Visake mind nüüd kividega surnuks, aga mind kuidagi jubedalt häirib see meeletu ülekaalu propageerimine. Lihtsalt igalt poolt sajab muudkui pakse kes üritavad siis õigustada seda, et on jumala normaalne olla veerev rasvapall. Ma siinkohal seletan ära, et jumalast ok on kui näiteks propageeritakse seda, et normaalne olla keskpärane, a la kaaluda 70 kilo umbes 1. 70 pikkusel naisel. Vöi kasvõi natuke peale. Ühesõnaga täiesti tavalise kehaga. AGA vaatasin youtubis pole dance videot Briti talendi saatest ja seal tuli esinema üks noh ilma ilustamata väga suures ülekaalus naine, kõht rippus, ok oma esinemise sooritas ta suurepäraselt, selle kohta pole midagi öelda, aga ma panin tähele,et üks kohtunikest ütles-sa tundsid ennast oma kehas kehas hästi ja see annab paljudele tüdrukutele maailmas head eeskuju. Nagu päris tõsiselt peaks see olema normaalne?? Mina küll ei taha, et minu tütar või isegi poeg tulevikus hakkaksid tösimeeli arvama , et selline rasvapall on jumala normaalne olla. Ameerikas on see eriti levinud trend, õgitakse ennast lolliks peast ja räägitakse kehakuvandi peale surumisest. No halloo. Äärmused, alati on äärmused. Kas saad olla kondikubu või paks. Nagu polegi sellist asja et sinna vahele jääb veel mitmeid eri variante. Inimesed otsivad oma ülesöömise haigusele vabandusi. Isegi pluss suurus modellid eksponeerivad oma rasvasid iga külje pealt ja siis käibki nagu ajupesu teistpidi , et murrame kehakuvandi. Ma ei saa midagi teha, mind ajab see närvi. Võtke või jätke.

Eks need rembrandtlikud kehavormid ole läbi ajaloo naiste juures nõutud olnud.

kelle kehas see hing oleks siis nagu pidanud ennast hästi tundma? ikka sellesama naise kehas ju.

sa kirjutaja ka natsa imelik.
ja närvide vastu aitab nende läbilõikamine. siis ei tunne üleüldse enam midagi.
soovin edu.

järjekordne tolerantsuse jama. ainult, et kellel sellisest tolereerimisest elu paremaks muutub? ülekaalulisel küll mitte. tema tervis ju selle all kannatab. kõik see haiguste komplekt, mis ülekaaluga kaasas käib, ei rõõmusta hiljem seda optimistlikku trullakest ega meditsiini õhukest rahakotti.

Shame Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Mina küll ei taha, et minu tütar või ise
> gi poeg tulevikus hakkaksid tösimeeli arvama , et
> selline rasvapall on jumala normaalne olla.

Sa ei tea ju ette, mis tervisehäda neid võib tabada.

Kahtlase väärtusega toit kauplustes, pideval haigestub rohkem inimesi diabeeti, kilmnäärmehaigustesse jm ainevahetushäiretesse, südamehaigused, reuma - seal ei ole enam inimese oma teha, on ta sale ja sportlik või tüse.

Eks nad siis loevad oma ema kirjutist ja häbenevad ...

Parem looda, et neist tublid ja enesega rahulolevad inimesed kasvaksid.

Tõepoolest, kumbki äärmus, ei liiga paks ega ka liiga kõhn pole head, aga kohe kindlasti kaasneb ülekaalulisusega rohkem terviseriske ja on neid inimesi ka oluliselt rohkem kui elu või tervist kahjustavalt kõhnu inimesi. Oma vööümbermõõtu ja vererõhu näitajaid võiks endast hooliv inimene teada ja oma südame eest tuleks samuti hoolt kanda, on endal lihtsalt parem ja tervem elu. Ma ei räägi siin praegu üldse välisest, vaid ülekaal on nende asjadega oluliselt seotud. Arenenud riikide inimestel on ikka suurem oht ülekaalulisusele kui alakaalulisusele.

To lapsik jutt: oi ma juba ootasin seda haiguste argumenti :D vot seda juttu võid sa minna rääkima eeslile põllu peal,et inimesed on paksud haigustest. See on niii väike osa kellel on mingi haigus, et seda on mõtetu isegi mainida. Too mulle mingi uurimus vöi tõestus kus ütleb ära, et vot näiteks 40 prossa on haiguse tagajärjel paksud. Ikka söögist ja söömisest ollakse. Rikutut toit poes ei tee kedagi paksusks vaid konkreetselt see toit mida endale näost sisse aetakse. Vanasti ei olnud nii palju ülekaalulisust. See on tänapäeva haigus. Vaadake kasvõi neid kaalualandamissaateid, kõik seal osalevad inimesed suudavad kaalust alla võtta kui vaid tahtmist. Toitumine on neil nii paigast varem ära olnud. Selleks on vaja distsipliini ja tahtejõudu. Aga no kui ennadt juba 100 kiloseks süüakse siis on muidugi keerulinr kõigest rämpsust loobuda. Ja nende inimeste tervis on paugust paranenud.

Selle naise kohta öeldut ma mõtlesin seda teist öeldut, et sa oled eeskujuks paljudele naistele ja tüdrukutele. Minu arust see on nii veider, et selline inimene peaks olema eeskujuks kes näeb selline välja. Ma pakun,et mu lastel ikka suure tõenäosusega ei tule mingit haigust mis neid paksuks teeb,ma suunan neid tervisliku elu poole ja kui peakski olema haigus siis toetan neid. Ja see haiguse argument on niii mõtetu et seda pole lihtsalt mõtet ülekaaluliste kaitseks tuua.

Toon veel ühe näite. Vaatasin ükskord saadet kus oli umbes 6 väga ülekaalulist naist. Elasid Ameerikas ja tegelesid moealaga. Neil oli selline sõpruskond ja nemad nimelt võitlesid mietööstuse iluideaali vastu. See võitlus käis sedasi, et iga päev nad käisid kambaga väljas söömas, tellisid endale laua peale ohtralt liha(rasvased ribid jne), kooke ja asju. Kõik mis nende laual oli oli ebatervislik ja paksuks tegev. Ja siis nad kõik koos õgisid seal laua ümber ja arutasid et kõik inimesed ei peagi liitspeenikesed olema. Nurisesid veel, et miks ikka ei või olla selline paks ja üks ei julgenud bikiine ka selga panna. Kui tahetakse oma kehas rahul olla siis miks häbeneda bikiine. Järelikult ikka pole nii rahul. Noh see kuidas seda kehakuvandi asja edasi anti sellise valimatu õgimise juures, see ajas mul tegelt ka südame pahaks. Võiks pigem olla selline kampaania, et on täiesti ok olla selle kehamassiindeksi piires igasuguse kehaga kui see ei ületa juba kriitilist piiri.

Kui inimese kõik esivanemad on sõltlased siis on väga raske normaalkaalu hoida.

Üldiselt, mis selle kehakuvandi murdmise eesmärk võiks olla, ongi siiski see, et sa õpiksid ennast aktsepteerima sellisena nagu sa oled. Kui oled paks, siis aksepteeridki ennast paksuna ja armastad ennast nii. Aga see ei tähenda, et see paks keha peaks sulle meeldima ja ei peaks midagi ette võtma. Eriti kui haigused kimbutama hakkavad. Aga selleks, et saaks alla võtta ja normaalkaalu, selleks tuleb ennast enne aktsepteerima õppida. Tegelikult vahet pole, kas juurde on võetud mingi haiguse või ülesöömise tõttu. Esimesel puhul võib kaalu langetamine olla raskem, kui mitte võimatu. Me ei ole perfektsed, igaühel meist on madalseise. Ja igaühel avalduvad need madalseisud erinevalt...kes jookseb suhtest suhtesse, kes joob ennast iga nädalavahetus pidudel pildituks, kes matab ennast töösse, kes sööb omale pekikihi ümber. Selles suhtes on paksud nagu rohkem ühiskonna kriitika all. Kõhnale party-tibile ei ütle keegi, et ta on laisk ja lohakas ja ei viitsi endaga tegeleda...või töönarkomaanile, kes ka nädalavahetustel tööd teha rabab ja puhata ega lähedastega suhelda enam ei oska....aga pmst teeb sama välja. Aga võibolla ongi nii hea, tundub, et protsentuaalselt võrreldes teiste ummikus olijatega võtavad paksud ennast palju rohkem lõpuks kokku ja saavad oma kehad (ja elud) korda...

Haiged on paksudest 5 protsenti, ülejäänud on laisad õgardid.

Ma olin suhtes mehega kes oli ülekaaluline. Meie tutvuse alguses oli tal väike kõhuke ees ja see oli mu jaoks ok. Kuid tal aina kasvas ja kasvas see. Varasemalt oli ta teinud trenni ja oliilusti vormis ning terve. Ma nägin körvalt inimese paisumist ja tema tervise halvenemist. Tema söömise juures polnud see mingi ime. Mehel polnud mingit probleemi süüa õhtul ära mitu kommipakki ja krõpse peale. Ebaregulaarne toitumine lisaks kohutavalt ebatervislik. Ta aina hädaldas kuidas vahepeal on ikka nii paha ja raske olla,peab midagi ette vötma, aga ta ainult rääkis ja midagi ette ei võtnud. Arst ütles, et kui tahab noorelt surra siis jätkaku samas vaimusi. Suhe muidugi lõppes muudel põhjustel. Armastasin teda loomulikult sama palju, aga kurnav oli sellise inimese kõrval olla, sest see suhtumine mõjutas mind ennast ka üsna palju. Samas on mu emal kilpnäärme probleeme ja ta on võtnud ka muid ravimeid elu jooksul,aga tal pole mingit ülekaalu, teadvustab endale kuidas toituda ja liigub piisavalt. Ja pole ma ise ka loodud suurepärase ainevahetusega, vaeva näinud selle nimel ja isegi liginenud varasemalt kriitilisele piirile. Ma ausaltöeldes ei saa aru kuidas oma keha aksepteerimine paneb inimest tervislikumalt elama. Muidugi oleneb jah inimesest mis ajendab teda midagi tegema, mind pigem motiveerib just kriitika ja reaalsuse tunnistamine ennast kätte võtma.

Ja mis puutub siia party-tibi? Miks peakski talle ütlema,et ta on ebatervislik ja laisk? Ja ega ühiskonnas on ka kriitika all joodikud samamoodi, alkoholismist on ju veelgi raskem välja tulla kui ülekaalust. Selle ülekaalu puhul häirib mind just see aspekt, kuidas seda tolereerimise pealesurumist tuleb uksest ja aknast sisse. Igalt poolt lihtsalt. Nagu mõnda häirib geipropaganda häirib see mind samamoodi.

Kui sa oma keha aktsepteerid,siis on ju loogiline jätk, et sa tahad,et see keha ilus ja terve oleks.

Nooremana olin peenike,ei pidanud vaeva nägema,et figuur püsiks.
Mõned aastad tagasi oli mu elus väga stressirohke periood,mille tõttu hakkasin alkoholist ja toidust lohutust otsima. Normaalne oli praktiliselt iga õhtu juua mõned 0,5l siidrid,ginid ja süüa burgereid,krõpse jms ebatervislikku.
Nii see jätkus siis umbes pool aastat vähemalt,ise ma muidugi ei näinud,kuidas keha muutus suuremaks.
Ühel hetkel tegi sõber märkuse,et mis minuga juhtunud on,et olen suuremaks läinud. Muidugi õhtul kodus nutsin selle pärast. Järgmine päev pidin sünnipäevale minema ja tahtsin jalga panna oma lemmikteksased,mida polnud pikka aega kandnud. Pidin shoki saama,kui need teksased ei tulnud mul enam üle tagumiku. Vaatasin siis ennast peeglist ja sain aru,mis toimub: mulle hakkas vaikselt "ujumisrõngas" tulema,kintsud olid nii jämedad,et seistes jalad koos,puutusid need kokku,lisaks suur tagumik ja punnis kõht,nagu ootaks last. Nägu oli ka ümmargune. Kaal andis ebameeldiva vastuse-80 kg. Varem oli see olnud tavaliselt 60-63 ringis (pikkus 173 cm)
Sel hetkel tuli mõistus koju ja sain aru,et kui nii jätkan,siis see 100 kg ei ole enam kaugel.
Samal hetkel loobusin igapäevasest napsutamisest ja rämpsust ning hakkasin end liigutama. Umbes kuu aja pärast nägin juba,et asi toimib. Kulus mitu kuud,et oma keha jälle normaalseks saada.
Miks ma oma kogemusest kirjutasin?
Just seetõttu,et enamikel juhtudel inimene sööb end ise suureks,nii nagu minuga juhtus. See jutt suurest kondist ja jumal teab millest veel,on lihtsalt jama.
Paks olla EI ole normaalne. Samamoodi EI ole normaalne liiga kõhn keha. Normaalkaal ja ilus naiselik keha ON normaalne. Mind ennast ka häirib see ülekaalu propageerimine. Kui inimene endast vähegi hoolib,siis ta on normaalkaalus ja tunneb ennast hästi. Linnapildis on praktiliselt iga teine inimene juba ülekaalulisusele kalduv,tihti näeb ka otseses mõttes pakse. Hesburgerites,mäkkides trullakad koolilapsed sagedane nähtus jms. See on kohutav. Inimesed õppigu normaalselt sööma ja end liigutama ning pekid hakkavad sulama. See on võimalik kui ise tahta,sest mina sain veel õigel ajal "jaole" ja suutsin end taas normaalsesse vormi ajada. Praegu olen rahul-ilus naiselik keha ja midagi ülearust kuskil ei võbise,trenni teen ka.
Kui vaatan neid pilte,mis tehtud siis kui suurem olin... see on lihtsalt ebameeldiv.. mõelda,et lihtsalt sõin ja jõin endale pea 20 kg selga.
Kui kõik samamoodi jätkub,siis paraku normaalkaalulisi inimesi enam varsti eriti ei olegi.
Jälgide linnas,see üllatab ennastki,kui palju te tüsedaid näete. Eriti laste seas. Ja neid tuleb aina juurde. Seda EI PEA tolereerima!

Kirjutad, et kintsud olid nii jämedad,et seistes jalad koos,puutusid need kokku. Küsin, et kas nad muidu olid sul (jalad koos seistes) üksteisest eraldi ja et kas nii peabki olema. Läksin peegli ette, seisin jalad koos ja avastasin, et olen nii paks, et mul puutuvad isegi sääred kokku...

Vastus kehakuvand´ile.
Jah,varem jalad koos seistes oli põlvest ülespoole kintsudel vahe,mis on ka praegu. 80 kg olles,olid jalad täiesti koos ja reied seespoolt nn hõõrusid riideid hargivahelt altpoolt,loodan,et said aru,mis mõtlen. st sealt kohast kulusid püksid,retuusid kiiremini läbi.
Kuskilt lugesin kunagi,et ideaalis on jalad koos seistes nn 3 vahe: pahkluust ülespoole,põlvest allapoole ja põlvest ülespoole. See vist sama nn põhimõte,mis vööümbermõõdu jälgimisel.
Kuigi olen näinud ka saledaid inimesi,kellel ei olegi seda nn kintsuvahet,kehakuju vist selline.

Kaalu alandavad tabletid - https://tonzes.com/slimest.htm Kokku kaotasin ma 18 kg ja see võttis mul vähem kui kolm kuud.