Kui kellelgi on hobune, keda päris iga päev ei jõua sõita, jätke siia teade. Aitan rõõmuga!
P.S. Oman 6 aastast ratsutamisalast kogemust.

Kristina, kui liiga palju pakkumisi saad, tulen rõõmuga appi.

Vt. näiteks siia:
http://www.horsemarket.ee/index.php/414/
Vahest Kuldses Börsis ja Soovis hobuste ja ratsatarvete rubriigis kah ilmub pakkumisi aga enamasti tahetakse siis ikka poolt üüri kah saada.
Niipalju, kui asju kõrvalt näen, siis sellise hobuse jagamisega tekib pea alati probleeme: omanik tahab üht ja sõitja teist, omanikule ei meeldi, kuidas sõitja sõidab ja sõitjale ei meeldi, kuidas omanik sõidab.
Muidugi ma ei taha üldistada :)

Enda hobust julgen anda küll väga väheste kätte - ta on väga ettearvamatu ja äkiline.

loomulikult peavad omanik ja sõitja hea klapi saama. saan ka aru, kui sa ei taha või ei raatsi oma hobust teisega jagada, aga seda ma oskan küll ise öelda, kas ma konkreetse hobusega hakkama saan, kui äkiline või mis iganes ta ka on. ega ma mingi enesetapja ei ole.

sorry juhtusin siia juhuslikult aga ei saanud oma arvamust endale hoida. Kui mina sõitsin, käisin ka pühapäeviti oma hobuseid jalutamas ning kui oli võistlustele minek, siis Tallinna jäänud hobused lihtsalt kordetati, sest teine sõitja lihtsalt sõidab teistmoodi ning ise peaks olema veendunud sellest, et hoolitsejal on pehme käsi ja rahulik loomus. Kuid tihti peale on hobuste omanikel vähene kogemus ja kogemustega ratsastaja saab abiks olla hobuse ratsastamisel näiteks jalavahetuste õpetamisel, küljendamisel jne. ja muidu hoppaga ümberkäimisel, kuid hobusetarkus nõuab aega ja vaeva, samas hobuse õpetamisel saab tugineda ainu headusele. tervitused hobuste sõpradele

to: hobuse sõber

tore, et siin on ka asjatundlike kommentaare.

kahjuks on liiga palju hobuseid ostetud nn hobiratsutamiseks, heal juhul korra nädalas sõitmiseks ja kindlasti mitte võistlemiseks. igavlevad loomad lähevad "käest ära" ja siis on hobune "peru ja äkiline" ja ei kuula sõna. kahju sellistest hobustest.

tõsi küll, on neid hobuseid keda ostetakse hobby sõitmiseks ja ei seata endale eesmärgiks võistlustel osalemist. Kuid seejuures leian, et isegi hobby ratsutamine toob rõõmu kui hoppaga ühist keelt räägitakse ja saadakse lihtsamate võtetega hakkama. Olen paljudes tallides/ maneezides, platsidel vägivalla pealt näinud kui omanikud lihtsalt ei tea kuidas edasi loomaga käituda ja oma võimetusest/saamatusest hakkavad peksma. Päsis kole eks ju.. stekki kasutamise eesmärk pole retsimine ega peksmine vastupidi see on abivahend ja kasutatakse ta vajadusel, refleksi kinnitamiseks. Kui hoppa schenkli peale sutsu aeglaselt reageerib kasutatakse need üheaegselt refleksi kinnitamiseks ja loomulikult eesmärgi saavutamisel hoppat ka tänatakse a'la suhkur, porgand, kuivik jne. Sama kehtib külejndamsise ajal, lihtsalt abivahend, soovitan vaadata Rein Pilli sõidu stiili igati humaanne lähenemine nii psühholoogilisest kui ka kehalisest küljest. Pole iial teda hobust peksmas näinud. See et hobusele, nagu igale teisele elusolendile vajalik tegevus on ka tõsi ning seda vastutust võtabki endale omanik hobust (igat looma) soetades. Omaniku kohustus on tagada tema omandis/valduses olevale olendile sööki, jooki, ravitsemist ja ka tegevust, haritust(e.ratsastamist). Seega kallid hobuseomanikud arvestage antud vastutusega enale armasa sõpra soetamisel

to lipelgas:
ära tigetse.
Minu hobune ei ole mitte igavusest "käest ära" vaid tõesti suurepärane - erk, tundlik, koostöötahteline. Aga ainult kogenud kätes. Lõppude lõpuks keegi muu kui omanik ei tunne oma hobust paremini. Ja ma ei peagi oma hobust kellegagi jagama kui ma ei taha. Ja veel, kes kannab vastutust, kui sõitja, hobuse või varustusega midagi juhtub või paanikasse sattunud hobune nt. talliesisel kellegi autot rammib? Ikka omanik.
Minul isiklikult on kahju hoopis näiteks äraaetud tunnimasinatest, kes peavad iga päev tundide kaupa rügama ja igasuguseid ratsutajaid välja kannatama.
Pole erilist põhjust tunda kaasa hobustele, kes saavad päevade kaupa lihtsalt teiste omasugustega koplis aega veeta ja oma hobuseelu elada. Miks peaks hobune iga päev sõidus käima?
Ja peksmisest kah - ei kasuta ei kannuseid ega stekki. Olen teistmoodi koolkonna pooldaja. Mu hobusel on ka koolitaja(d), kes ilmselt ka võistlema hakkavad, kui aeg selleks küps.
Päikest kõigile hobuseinimestele :)

to urrr...
mina ei tigetse, mulle tundub, et seda teed sina.
ma ei tunne ei sind, ega sinu hobust, seega ei ole sul põhjust minu üldistust isiklikult võtta. tore, et sul ja sinu hobusel kõik korras on, aga kahjuks kõigil mitte. keegi ei ole ju väitnud, et "vaesed hobused, kes päevade kaupa koplis vedelevad". jutt on ikka neist hobustest, keda tallis peetakse ja kellega ei tegeleta. ja neid ei ole kahjuks nii vähe. see ei ole hobusele normaalne elu, kui ta saab süüa, juua ja päevad läbi boksis seista.

ikkagi tore on edasi hobuste teemal jätkata ja jällegi ei saanud ma oma arvamsut endale jätta.
"päevade kaupa koplis vedelemises" iseenesest pole mitte midagi halba ja ka normaalse hobuse elu elamises aga probleemiks kujuneb see siis kui 5, 6 , 7 jne vanusest hobusest tahetakse miskit saada ning hobusel puuduvad alg- jne teadmised elementaarsest kooli- takistusõidust või ratsastamisest. Aga see kujuneb tihti peale omaniku vahetusel
Tarkuse omandamine on ka hobustel noorespeast kergem, kuid mõni kord selelga minnakse samuti liiale, ratsastamisega ei saa ka liiga varakult alustada, varsakene/ noor hobune peab ikkagi ka arenema. tervitused endiselt hobuste sõpradele

to hobuse sõber - jõudsimegi nüüd minu lemmikteemani välja, Hiljuti käisime inglasest koolitaja ratsastusseminaril. Too treener oli väga hämmingus, et meil Eestis noortelt hobustelt nii palju nõutakse. Tänu sellele ongi meil hobused suht lühiealised - sel ajal kui näiteks Euroopas 20-aastane veel on aktiivses treeningus ja võistleb, siis meil on sama vana juba vigaste jalgadega mahakantud rauk.
Mujal maailmas pannakse hobused sadulasse kolmeaastaselt ning treening jaotatakse kahte perioodi - kevadel mõne kuu jooksul ning peale suvepuhkust tuleb järgmine periood sügisel.
Meil on aga teisiti, sest hobuseomanikud tahavad, et nende noored võistlushobused võimalikult ruttu tulemusi saavutaks ning ka tunnihobused rakendatakse tihti töösse juba kolmeaastaselt - omanikud ei ole huvitatud hobustele lapsepõlve võimaldamisest, sest hobune peab tooma raha sisse, mitte niisama logelema.
Meie tallis, kus olemegi enam-vähem kõik ühesuguste vaadetega mõttekaaslased koos, lustivad kahesed varsad küll alles muretult koplis. Samas aga paljudes paikades nende eakaaslastega tehakse juba sadulas tööd ja neid hobuseid on ka tõesti kahju vaadata. Olen näinud ka, kuidas kaheaastast varssa tõesti sõna otseses murtakse korde peal piitsaga klohmides ja pikali tõmmates ja arvan, et niisugused asjad ei peaks kuuluma ratsaspordi juurde.
Oma hobust loen ma samuti noorhobuseks, kuigi tal juba kuues eluaasta kukkumas. Ja võistlustega ma tõesti ei kiirusta - polegi ju kuhugi kiiret. Kõige tähtsam on siiski hobuse heaolu ja tervis.

no teema on muidugi vana ja mina olen ilmselt väga vanamoodesete vaadetega inimene, sest sellel ajal kui mina aktiivselt ratsaspordiga tegelesin, hobune sai esmakordselt võistlustel osaleda alates 4 eluaastast ning parkuuri kõrgus oli max 100 cm, skeemid olid ka lihtsamad e nendel polnud isegi jalavahetusi sees, edaspidi parkuuri kõrgust (skeemi raskust) tõsteti vastavalt vanusega ehk umbes 10 cm aastal seega 8 aastane hobune oli see kellega juba prooviti 150 cm kõrgusele parkuurile kallale minna. 8 aastane hobune oli see keda peeti nii vaimselt kui ka füüsiliselt arenenuks. Noorte hobuste ratsastamisest nii palju, et 2 aastased varsad on need lapsekesed kellega hakatakse alles ratsastamiskunsti õppima kordetamise abil (kuid loomulikul´t seejuures traavli ja võiduajamise hobuse karjäär siin juba õitseb) ja kolmeaastast alates hakatakse sadulas käima ja kohe kindlasti mitte iga päev ja mitte terve trenn aga hobuse väljaratsastamine on terve kunst ning sellest on raamatuid kirjutatud. Kuid sinu repliigis oli tunda või mulle tundus? korde suhtes negatiivne arvamus, ei saa ma sellega nõustuda sest korde on suur abivahend ratsastajale ning eriti noore hobuse puhul seda kasutatakse trenni alguses ülevoolava energia väljajooksmiseks või hobuse lõõgastamiseks. Kuid loomulikult kordetamine on ka omaettekunst, sest olen isegi näinud kuidas hobuse omnuikud, erinevases vanuses, üritavad piitsaga vehkides ennast hobusele arusaadavaks teha elementaarseid ratsutamise algtõdesid endale eelnevalt selegeks tegemata. Piits aga kordetamise juures täidab shenkli funktsiooni, jällegi abivahend, kuid loomulikult vastavate teadmisete puudumisel ning teatud inimomaduste olemusel muutuad paljudki ratsaniku abivahendid (kannused, stekk, piits ja ka suulised) retsimise vahendiks aga ikkagi reeglina on see põhjustatud tedamiste puudulikusest. Jällegi tervitused kõigile hobuste sõpradele

No korde on ikka minu arsenalis kah tähtsal kohal - ei mingit negatiivset suhtumist. Lihtsalt piitsa ja kordega seoses tõin äärmusliku näite.
Eks igaüks teeb nagu on õppinud ja heaks arvab, aga minu arvamus on, et kahesele hobusele ei ole vaja veel midagi õpetama hakata, jah, muidugi, käekõrval käia peab ta oskama ja jalga anda ja kordel joosta ning muid elementaarseid põhitõdesid aga regulaarsel (korde)treeningul ma küll erilist mõtet ei näe.
Kuna seljataga väsitav päev noorhobuste ülevaatusel, siis täna pikemalt ei arutleks. Panen siia ühe lingi: http://www.hot.ee/dressage/Estonian/news.htm
tegelikult võiks mõtteid vahetada küll, aga siis peaks vist kuskile hobuleheküljele üle kolima, see siin ei ole vist kõige õigem koht.

ega ei teegi kaheaastase hobusega muud kui käekõrval kõnnitamist-jooksutamist, inimese usaldamise õpetamist, et hobune annaks jalga, laseks ennast igalt poolt puhastada ja katsuda, julgeks käekõrval tundamatusse kohta minna (näiteks treilerisse) jms elementaarset. tööaeg on paar nädalat, siis ülevaatus ja siis saavad nad kuni kolmeseks saamiseni rahus karjamaal olla. kolmeselt alustame sadulatreeningut, takistusi enne 4 eluaastat reeglina mitte.
tervitused teilegi.

tere kallid hobuste sõbrad, tore on, et meie mõtetevahetus nii asjalik on ja samti oleks tore kui see ka edaspidi jätkub. Noorte hobuste treenimisest võin omaltpoolt lisada veel nii palju, et noortle hobustele korraldasime ka kordel hüppamist, mis on arendatav ning tulevikus kasulik nii kooli kui takistussõidu hobustel, loomuliku hüppe ja tasakaalu arendamiseks. Korde peal hüppamist(kui ratsaniku seljas ei ole) teehakse ka paljudes kasvandustes. Ning noore hobuse müümisel näidatakse samuti kuidas hobune hüpab ning kuidas tal tehniliselt hüppe välja näeb. Omalt poolt kahjuks ei oska ma portaali välja pakuda kuhu saaksime ümber kolida, sest ise pole sagedane foorumite külastaja, see kuulutus lihtsalt juhuslikult jäi silma ja veidi hinge ka.Tervitused jällegi hobuste sõpradele.

ei saa kohe mitte vait olla ...

tsiteerin:

"See et hobusele, nagu igale teisele elusolendile vajalik tegevus on ka tõsi ning seda vastutust võtabki endale omanik hobust (igat looma) soetades. Omaniku kohustus on tagada tema omandis/valduses olevale olendile sööki, jooki, ravitsemist ja ka tegevust, haritust(e.ratsastamist)."
[hobuse sõber, 10-31-02 12:09]

ja

"jutt on ikka neist hobustest, keda tallis peetakse ja kellega ei tegeleta. ja neid ei ole kahjuks nii vähe. see ei ole hobusele normaalne elu, kui ta saab süüa, juua ja päevad läbi boksis seista."
[lipelgas, 11-01-02 10:36]

lisaksin ainult niipalju, et ka see ei ole hobusele normaalne elu, kui ta saab süüa, juua ja korra päevas 1-2 tundi tolmuses maneezhis (paremal juhul väljas platsil või maastikul) liikuda nii, nagu ratsanik soovib.

hobune on loodud elama väljas, hingama värsket õhtu, veetma enamus oma aega süües ja liikudes sealjuures rahulikult edasi ning seda kõike oma liigikaaslaste seltsis.
tunniajaline trenn võib hobusele olla meeldiv vaheldus, aga mitte elueesmärk ega kõige eelnevalt loetletu asendus.

edasiseks suhtlemiseks pakuks välja uudisgrupi ee.hobi.lemmikloomad, seal on viimasel ajal suht vaikne olnud ja mis see hobune siis muud on kui suur lemmikloom :)

to Marie:
100% nõus sinuga!
ainult ma ei saa kuidagi sinna uudisgruppi sisse - unable to locate the server, väidab mu arvuti kangekaelselt :(

to urrr:

amm ... uudisgrupi lugemiseks/kirjutamiseks tuleb kasutada selleks mõeldud programmi, nt outlook express, netscape messenger vms.

üldiselt uudisgrupide olemuse kohta võid lugeda ntx http://lepo.it.da.ut.ee/~kaidoh/uhikas/news.html

outlook expressi seadistamise kohta vt http://helpdesk.neti.ee/doc/72 (kuskil poole lehe pealt - "Kuidas lugeda Outlook Express 4.0-ga uudisgruppe?").

samas võid proovida browserisse toksida news://news.ut.ee/ee.hobi.lemmikloomad, sageli saad niimoodi ette vajaliku programmi (kui see su arvutis olemas on).

alguses tundub uudisgrupp võibolla natuke harjumatu ja keeruline, kuid tegelt on see minu arvates mugavam ja paindlikum (ja kiirem) kui veebifoorumid.

kui hätta jääd, küsi julgelt :)

to maire

tere, ma ei hakka siin tsiteerima aga vastaks ja ühtlasi küsiks kas me arutame siin idüüli või reaalset olukorda Eesti pinnal? ka me arutame kõikide hobuste jaoks idüülis/paradiisis elu või me arutame eraldi sporthobuste elu, trenni e. gruppikate elu, kasvanduses ja aretuses kasutatavate hobuste elu jne liigitusega võib edasi minna...

"ksin ainult niipalju, et ka see ei ole hobusele normaalne elu, kui ta saab süüa, juua ja korra päevas 1-2 tundi tolmuses maneezhis (paremal juhul väljas platsil või maastikul) liikuda nii, nagu ratsanik soovib."
( maire)

vastan - Ja - on normaalne elu kui hobune normaalselt süüa saab sest olen näinud need hobuseid eesti tallides (mõningate hooletute omanike juures) kellest on ainult luukered järgi toitu puudumisel, täid täis muudest haigustest rääkimata ning kellest mõne aja pärast ravitsemise ja hoolitsemise tagajärjel sirguvad täitsa toredad trenni või siis lihtsalt lemmikloomad. Liikumsiest ja teegvusest me siin ei räägigi sest need hobused lihtsalt pole nõrkusest võimelised liikuda. Kusjuures see probleem ei ole ainult mitte Eestiga seotud on ka Inglismaal neid talle ja muus maailmas ning selelks loomakaise ja nende esindajad inspektorid mööda maad kihutavad ringi ja loomade pidamise tingimusi kontrollivad. Maneez ei pea ilmtingimata tolmune olema ning sellele ma üritasin ka vihjata, et omanikust väga paljugi sõltub. Kui vaadata tipptalle ja nende reziime on ka selge,e t hobusele on ka reziim oluline ning hobused reeglina saavad boskist rohkem kui 1-2 tunniks välja, hommikul või õhtul põhitrenn, teine kord päevas kergem trenn või jalutus ja siis koplis olemine. Oleneb ja see ka sellest kas hobusel on võistlus periood või puhkeperiood jne. Kui on vastavaid tingimusi siis tore on kui hobusega tegeletakse nii trennis (maneezis, plantsil jne.) kui ka on võimalus ta kuhugi lahti lasta põllu, kopli jne Samas selle jutu jätkuks küsin kas see on normaalne kui mõnes tallis grupis hobused käivad nagu kella peal iga jumala tund ning õhtuks ei soovi see graatsiline loom väsimusest ennast liigutadagi, või kui hüppetrenne korraldatakse kolm korda päevas ja umbes iga päev see tagab ja liikumist võimalikult palju aga kas see hobuse tervisele head teeb? ning vaadaku elustatistikat kui kaua need loomad vastu peavad. Sama võiks ka uurida mõningatel võistlustel osalemist kui sõidus ühe mõnikord neljaaastase ka kolmeaastase e. noore hobusega kihutab rohkem kui kaks sõitljat, õnneks on see värk nüüd ära keelatud.
On ja Inglismaal tall kus üks tore naisterahvas toob hobused nii öelda loomuliku keskonda tagasi (kusjuures tipp tasememel võistlushobused) ja elavad need karjas ja lageda taeva all (loomulikult ka hoole all) aga see ei ole ka Inglise standardite järgi mitte odav. Ilmselt saab sellest veel pikalt kirjutada aga ikkagi tooksin oma ka eelmistes kirjades endpoolt väljatoodud poindi välja
ikkagi omanik on see kes kannab vastutust tema omandis/ valduses oleva looma eest ning tore oleks kui need häid ja väga häid omanike kes hobuseid tõeliselt armastavad ja nende hobuste healolu peale mõtlevad oleks rohkem. Ja need on ka palju kes kihutavad välisreisides kohe lennujaamast öösel talli oma hoppat vaatama ja kes veedavad tallides ööd ja päevad kui hoppa haige on ja uurivad igasuguseid asju, et nii enda kui ka oma toreda sõbra hobuse elu huvitavamaks ja paremaks muuta. Ning see, et hobune on karjalooma ja temale suhtlemiseks on vaja kaaslast kas või, juhul kui hobune on üksinda tallis, siis koera või kassi näol, no kõike parem loomulikul teine hobune teab ilmselt iga hobuse omanik. Tervitused endiselt kõigile hobuste sõpradele

to: hobuse sõber

idüll vs reaalne olukord? selge on see, et kõikidele hobustele ei saa ideaalseid elutingimusi luua. kuid omanik peaks endale teadvustama, milline see ideaal võiks olla, milliseid on hobuse vajadused. eriti kui see hobune tal "ainult" hobi on, võistlemas ei käi.

kuid see, et oled näinud veel hullemaid olukord (hobused nälgimas, grupikate rügamine jne), ei ole nüüd küll põhjendus, et paremini ei saa. ning liikumine tunnis ja liikumine koplis/karjamaal on kaks väga erinevat asja ... sinukirjeldatud tunnihobune võib olla päeva lõpus väsinud ja ilmselt ei taha ennast enam liigutadaga, kui ta on kogu selle aja liikunud nii, nagu ta seda looduses kunagi ei teeks. traavi (ja koondamist) kasutab metshobune ainult lühiajaliselt, et teiste eest eputada, galoppi samuti lühiajaliselt mängus või põgenemiseks, ei hüppa ta peaaegu kunagi, peamiselt liigub sammus. nii et trenn selleks, et hobune oma liikumisvajadust rahuldada saaks, on totaalselt vale lähenemine. muidugi, kui hobune on pool päeva koplis veetnud, siis ta võibolla ei tahagi trennis enam nii väga joosta, on vaja teda kuidagi muudmoodi motiveerida ja see nõuab jälle inimeselt (vaimset) pingutust.

"kui on vastavaid tingimusi siis tore on [...] ta kuhugi lahti lasta" ... neid tingimusi luua ei olegi sageli nii raske, palju on just inimeste tahtmise taga. hobused koplisse ja tagasi vedada nõuab aega, neid pärast mudast puhastada samuti ... boks on mugavam (inimesele).

mis puudutab omanikku, kes tormab lennujaamast kohe hobust vaatama, siis tore on, aga mina hindan selle inimese loomaarmastust ikka selle järgi, mismoodi tal hobune igapäevaselt elab.

nb! mu nimi on marie, mitte maire...

"traavi (ja koondamist) kasutab metshobune ainult lühiajaliselt, et teiste eest eputada, galoppi samuti lühiajaliselt mängus või põgenemiseks, ei hüppa ta peaaegu kunagi, peamiselt liigub sammus. nii et trenn selleks, et hobune oma liikumisvajadust rahuldada saaks, on totaalselt vale lähenemine."

aga selles ongi ju kogu point. kui hobust peetakse boksis, siis tema võimalus igapäevaseks normaalseks liikumiseks (toidu otsimine, vaenlase eest põgenemine, karjas mängimine jms) on viidud miinimumini. see kompenseeritakse trenniga. kui sa istud ise päev otsa kontoris, siis tekib kindlasti tahtmine ennast üsna intensiivselt liigutada, kui sa päev otsa näiteks kerget füüsilist tööd teed, siis vaevalt, et sa trennist puudust tunned. nii imelik kui see ka ei ole, siis ega sa ju tavaelus selliseid liigutusi ei tee nagu näiteks aeroobikas või shapingus, aga ometi mingil imelikul põhjusel käiakse trennis ja tundakse pärast seda ennast hästi. kas sa suudad mulle näidata iminest, kes ratsutamisest vähegi jagab ja teeb trennis tund aega ainult traavi ja/või galoppi? ja kui sa väidad seda, et trenni tegemine, st hobuse liikuma panemine vastupidi tema loomulikule liikumisele, on hobuse kurjasti kasutamine, siis tuletan meelde, et inimene on hobuse ja mitmed teisedki loomad kodustanud ja aretanud oma kasu silmas pidades, mitte loomade loomulikke soove arvestades. palun lõpetage karusnahkade kandmine, sealiha söömine ja minge otsige mune metsast, aga arvestage, et linnud langevad suurde masendusse, kui nende pesadest mune võetakse. eesti aladel on minevikus metshobused elanud, aga kui sa laseksid praegu hoolikalt aretatud sporthobused vabalt metsa, siis kahjuks enamus neist talve üle ei ela.

kogu jutt kokkuvõttes selline, et hobusele tunduvalt halvem on päevade kaupa boksis seista, kui mõistlikult trenni teha.

to: marie, mitte maire...

"kuid omanik peaks endale teadvustama, milline see ideaal võiks olla, milliseid on hobuse vajadused"
no issand jumal millest muust kui mitte sellest me siin kõik juba päevi kirjutame? Vahetamegi oma mõtteid mis saaks olla hea ja mis saaks olla veel parem nii hobustele kui ka inimestele ja seejuures ka hobuste sõpradele/ omanikele.
Aga hobuste omanike kaitstes väidan see juures, et igaühel pole ikkagi väikest majakest koos talliga ja kopliga omada ning suures linnas olevatel tallidel mõni kord lihtsalt pole koplit kõrval. Seega maneež on ainuke võimalus.

"traavi (ja koondamist) kasutab metshobune ainult lühiajaliselt"
küsimus üks - kus on meil võta metshobuseid aastal 2002 ja ilmselt Eestis? tuleb arvestada ka sellega, et hobuste aretamisega tegeletakse juba tublid sajandeid (üldsegi ei taha ma siin väita, et hobust tuleb ainult ruumis hoida). On ka inimesi, kes sellega tegelevad - hobuste stressi maandamisega algupäraselt loomulikes tingimustes. Kuid see protsess ja nende tingimustega harjumine võtab hobusel aega mitte vähe - aastaid???!!! Näiteks trakeeni kasvatamine Saaremaal, vabas looduses ja palja taeva all ei õnnestu sest meie looduslikud tingimused nendele lihtsalt ei sobi (jällegi pean silmas palja taeva all mitte soojas tallis).
Kui me algupärastest allüüridest või instinktidest räägime siis tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et hobuse seljas ratsutamine on hobuse loomule vastane, ürginstinktidest tulenevalt tähendab see rünnet kõige kaitsetumale kohale selgroog, kael selg jne. Aga ilmselt ei ole põhjust seepärast kogu ratsasporti ära keelata. Lepivad ju sellega hobused juba aastatuhandeid. Ja on ka päris õnnelikud inimese kõrval aga muutused seoses ühiskonna arenguga paratamatud nii inimeste kui ka loomade elus.
Küsimus kaks – sinu ettepanek traavlite osas nemad tõesti pool oma elust lihtsalt traavivad nii võistlustel kui trennis. Ja võistlustest võetakse hobune maha kui ta galopile üle läheb aga aretatakse need ju selleks.
Küsimus kolm – mis loom on „metshobune“? olid hobused, olid preeriates jne aga sellist asja, et hobusete karjad metsades elaksid pole ma tõesti kuulnud nendel oli ju liikumist vaja ja see eeldab lagedat pinnast.
Endiselt tervitused hobuste sõpradele

hästi lühike vaherepliik:
metshobune ei tähenda seda, et need hobused elasid metsas, vaid nii nagu muudki metsloomad tähendab pigem mõistet "kodustamata loom". kuigi looduses viibivad hobused eelistavad lagedat maad, siis meie kliimas näiteks lähevad nad vihmavarju metsa alla ja tänavuse kuuma suvega oli metsas rohkem süüa kui lagedal.

ikka sõbralikult...

Ma ka ei tigetse, aga ega seegi ju normaalne hobuseelu ole, kui hobusele selga ronitakse ja teda ratsaniku tahtmise järgi liikuma sunnitakse. Tõeline hobuseelu on karjas suurel väljal.

Ma ka ei tigetse, aga ega seegi ju normaalne hobuseelu ole, kui hobusele selga ronitakse ja teda ratsaniku tahtmise järgi liikuma sunnitakse. Tõeline hobuseelu on karjas suurel väljal.

oijaaah, pole nagu m6tet eriti vaielda teemal, et kes metshobune... hobune on olnud algselt r2ndloom, kes p2evast p2eva liikus oma suures karjas kuhu iganes... praegu aretatakse hobuseid hyppama ja tantsima jne... neil on juba veres sport mitte vabadus...nad ei teagi seda tahta.. aga ikkagist vajab hobune nedale kedagi k6rvale...ja kui selleks s6braks pole konkreetselt m6ni teine suksu, siis saab hobuse parimaks s6braks ka just hooldaja ja koosveetvaks ajaks v6ib karjamaal kablutamise asemel saada ka lihtsalt rutiine maneezitrenn... tekkib kysimus, kumma jaoks see rutiinne on...

mina olen yks nendest hobusehomanikest, kelle nii8elda hobi hobused... kuna ei ela linnas, siis hobused saavad p2evast p2eva v2ljas kapata ja lume alt k6du otsida ja oksi n2ksida... ja kusjuures hobused eelistavad veeta terve p2eva v2ljas miinus 10-15 kraadiga,kui boksis passida...yksi olemist nad ei talu...
v6istlen ka aegajalt nendega ja nad pole niisama eestikad, kes v6ikski elada p2evastp2eva aastaringselt 6ues ja kelle fyysilist olukorda ei v6iks kergelt rikkuda...
igatahes 12 tundi v2ljas kappamist ja m2ngimist hoiab hobusel v6hma jne asjad korras...aga just hyppamiseks ja koolis6iduks vajalikud lihased nii8elda vajuvad 2ra.... aga see ei t2hendaks seda, et kui hobune pole 5-6 p2eva trennis olnud, et ma ei tohiks yle 30min temaga s6ita ja midagi erilist n6uda...no p2ris hyppama pole siis kyll jah m6tet hakata... aga kui hobune regulaarselt v2ljas kablutab, siis seegi on koormus ja vahetult enne v6istlusi saab suhteliselt lyhikese ajaga taastada harrastushobuse vormi...

aga siin oli jutttu boksis passivatest hobustest kellel igav ja l2hvad k2est 2ra... noh mul ka yks kift kutt, kes aegajalt suudab olla eriti ebasympaatne (t6mbab k2est 2ra jne)... aga isegi kui ta pole 5 p2eva trennis olnud, siis on ta ikkagist t2ielik nuptsik trennis ja see 6elus mis temast kumas karjamaalt 2ra tulles on kui 6hku haihtunud ja hobune l6dvestunud ja pea ratsmes jne...
aga tema juures on selline asi, et ta on v6imeline l6hkuma boksi juppideks, et v2lja p22seda..

ja mida ma 8elda tahaks on see, et head hobust pole vaja treenida ja s*tta hobust pole m6tet treenida:)

kogu mu jutus on raskesti m2rgatav seos ja v6ib ka kumada kerge vastuolulisus mu enda jutuga..aga see k6ik on omadest kogemustest ning ma arvan, et siin polegi mingi kirjandite v6istlus:)

to hobufänn

õige ta ju on! aga ärgem unustagem ka teisi loomi. laskem kõik koerad, kassid, lehmad, kanad ja puurirebased lahti ja nautigem tõelise inimesena loomade tõeliselt vaba elu.

to siret

sa päästsid mu päeva!!! ja mina, rumal, olen kogu aeg arvanud, et isegi selle jaoks, et hobusega metsa/põllu peale ratsutama minna, on teda õpetada-treenida vaja, rääkimata võistlushobustest. nüüd ma siis tean, et piisab ainult heale loomale, kes on sobivasse vanusesse jõudnud, selga istuda ja sõita. tore!!!

ja vastuoluline on su jutt tõepoolest!

*veidi irooniliselt

to siret (ja mida ma 8elda tahaks on see, et head hobust pole vaja treenida ja s*tta hobust pole m6tet treenida:)

kõigepealt pakun edastada antud mõteavaldust tipptasemele võistlevatele ratsasportlastele, nendel on ju väga head hobused ja ometigi nemad teevad trenni ja kohe iga päev äkki järgivad uut teooriat kui selle taga on mingi teooria?
teise osas kostan kallile hobuse omanikule nii palju, pole sellist hobust nagu s*tt hobune on olemas samasugune omanik
tervitused hobuste sõpradele

Mida te jälle kaklete? Tüüpilised ratsautajad.

mu last on vaja õpetada ratsudama ta on 9.aastane