Mis siis ikkagi on organismile parem, päeva pealt maha jätmine või vähehaaval?

Kelle, mille? Mehe, naise, viina, suitsu, narkotsi, magamise vms?

sa ei näe mis rubriigis antud teema on? nii loll oledki?

mis juhtub, kui suitsetades paki päevas hakkad sa suitsetama vähem, ütleme 10 sigaretti päevas? Juhtub see, et sa hakkad päev otsa suitsu peale mõtlema ja kella vaadates ootama, millal sa järgmise suitsu teha saad. Iga järgmine suits ei ole sinu silmis vähem tähtis, vaid sa veedad iga päev tunde oodates järgmist leevendust pakitsevale probleemile.

Vähendamine ei tööta. Sama jabur jutt on ka e-sigarettide näol, et hakkad tõmbama aina lahjemaid ja siis lähed üldse üle nikotiinivabale. Nikotiinisõltuvus ei toimi nii. Su organismil on tekkinud kindel tolerants nikotiini vastu ja sellest vähem tõmbamine on väga raske.

Seega pikk jutt lühidalt. Kui sa üritad nikotiinisõltuvusest lahti saada, siis tee otsus ja lõpeta.

päevapealt ma arvan

Ikka kohe, soovitatavalt "Cold Turkey"na ehk siis ilma igasuguste abivahenditeta, et saaksid koheselt nikotiinivabaks.
Kui tekib kahtlusi, soovitan lugeda A.Carri raamatuid. Mind see aitas. Ei mingeid jubedaid suitsusoove :)

Eelmisega samal nõul. Keha vabane nikotiinist täielikult juba mõne päevaga, aga seda ikka juhul kui enam mitte mingil moel nikotiini ei manusta. Edaspidi hakkab organism end tasapisi taastama ja sina saad keskenduda suitsetamisharjumusest loobumisele, mis on raskem kui nikotiinisõltuvus. Ainus tingimus ongi see, et enam vähimalgi moel nikotiini ei manusta. Kui see juhtub, oled taas täiesti alguses.

mul oli lihtsam vähehaaval, lõpuks tegin 1-2 suitsu päevas ja nendest oli hästi lihtne juba loobuda.
Jõudu!

Kohe ja päevapealt. Lihtsam, kui arvata oskad. Endal - u. 1.5 pakki päevas ja päevapealt joon all.

Oh, ei või siia rubriiki ikka vaadata, tuleb uuesti suitsuisu peale.:)
Ise jätsin maha peaaegu kaks aastat tagasi.
Alates pakist päevas kuni 5 suitsuni vähehaaval, edasi päevapealt.
5 suitsuni jõudsin ka niimoodi, et tõmbasin ikka sageli, aga ainult pool suitsu korraga ja hiljem ainult mõned mahvid, kui väga suur suitsuisu tuli.
Lõikasin pärast pahvimist kohe kääridega tüki sigaretist ära, siis ei tekkinud konimaitset ja ei pidanud ka suitse raiskama.
Aga see on küll tõsi, et nikotiinisõltuvusest on palju lihtsam lahti saada kui suitsetamise kui meeldiva tegevuse sõltuvusest.

Ikkagi päeva pealt.

Jätsin suitetamise päeva pealt maha, tegin pool pakki kuni 15 suitsu ööpäevas (ndv vahel rohkem). Hea enesetunne oli kuid: sain üheksa kuud suitsuvaba oldud kuni murdumiseni... mis siis nüüd juhtus, ma tahaks teada. Teen suitu harva mõned korrad nädal 1 v 2 tk päevas, üks pakk üle nädala.

Kuidas, millist nõud anda? Sooviks loobuda

Juhtus see, et Sul jõudis kohale, et mingit preemiat loobumisel ei olegi, ainult üks lõppmatu pikk kannatusterada...ilmselt ka ülehinnatud enesekindlus, et tagasih sinna võrku ei kuku.
Soovid loobuda, ära süüta järgmist suitsu enam. See on ainus tee.
Mul endal 10 kuud täis ja eelpool toodud tõele sundis üks väga hea sõber mõtlema ja otsa vaatama, tänud talle jäi see üks suits proovimata.

mis krdi kannatusterada?? See on üks suurimaid BS jutte, mida mul siit foorumist seni lugeda on õnnestunud. Tasu mahajätmise eest on meeletu- ilusamad hambad, köha kadumine, selgem pea, parem keskendumine, MA EI HAISE ENAM!, ei ole süümekaid, ei ole hirmu, kõrgem enesehinnang ja eneseaustus. Sa saad väga palju juurde ja ainus millest sa ilma jääd, on räpane haigus, mis sind aastaid lõksus hoidis.

Siin ongi vahe kuidas sa maha jätad. Kui sa loobud tahtejõuga, siis sa keelad endale midagi, mida sa ikka väga tahad ja siis on aja küsimus, kui sa soovid ära proovida ning avastadki end uuesti lõksust.

Allen Carri meetod avab seevastu silmad ja sul saab olema hea meel, et sa enam lõpuks suitsetama ei pea ja kasud, mis loobumisega kaasnevad, on igat väiksematki pingutust väärt.

Mul on südamest kahju, kulla uff, et pidid hambaproteesid muretsema ja vildid köha vastu ostma (köha ei esine kõigil). Rõõm on aga lugeda, et oled nüüd peast selge (kajastub kenasti ka Su kirjatükis), oskad paremini keskenduda ja et oled suutnud lahendada oma haisuprobleemid. Samuti on liigutav lugeda, et lahenenud on Sinu mentaalsed probleemid seoses süü- ja hirmutunnetega ning et hindad ennast väärtuslikumaks võrreldes eelneva eluga. Räpane haigus...kullake, kas põdesid tripperit?
Silmi tasub ikka lahti hoida, kas või vältimaks peaga vastu seina jooksmast :)
Elu on osade vastu eriti julm, peavad suitsetama...

ma arvan, et ta pidas räpase haiguse all silmas suitsetamist, kui sa oma sarkastilise meelega sellest veel aru ei saanud.

Suitsetamist kvalifitseeritakse tõepoolest haigusena, sest see on progresseeruv ja sel on kõik haiguse tunnused olemas.

Loomulik on see, et suitsetaja ise ei näe ennast haisvana, sest tema lõhnataju on pärsitud. Selleks, et saada adekvaatne vastus, võib küsida näiteks mõnelt lapselt, kes ei ole kasvanud suitsuses keskkonnas.

Sõltlane tavaliselt ei ole adekvaatne enda olukorda hindama, sest kui ta näeks ennast sellisena nagu ta tegelikult on, peaks ta midagi ette võtma ja see samm näib talle ületamatult raske.

Minu teada kvalifitseeritakse suitsetamine sõltuvuseks ja mitte haiguseks. Aga mida mina ka sellest tean, jumal lova on rääkinud.

Loomulik on see, et kõikse targemad on need, kes pole ise probleemikeerises olnud ja on saanud selgel kullipilgul asja adekvaatselt ohutust kaugusest hinnata ning tõeliselt paikapidavate järeldusteni jõuda. Eriti armsalt kõlab soovitus kaasata täiskasvanud inimeste probleemidesse lapsed, tõeline tase.

Muide, ka see on sõltuvus, et hirmsasti on vaja hinnanguid anda, näpuga näidata, osatada ja targutada. Sellest ei ole kahjuks võimalik vabaneda, vastupidiselt suitsetamisele...

jälle postitad sa sarkasmist pritsiva kommentaari. Katsu argumentide juurde jääda, mitte muutuda isiklikuks ja anda hinnanguid, milles irooniliselt sa mind süüdistad


http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ulle-ani-suitsetamine-on-soltuvushaigus.d?id=16100464

lapse käest on hea ksüida asju sellepräast, et laps räägib sulle tõtt. Ta ei ürita su tundeid hoida, et rääkida su haisust läbi lillede.

Aga tore on see, et ka sina näed suitsetamist kui probleemi (tsiteerin: ..et kõikse targemad on need, kes pole ise probleemikeerises olnud..). See on esimene samm paranemise suunas. Seni kuni sa ei tea, et sul probleem on, pead sa seda kehvenenud elukvaliteeti normaalseks ja see pole seda teps mitte.

Olin suitsetaja natuke alla 20 aasta, kaks pakki päevas.

“Sarcasm is the lowest form of wit.”


― Oscar Wilde

paksprsest alma on siin ise suitsetamist maha jätmas või :DDDDD. karga karku, lrva. :)))

päevapealt mahajätmisega pidin kuuendast päevast ära surema. igalt poolt haige. nüüd üritan vähehaaval . ei traumeeri enam oma organismi. mulle sobib see variant rohkem. kui nüüd see ka ei aita ja halb hakkab , siis enam ei proovi , lähen hauda ka suitsupakiga.