tere,tahtsin jagada teiega oma lugu kuidas suitsetamise maha jätsin...suitsetasin umbes 11 aastat...
kõik algas umbes veebruari kuus...otsustasin et "jätan suitsetamise maha" olgu siis mainitud,et mulle too aeg meeldis väga suitsetada,uskuge või mitte,kuigi samas käis mulle ilgelt närvidele ,et ma seda kuradi suitsu tirin ja raha raiskan,ma ei ela eestis,seega suitsupakk maksab miinimum 7 euri:S
töötasin kohas kus inimesed KÕIK suitsetasid mu ümber...häiriv oli,tahtsin ka,aga kuna ma ei tahtnud endast nõrka muljet jätta,ei pannud ma suitsu ette...oli möödunud tiba üle nädala...olin nii uhke enda üle,rääkisin kõigile,et pole juba nii pikalt suitsu teinud jne...
....siis tuli nädalavahetus,alkohol....tüli sõbraga...läksin närvi ja panin suitsu ette,tegin pool suitsu,jube vastik oli:S edasi tuli tripp kluppi,...kindlasti tuttav teema:P
läksin teistega koos suitsuruumi (viga!!!) aga ma ju tahtsin lihtsalt suitsu "lõhna" tunda,tundsin ma jah,natukese ajapärast küsisin sõbra käest "mahvi" ise veendunult kinnitades "et ma ainult paar mahvi teen"...see kord siis lugu lõppes sellega,et olin jälle suitsu küüsis tagasi...:(

läks aega edasi,mind ikkagi häiris,et ma mingi mõtetu asja,nagu suitsu peale nii palju raha raiskan...
jalutasin ma üks päev sõbrannaga lampi ringi,panin suitsu põlema,aga sõbranna tahtis poodi minna,tegin poe ukse taga pool suitsu ära,ülejäänu viskasin minema ja teatasin sõbrannale:see oli mu viimane suits!aga ära kellegile räägi(ei tahtnud sama viga teha,hõisata enne õhtut)...viimase suitsu tegin siis 30 aprill,nüüdseks olen olnud suitsuvaba üle pooleteise kuu...
üks naljakas lugu siia sekka veel...seekord kui ma suitsetamise maha jätsin,hakkasin ma suitsetamisest õudusunenägusid nägema...nägin unes et tegin suitsu,tundsin end väga halvasti kui ülesse ärkasin aga niipea kui sain aru et tegu oli unenäoga,olin VÄGA ÕNNELIK:P...need unenäod kestsid umbes kolm esimesed nädalat...
puutun küll igapäevaselt kokku suitsetajatega,kuid enam suitsu haisu nillimas ei käi, ja ei mõtle suitsule kah,vahel tänaval kui tunnen siis tuleb meeldekuid...
kuskil viimati kaks nädalat tagasi ja enne seda oli ikkagi see loll komme,et täis peaga tahaks suitsu teha,ja siis ka järgmine päev kui ülesse ärkasin,olin jällegi õnnelik,et suitsu ei teinud...mul on endaga nagu mingi enesele teadvustamata diil tehtud,et kui suitsu teen,vean end alt,ja seda ma ei taha....
ja üldiselt ajab südame pahaks kui sõbrad suitsetamast tulevad,see hais on ikka megarõve,vastik mõelda,et ma ise,noor naine haisesin sama moodi...nagu tuhatoosi stardikas oleks taskus...:P
selline oli siis minu lugu,kuid olgu mainitud,et mu lugu pole veel kaugeltki läbi,kuna tegu on ikkagi aastate pikkuse harjumusega,kuid loodan,et suudan olla tugevam kui harjumus...

PS:olen ennast analüüsinud ja olen järeldanud,et suitsetasin enamjaolt IGAVUSEST :S

väga armas, jaksu sulle, et sa ei murduks.. mõtle endale rõve karistus välja kui murduma hakkad :D

no sul oli siis ikka väga igav, kui sa suitsetasid igavusest ja see on tore, et sul enam igav pole, kuid mis siis saab, kui sul jälle igav hakkab...

Kui sa juba aru hakkad saama suitsuhaisu rõvedusest, siis on lootust. Järgmine faas on, et see ajab juba iivelda. Kusjuures pidi olema nii, et endised suitsetaja tunnevad suitsuhaisu paremini ja teravamini, kui need, kes pole iial suitsetanud. Ja eriti häirib, kui endal on suitsuhais juures. Suitsetajana ju ei taju seda, et ise haised, aga mittesuitsetajana tulles suitsusest ruumist, tunnen veel päev otsa, kuidas nt juuksed on suitsuhaisused.

Edu sulle! Mul jookseb kümnes suitsuvaba kuu ja neid unes suitsetamisi oli ikka oma pool aastat. Esimesed kuud tegin iga öö unes suitsu ja siis halasin, et no miks ma seda ometi tegin ja oh seda rõõmu kui siis hommikul ärgates selgus, et ma ikka ei suitsetanud. Aeg-ajalt on siiani suitsuisu. Mingid sellised tüüpilised suitsu järele haaramise hetked kui viha või masendus enda alla matavad. Aga no peame vastu!

olgu siis veel juurde lisatud,et tegin seekord suitsetamise maha jätmise alguses enda jaoks raskemaks:jäi mul pakk suitsu tasku,täpselt 5 suitsuga...ja IGA KORD kui jope selga panin tuli mulle meelde suitsetamine,nii piinasin ennast kolm päeva,siis sain tigedaks,et see seal taskus mu tähelepanu juhib,aga samas kiitsin ennast,et,tubli,kõik 5 jäid alles:)

ja vastajale 67-kui sa nüüd lugema õpid,siis sa ikka loed välja,et mul polnud koguaeg igav vaid:enamjaolt...ja harjumus on see suitsetamine kah,kui sa nii väga täpsustust vajad...ja juhuslikult on mul momendil viimased kuu aega igavam olnud kui üldse mu elu jooksul kokku,aga IKKAGI POLE MA SUITSU ETTE PANNUD!

aga teistele kallitele,viisakatele vastajatele: aitäh vastamast ja olge ise ka tublid:)

PS:poolehoid aitab rohkem kui mõtetu mahategemine ja mitte uskumine:)

Mina jätsin aprilli keskel suitsemaise mahe - kusjuures tükk aega tahtsin, aga alati oli mingi jama - liiga stressirohke, ei taha kuri ema olla jne. Lõpuks juhtus nii, et kui lapsed olid vanaema juures, siis sai üks õhtu veidi üle pidutsetud ja kuna pohmakaga suitsu ei taha, siis pühapäeva õhtul mõtlesin, et äkki õige aeg...

Esimene nädal paras põrgu, aga vaikselt läks paremaks - kasutusel olid kõik äppid, foorumid ja muu. Lugesin läbi ka Carri raamatu ja omal veidral moel see aitas...

Mingeid libastumisi on ette tulnud, aga ütleme nii, et 2 kuu jooksul on maksimaalselt 10 suitsu olnud - samas enne kippus juba poolteist pakki päevas minema...

Ja aru ma ei saanud ei suitsetajana ega ei saa ka praegu, miks sigaretid igas toidupoes vabamüügis on... See on teaduslikult tõestatud, et see on tervisele ohtlik ja sõltuvust tekitav - pangu siis juba kanep ja amfetamiin ka vabamüüki siis...

@Helina : kuidas sul kaaluga on? Ma teen päris korralikult trenni ja tänu sellele õnnestub vist suurem kaalutõus ka ära hoida aga pigem see number ikka ülespoole kui alla liigub :(

mul õnneks libastumisi olnud pole:)
aga selle pagana kaaluga....see on nagu looduse poolt kaasa antud haigus naistele:D aga eks ta vist tõusis jah,momendil pole kindel kas ikka veel tõuseb või on kaal leidnud "stop" nupu:P (pean kaaluma)
...igatahes,enne suitsetamise maha jätmist kaalusin 68kg ja mingi paar nädalat hiljem...teadsin et kaal võib tõusma hakata,seega piirasin oma söömist,aga ei kus sa siis sellega....ikkagi kaal oli 71kg peal....:S lähen täna kaalun,eks kirjutan mis tulemus siis mind ees ootas:P

ja To Tubli oled:"pangu siis juba kanep ja amfetamiin ka vabamüüki siis..."HAHHAHAHAAA;DDD hästi paned :DDD mul hommik kohe palju naljarohkem:P

tulemuseks sain 70kg seekord....:( aga ju äkki hakkab langema:)

Minul tuli 6 kilo juurde, enne seda olin juba tervise pärast 11 kilo juurde kogunud... Nüüd olen 2 kuu dieedi ja kepikõnniga kaalu tõusmise vähemalt seisma saanud. Ma ikka mõtlen, et ma olen nii kuradi tubli ju, et ma suitsu ei tee, preemiat oleks vaja hoopis mitte karistust kaalutõusu näol :D No eks näeb mis saab selle va kaaluga... Aa ja suitsetasin vist oma 19 aastat ja viimases otsas poolteist pakki päevas, totaalne narkar.

kui sa niivõrd tubli oled, siis muuda oma nimi ära. Kaua sa selle hädapätaka nimega oled. Sa pole 10 kuud suitsu teinud, sa oled tervislikum kui kõik need 19 aastat. Lõpeta enda toiduga premeerimine ja mine eluga edasi :)

:D nojah, pool aastat oli ikka jube, siis olin õnnetusehunnik ruudus. Lõpetasingi toiduga premeerimise ära ju 2 kuud tagasi nagu lugeda võis. Ja vaatan vaikselt mis edasi saab, enam ei viitsi põdeda ka, las läheb siis nii nagu läheb.

see on küll hästi öeldud,et premeerida võiks pigem kaalu languse mitte tõusuga...:P

NiiMuuSeas...tervitaks kõiki,kes suitsetamise maha jätnud,kui ka neid kes plaanivad:) edu!

oleme mehega koos terve elu suitsetanud,viimased aastad kumbki pakk päevas.Mitu korda proovisime maha jätta aga ei õnnestunud.5aastat tagasi tekkisid mehel suured probleemid südamega.Otsustasime,et nüüd on suitsuga kõik-ka minul,sest üksi on väga raske suitsu maha jätta.Ja saime hakkama!Ei ühtegi suitsu enam!Jäid poolikud pakid taskutesse,kottidesse.Terve plokk suitsu seisis üle aasta kapis,enne kui tuli meelde see ühele hädalisele ära anda.Toidulaua muutsin järkjärgult tervislikumaks ja kuna jäin ka vahepeal töölt koju ,siis oli aega ka toiduga rohkem mässata. minul eriti kaalu juurde ei tulnud aga mees sai ikka oma nn."õllekõhu".Ega see mahajätmine muidugi kerge ei olnud aga tuli lihtsalt endale kindlaks jääda.Ei mäleta,millal isu ära kadus aga praegu võin puhta südamega öelda et ei tule enam meeldegi.Ja seda ütlen ma ka,et head marki suitsuhais mulle vastik ei ole,pigem tekitab häid mälestusi

Kõik räägivad aina lisanduvatest kilodest, aga kas keegi on hädas olnud ka unisusega peale suitsust loobumist? Kas see väsimus jääbki kestma?(Suitsuvaba olen olnud napilt kuu.)

... vanemaid teemasid ka. seal sellest kirjutatud. näiteks: http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?60,8756337

Uni oli vist ikka mitu kuud jah, äkki 3 kuud või nii

Tore, et oled suutnud end vaos hoida ja mitte soovidele jõudu anda, aga mind ikkagi huvitab, mida tegid sel momendil, kui tuli see suitsuisu- peale mõnusat lanzi või hommikukohvit? Mida sa tegid selleks, et suitsust mööda said. Mina olen näiteks harjunud hommiku kohviga koos ka tossama. Mina olen pea olematu tahtejõuga ja kardan et ei suuda ainult endale lubades sellest loobuda. Mõni asi, et end alt vean, sellest ei juhtu ju midagi. Kas need nätsud kuidagi aitavad (ma olen vaid 1 kord proovinud ja nad on tõeliselt jäleda maitsega). Elan ka nimelt välismaal ja ikka jube raha läheb suitsude peale, selle eest võiks endale ju puhkuse reisi lubada.



helina Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> tere,tahtsin jagada teiega oma lugu kuidas suitset
> amise maha jätsin...suitsetasin umbes 11 aastat...
>
> kõik algas umbes veebruari kuus...otsustasin e
> t "jätan suitsetamise maha" olgu siis mainitud,et
> mulle too aeg meeldis väga suitsetada,uskuge või m
> itte,kuigi samas käis mulle ilgelt närvidele ,et m
> a seda kuradi suitsu tirin ja raha raiskan,ma ei
> ela eestis,seega suitsupakk maksab miinimum 7 euri
> :S
> töötasin kohas kus inimesed KÕIK suitsetasid
> mu ümber...häiriv oli,tahtsin ka,aga kuna ma ei t
> ahtnud endast nõrka muljet jätta,ei pannud ma suit
> su ette...oli möödunud tiba üle nädala...olin nii
> uhke enda üle,rääkisin kõigile,et pole juba nii pi
> kalt suitsu teinud jne...
> ....siis tuli nädalav
> ahetus,alkohol....tüli sõbraga...läksin närvi ja p
> anin suitsu ette,tegin pool suitsu,jube vastik oli
> :S edasi tuli tripp kluppi,...kindlasti tuttav tee
> ma:P
> läksin teistega koos suitsuruumi (viga!!!)
> aga ma ju tahtsin lihtsalt suitsu "lõhna" tunda,t
> undsin ma jah,natukese ajapärast küsisin sõbra käe
> st "mahvi" ise veendunult kinnitades "et ma ainult
> paar mahvi teen"...see kord siis lugu lõppes sell
> ega,et olin jälle suitsu küüsis tagasi...:(
>
>
> läks aega edasi,mind ikkagi häiris,et ma mingi mõ
> tetu asja,nagu suitsu peale nii palju raha raiskan
> ...
> jalutasin ma üks päev sõbrannaga lampi ring
> i,panin suitsu põlema,aga sõbranna tahtis poodi mi
> nna,tegin poe ukse taga pool suitsu ära,ülejäänu v
> iskasin minema ja teatasin sõbrannale:see oli mu v
> iimane suits!aga ära kellegile räägi(ei tahtnud sa
> ma viga teha,hõisata enne õhtut)...viimase suitsu
> tegin siis 30 aprill,nüüdseks olen olnud suitsuvab
> a üle pooleteise kuu...
> üks naljakas lugu siia
> sekka veel...seekord kui ma suitsetamise maha jäts
> in,hakkasin ma suitsetamisest õudusunenägusid näge
> ma...nägin unes et tegin suitsu,tundsin end väga h
> alvasti kui ülesse ärkasin aga niipea kui sain aru
> et tegu oli unenäoga,olin VÄGA ÕNNELIK:P...need u
> nenäod kestsid umbes kolm esimesed nädalat...
> p
> uutun küll igapäevaselt kokku suitsetajatega,kuid
> enam suitsu haisu nillimas ei käi, ja ei mõtle sui
> tsule kah,vahel tänaval kui tunnen siis tuleb meel
> dekuid...
> kuskil viimati kaks nädalat tagasi ja
> enne seda oli ikkagi see loll komme,et täis peaga
> tahaks suitsu teha,ja siis ka järgmine päev kui ü
> lesse ärkasin,olin jällegi õnnelik,et suitsu ei te
> inud...mul on endaga nagu mingi enesele teadvustam
> ata diil tehtud,et kui suitsu teen,vean end alt,ja
> seda ma ei taha....
> ja üldiselt ajab südame pa
> haks kui sõbrad suitsetamast tulevad,see hais on i
> kka megarõve,vastik mõelda,et ma ise,noor naine ha
> isesin sama moodi...nagu tuhatoosi stardikas oleks
> taskus...:P
> selline oli siis minu lugu,kuid ol
> gu mainitud,et mu lugu pole veel kaugeltki läbi,ku
> na tegu on ikkagi aastate pikkuse harjumusega,kuid
> loodan,et suudan olla tugevam kui harjumus...
>
>
> PS:olen ennast analüüsinud ja olen järeldanud,
> et suitsetasin enamjaolt IGAVUSEST :S

mul ka õnnestus vaid 3 päeva ilma olla. siis hakkas nii igav ja tühi tunne , et harjunud ju nn suitsupause tegema. imelik oli aias istuda ja lihtsalt kaugusesse vahtida ))) kahju et polnud kohe nikotiinivaba e-sigaretti võtta, ehk oleks see aidanud.

need, kes siin mingist igavusest ja tühjusest kirjutavad, siis teie peaksite küll hoopis selle probleemiga tegelema. kes sellistega tegemist teha tahab.

mulle meeldib ka see hetke nautimine, pausitamine ja idüllitamine.. akna peal niisama kössitada ei ole pooltki nii nauditav kui koos suitsuga

ma ei tea kuidas sellest üle mõelda end? tegelikult saan aru, et see on tervist ja välimust hävitav tegevus, aga tundub sama mõnus kui klaasike punast veini hea prae kõrvale. damn

Ostsin keti ja kaks tabalukku. Laksin metsa kus kedagi polnud.. Panin end puu kylge lukku ja viskasin votmed kaugemale. Hakkasin jooma,sooma ja suitsetama. Moblat kaasa ei votnud. Varsti jatsin maha suitsetamise,kuna suitsud said otsa.seejarel jatsin soomise,kuna sook sai otsa.joomist paris maha ei saanud jatta kuna aegajalt sadas vihmavett mida ma join. Seejarel tekkis uus ja veel rumalam komme voi harjumus,nimelt hakkasin narima puutyve.

Ma olen ligi aasta üritanud maha jätta. Iga uus nädal luben et nüüd jätan, või iga kuu alguses. Kuid iga kord olen ilma olnud kas 4 või 5 päeva. Kõige rohkem kolm nädalat. Aga nüüd teen asjale lõpu. Homsest saab mu teine sünnipäev. Toitumist hakkan piirama ja 4x nädalas trenni. Eks paistab, aga tubli helina ja teised kes maha jätta suutsid. .:)

ma proovin homsest kella 0900st, vaatan mis sest saab,tean, see on jube piin ja vaimunärimine, kord olin ilma pool aastat ja hakkasin ikka uuesti

Olen (N31) u 11 a suitsetanud ja mitu korda maha jätnud. 2 korda laste kandmise ja imetamise ajal ja korra lambist 2a ei teinud. Kuid ikka hakkasin uuesti :( Väga raske on olla suhtes mehega, kes suitsetab (ka autos, hommiku kohvitades, õhtuti reklaamipauside ajal, enne uinumist jne) Nii läksingi uuesti sellele hullule teele. Tegin 10-15 suitsu päevas, kuid tervis ei lubanud ühtegi teha. Nüüd üritan uuesti. Täna saaks 9 päev, kuid murdusin eile (2tk) ja täna (1tk). Vihkan ennast selle eest. Tegin ka ainult selleks, et kaal hakkas KOHE tõusma, mida varem mahajätmise puhul polnud (va rasedus). Ja piinlik lugu, aga kõht kohe kinni :( Korra juba mõtlesin käega lüüa, et rikkusin kõik ära, siis sattusin siia lehele ja vaatan, et libastumist juhtub teistelgi.
Igatahes olete väga tublid, soovin edu ja kindlameelsust.

Ahjaa, mind pani siis loobuma hingamisraskused, südame vahelöögid, väsimus (nüüd olen nii erk) ja soov elada, näha noor ja reibas välja, näha lapselapsi jne :)

Veel - imestama pani siin ühe naise lugu, kes mehe tervise pärast loobus ka ise suitsust, et koos lihtsam. Minu lugupidamine! Oleks mu kaaslane sama mõistev :(

minul ka mees tossab-ei suuda ta maha jätta.
libastumise jaoks peaks olema kohe plaaster, näts, e-suits võtta...ebays on veel mingid inhalaatorid ja sprayd ka.
kaalu jaoks ostsin kroomi tablette ja ka dieedi pille.

Mis see kroom annab? Ma ei talu neid plaastreid ja nätse, süda hakkab hullult puperdama, ilmselt eraldub liialt nikotiini ...

Töö juures on ka raske olla, kõik lähevad tossama, nii tahaks liituda. Imelik jääda käed süles passima :D Aga üritan edasi :)

no minul tekkis selline rahutus, et närisin pidevalt midagi ja lutsutasin klaaskomme,ja sõin ja sõin jne. kroom ja mingid dieedipillid ehk hoiavad selle magusaisu ära...ja tööl liigun veelgi vähem...teised lähevad suitsunurka....ma muudkui istun...no kodus tõmban ka e-suitsu voodis lausa)))

Mina sain oma mehe suitsetamisest loobuma järgmiselt:
üks minu tuttav venemammi õpetas, et viimasel päeval enne suurt paastu /kui ma ei eksi on see maslenitsa/
tuleb võtta paberi leht ja suitsust loobuja kirjutab sinna"mina/nimi/luban, et sellest hetkest alates jätan suitsetamise alatiseks maha.Kuupäev ja allkiri.
panna see paberi leht lauale, selllele asetada tühi suitsupakk/kalla pakist suitsud välja/, sellele pakile aseta tikutoos või tulemasin.Kogu lugu.Tõesti toimib

Olin olnud suitsetaja 12 aastat. Mitu korda jätsin maha. Rekord oli lausa 1 päev suitsuta, iga kord petsin end, et just SEE suits on viimane. Ja nii aastaid. Jätsin aha vaid raseduse+ imetamise ajaks. Kui see aeg läbi sai, ilmus taas suits hambusse. Ja jälle kimusin ja kimusin. Mingi hetk käis mingi kõlks peast läbi, et ma olen siiski nüüd ema. Kellegi ema ja emad peaksid saama näha oma lapsi suureks kasvamas. Mõjutas mind üks pilt, kus laps kustutas isa kini veeklaasiga. Kõrval oli tekst stiilis, isa, ma vajan sind. Pani ikka mõtlema küll. Lisaks tundsin juba rindkeres valusid selleks ajaks ja hirm tuli peale. Loobusin suitsust lihtsalt päeva pealt. Olen olnud suitsuprii vaid 4 kuud, kuid siiski pole mul tulnud mõtet, et ma võiks taas suitsetama hakata. See oleks nõrk tegu, see oleks iseenda ja kõigi teiste altvedamini, eelkõige enda lapse. Mulle meeldib spordiklubis avada kapiust ja sealt ei lajata suitsuhaisu pahvakas vastu. Mulle meeldib anda lapsele musi teadmiseda, et teda ei musita tuhatoos. Mulle meeldib, et ma olen sammu astunud tervema mina suunas. Ja ma väga loodan, et ma pole end suutnud suitsetamisega pöördumatult kahjustada. Edu kõigile loobujatele!