas ju teada,et kõik see ju täiesti asjata.
EKSPERIMENTEERIMISE OBJEKT lihtsalt. Terve õeke aga vajab ema-isa,kes ka temale aega leiaksid. Lõpuks pole neil vanematel kumbatki .

Seda minagi - teisele lapsele ei tundu ju üldse aega jäävat. Ja mis saab siis. kui vanemaid enam ei ole? See, et lapse nägu on selline nagu ta on, ei ole nii hull - sellega harjub. Aga ta ju ei arene normaalselt ja tänu sellele jääb kogu ülejäänud elu kellegi abist sõltuvaks. Kas seda on siis vaja?

MIS SIIS ON VAJA
KAS selliseid filme mitte toota
KAS sellised lapsed mürgisüstitada
KAS näidata selliste filmide asemel a la käsi p-e--r-ses tüüpi saateid

Hmm - äkki sellise puudega last mitte sünnitada? Usun, et see oleks olnud kõigile parem, kuid see on minu arvamus.
Sellised filmid on kasulikud - näeb kohe ära, milline on puudega lapse olevik ja tulevik ning kõik võivad ise sellest omad järeldused teha.
Ja kui laps on juba olemas, siis loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele ainult paremat, kuid praegusel juhul - lapse tulevikule oleks võinud varem mõelda