Tere...

Olen ise suitsetamisest loobunud... Esines väga väga palju väga ebameeldivaid asju...
Kõhukinnisus ja samal ajal lahtisus
Tihti seedimine nagu seiskus
Tekkisid tugevad kõhukrambid, käisin WCs ära aga ikka üüratud krambid, vahepeal lausa viskusin kõhuli maha ja väänlesin seal, WCs käies ei tulnud midagi...
Lõpuks oli kõht punnis ja kõva, nagu kõige hullema kõhukinnisuse puhul.
Kui lõpuks peale 5 liitri ploomi mahla joomist kõhtu valud lõid aitas ainult vann, nagu naised vees sünnitavad... Lõõgastab vähe, nende kõhukrampidega oli asi lihtsalt võimatu. Vaevast vabaneda oli sama hea tunne kui loterii võit :D

Teiseks suuremaks probleemid olid rinnus valud, TUGEVAD VALUD nagu saaks infarkti, täiesti õude, terve nädala ülaselg lihtsalt valutas.

Võibolla oli asi refluksis, maohape sattus söögitorru
ja tekitas valu, sümptomid sobisid ja hommikuti oli asi jube, mitte valu aga see maitse suus..

Depressioon oli nagu igal suitsetajal aga peale teist nädalat ei olnud enam mingit isu seda koni ette toppida, lihtsalt ei suuda mina enam seda jura läbi elada, ennem ehk kannatan veel aga vähem.

Elan õnnelikult ja rahulolevalt.

No tubli oled!
Hea, et alla ei andnud, eks nikotiin kiirendab ainevahetust ja sellest ka kinnine kõht. Ma nii tubli ei ole. Aga kui ma ennast järjekordselt motiveerida tahan, lähen sellele leheküljele, kus kirjutatakse, mis muutub organismis, kui viimasest sutisust on möödunud tund, päev, nädal, aasta, aitab meelekindlust tõsta.

Kasutasin vaheetappi, e-sigaretti. Paar kuud tõmbasin ja siis jäi seegi ära. Mingeid jamasid polnud.

e-sigareti müüjad alati platsis.

Kuidas on selline asi võimalik? Kui oled end valmistanud ette suitsetamisest loobumiseks. Ei asenda suitsetamist ülesöömisega, tarbid tervislikku toitu ja mõistlikus koguses vedelikku , ei teki selliseid kõhumuresid.
Nikotiin ei kiirenda ainevahetust vaid sunnib keha mürkidega võitlema, mis omakorda kiirendab ka muid protsesse.
Kõht jääb kinni ikka muudel põhjustel.
Depressioon? Millest see tekib? Iga päev, mille oled pidanud suitsuta vastu, peaks just tekitama õnne ja rõõmu??
Sigaret ise pigem tekitab depressiooni.
Oled kindel et looumine ei sattunud mõne viirushaigusega ühele ajale?

NB! Kes sellist hirmsat juttu loevad, ärge kõhelge loobuda sest 99% inimestel, kes ikka tahavad loobuda ülla eesmärgi nimel ei teki mingeid vaevusi.
Enamasti tekivad need vaevused ikka nendel, kes sooviks ise edasi suitsetada. Hea ju, kui on mitu põhjust miks ei saa maha jätta.
Küsimuste korral võite mulle alati kas siia teema alla või blogisse kirjutada, äkki saan abiks olla :)

2 aastat tagasi kogesin sama. Kõht ei käinud korralikult läbi isegi veel pool aastat pärast mahajätmist. Kasutasin aeg-ajalt lahtisteid, et vähemalt kord-paar nädalas koormast lahti saada. Oli tõesti raske. Kord kui juba poolteist nädalat polnud ka lahtistitest kasu olnud, võtsin neid viimases lootuses mitu tükki korraga ja siis oli tunne, et suren ära selle kõhuvalu kätte. Mees tahtis mulle öösel kiirabi kutsuda.
Eelmine, kes siin kirjutab, et kõhukinnisus ei kaasne suitsust loobumisega, ei räägi õigust. Oli minul nii ja on ka tuttavatel sama probleem olnud. Minul mingit stressi polnud, sest see oli ilus periood mu elus, toitusin tervislikult, tegin sporti ja olin õnnelik, et suutsin suitsetamise maha jätta (siiamaani olen selle üle õnnelik).

keegi valgustaks, et kuidas suitsust loobumine ka seksuaalsusele on mõjunud?

vaevused on. Kõht kinni, kaal tõuseb, stress... Aga asi on seda väärt. Mis muud, kui tuleb ära kannatada, et sest lahti saada.Ise üle 8 kuu ei suitseta. Enam ei igatse ka. Seksuaalsuse kohta ei oska öelda. Pole vahet märganud.

Minul pole suitsuvaba elu seksuaalsust mõjutanud, aga minu mees pärast mahajätmist (jätsime koos 2 aastat tagasi maha) tahab palju vähem seksi. Kui enne olime vahekorras 4-5 korda nädalas, siis nüüd kord nädalas või harvemgi.

Megairw :D.

järelikult sa ei eruta enam meest või saab mujalt. Väga väiklane on selles suitsust loobumist süüdistada

Kohe kindlasti ei ole asi selles. Meie mehega nimelt suhtleme omavahel ja räägime probleemidest kui need tekivad. Mees võib mind mitmeid tunde suudelda ja kallistada, silitada, masseerida. Ja mina teda samuti. Lähedust ja mõistmist on meil suhtes küllaga ja rohkemgi veel. Ma ei süüdistagi suitsust loobumist seksi vähesuses, seda on mees ise pakkunud üheks võimalikuks põhjuseks. Ta räägib, et igatseb siiani suitsetamist väga ja see teeb teda aeg-ajalt kurvameelseks. Talle seostuvad suitsetamisega mälestused muretust ja lõbusast elust, kuigi tunnistab, et saab aru, et elukvaliteet on tegelikult pärast mahajätmist paranenud.

Hoopis sinu kommentaar on väiklane, kuna sa ei tunne mind ega minu meest ega tea, mis elu me elame.

soovitan neile, kes ei suitseta, aga ikka veel igatsevad suitsetamist osta endale Allen Carri raamat, või mis veel parem, käia Allen Carri koolitusel. Võtab ära tunde, justkui oleks millestki ilma jäänud. Aasta mahajätmisest möödas ja selline tunne on nagu polekski kunagi suitsetanud.

No ei võta see raamat ja koolitus ka ära seda tunnet, et oled millestki ilma jäänud

võtab ja kuidas veel võtab :). Ise peab avatud olema ja abi vastu võtma. Väga hea ja kerge olla, kuigi enne seda suitsetasin 29 aastat, nüüd viies kuu vaba kui lind )))

Avastasin sellise koha ja tõepoolest e-sigaretid igale maitsele http://www.nico.ee/epood/

Saab ka nikotiiniga kapsleid, kui ilusti küsida

... ei ole jah muhvigi peale hakata kui ikka tahtejõudu ei ole, sai loetud nii et vähe polnud

oli mulle küll suureks abiks, ilma oleks vist varsti lõksus tagasi olnud. Aga kerge just ei ole olnud, oma tahtmine peab ikka kõige tugevam olema.

Sa õnnelik aurutaja võiks ära aurta. Siin on suitsetmisest loobumise teema, meile pole siia su suitsureklaami vaja.

Võtsin ja lugesin ka Allen Carri raamatut teist korda (esimene kord ei mõjunud). Nüüd nädal ja 1 päev suitsuta, aga ei lähe see sugugi kergelt. Esineb samu probleeme nagu teema algatajal. Võib-olla on minu probleem see, et olin nn pühapäevasuitsetaja e siis 5-7 sigareti päevas. Püüan jääda küll positiivseks, aga vahel sõidab katus ära, tekib meeletu suitsunälg ja siis viha, et millal ma sõltuvusest juba vabanen.
Ja muidugi teeb asja veel keeruliseks, et pean istuma kodus, sest mõned päevad tagasi murdsin jalaluu. Nagu kiusteks kohe, et oleks raskem see kadalipp läbida.

Mina ei taha enam naisi pärast seda kui loobusin tubakast.Ei tea aga enam ei taha.Väike-Mauno annab vahel harva märku,et võiks kuhugi sisse sõita aga vot nii ei taha.

Kusjuures sama lugu minul, absoluutselt huvi seksi vastu ei ole pärast mahajätmist.

Kummaline... Seekord läks suitsetamise lõpetamine üllatavalt lihtsalt ja paistab, et olen asjaga lõplikult ühele poole saanud - mingit suitsuisu pole. Lugesin eelnevalt Carri "suitsu-raamatu" läbi. Ja ma olen tõesti rahul, et tubakaorjus läbi on. Sealsamas: kadunud on sära silmist, elurõõm ja täpselt nii, nagu Mauno ja Rein kirjutasid - mitte mingit seksisoovi - totaalne null. Kurb, kahju ja parata pole miskit, sest tasuta lõunaid pole olemas.

kuidas sa seostad silmade sära, elurõõmu ja seksiisu tubakaorjusega? Tõenäoliselt seepärast, et see on üks suur muutus sinu elus ja kõik nüüd seostad kõike muutuvat selle ühe asjaga. Kinnitan, nii see ei ole. Katsu leida see stressor enda elus, mis seda kõike pärsib- rahamured, stress töö juures vms ja tegele sellega. Lõpeta suitsetamise taganutmine ja mine eluga edasi

Tänan, safari. Usun kindlalt, et tahtsid abiks olla. Muidugi lähen ma eluga edasi. Mulle tundub, et Sa oled kah Carri lugenud, mis? ;D Väljend "suitsetamise taganutmine" oli see, mis mulle silma jäi... Kordan veel kord: ma ei nuta suitsetamist taga. Ja annan endale aru: suured muutused toovad kaasa hulgaliselt väiksemaid ja mitte kõik neist ei pruugi olla meeldivad. Kevadet kõigile.

Siin see lehekülg ajas toimuvatest muutustest:
http://whyquit.com/whyquit/A_Benefits_Time_Table.html

Ise üritan suitsetada periooditi, et jätan ta mõneks kuuks maha ja vahepeal jälle teen kuni 10 tk. päevas.
Põhiküsimus minu jaoks on, et kas kops taastub paari kuuga ilma tossuta või jääb sinna midagi tahmalaadset alles või mingeid kahjustusi? Kuna enestunne kahe kuuga juba oluliselt paraneb. Aga on teatud tegevused, nt. pikk autosõit, reisimine, mõni selline napsuvõtt, kui lihtsalt nagu PEAB tõmbama :)

Näiteks maksarakud küll uuenevad, aga kui maks on juba haige, siis "tänu" rakumälule uuenevad rakud haigena :(
Väike mure jääb..

Jätsin päevapealt maha. Teisel ja kolmandal päeval kõht valutas, siis läks vaikselt üle. "Ootasin" ka ärevust, ei tulnud. Unetu olin küll, kuna olin harjunud õhtuti suitsetama.
Mõtlesin, et kui võtan max 4 kg juurde, siis on ok, võtsin esimese kuuga 0 kg juurde. Maha jätmisest on möödas ca 6 nädalat.

Mina olen olnud suitsutaja alates 14aasast..praegu 33a.Vahepeal oldud ilma sirka 5aastat...titetamised,rinnatamaised.Viimased 5aastat tõmbanud regulaarselt.Nii kui hakkasin suitsetama tuli ka kyynte närimis hood...nahk punniline jne.Aasta tagasi otsustasin siis et hakkan seda va e -sigaretti pahvima.Ja nii siis arvasin ,et saan tervislikumalt ja yldse suitsust priiks.Avastasin umbes 4kuud pärast alustamist,et tervis on ikka jumala hull..uimane,väsinud,söögiisu langus ,nina limaskesta põletik,suunurgad katki.Tõmbasin juba liiga palju.Suguvõsas just olid matused..ja suri kok-i haige .Olin otsustanud et aitab !!!pean kuidagi lõpetama.Tahan terve olla ja hommikuti ärgata nii nagu vanasti .Mäletate kyll ülesse ja rõõmus.Väsimust polnud ja pea polnud paks ,uimane.Aga nii lihtsalt see ei läinud.Hakkasin tõmbama ka tavalist suitsu veel kõrvale.Nii hea oli ........Tervis aga lõi jalaga t...... ja kui sugulane ilmutas end unes ja suitsupakki mult ära kiskus ja jõkke viskas....oli see mulle START.Sõitsin autoga ja peatusingi :-) Pakkisin oma krempli kilekotti ja viskasin ära.Ja see oli nii hea tunne.Nüüd on KÕIKK.Aga nyyd ,mitu kuud hiljem ..mida ma tunnen???Mul meeleoluhäired,söögiisu probleemid,seksuaal probleemid..need olid ennem ka...need syvenesid e-sigatei ajal.Minu aju on suurem osa elust olnud nikotiini sõltuvuses ja praegu töötab ta suht vigaselt .Ja viimase aasta ka ethanoli sõltuvus.Teatavasti on sellest ja paljudest teistest myrkidest E-sig vedelik koosnev +veel nikotiin .Mida mina pahvisin 16tugevusega...Tundub kohati isegi,et olen mingi aju kahjustuse saanud....enne e kat ma polnud nii närviline ja tuim .Nyyd mitu kuud olen täiesti puhas olnud.Kopsud aga on kohutavalt õrnad...pesupulbri tolm,aknapuhastus vedeliku piisad jne isegi pisem kogus ajavad mind meeletult köhima...ka erinevad tolnud jne.Soovitan kõigile soojalt mitte niikaua oodata kui mina.Ja uskuge...pole hirmsamat asja ,kui näha kuidas leijab lõpu üks kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega inimene ehk kok haige.Põhimõtteliselt lämbud ära .I
gapäevaga saad yha vähem õhku ja siis....kõikk..Igati terve füüsisega inimene lihtsalt lämbub vaikselt ära.

Rutt sa oled õnneseen et suudad niipikalt ilma suitsuta olla.Aga minu puhul on nii et kui mõtlen et jätan maha siis asi vastupidine st suitsetan veel rohkem.Minu rekord ilma suitsuta on 5 tundi (öösel ei tee).Lakkamatult igapäev mõtlen sellest needusest loobumisele aga rohkemaks ma võimeline ei ole ..... kahjuks.

Pean tunnistama, et kartsin maha jätmist- kõhukinnisust, kaalutõusu ärevust, deprekat jms. Suitsetanud ca 10 a. Mõnda aega mõtlesin, et jätan maha ning üks pühapäev tõusin üles tegin hommikuse suitsu (pool), siis uue (jälle pool), ei maisetsenud ja siis mõtlesingi, et täna jätan maha.
Teine, kolmas päev kõht natuke valutas, siis läks üle, väike unetus vaevas ka. Jõin humalakäbi teed (kanget) ja nii ta läks. Viimane aitas rahustada ja võttis ka kõhuvalu ära (st pani seedimise tööle).
Ümber harjuda oli raske, sest päeval olin tööl, siis palju ei suitsetanud, õhtuti suitsetasin rohkem. Kui ei jäänud magama, siis suitsetasin ja öösel vahel ka.

Suitsupaki jätsin kotti, taskusse, midagi ei pannud ära, vist kuu hiljem panin kappi, kus nad on siiamaani.

Nüüdseks üle kolme kuu möödas, mõni päev on parem, mõni päev raskem. Hetkel tahaks jubedalt suitsetada, sellepärast olengi siin :)

Tervis on kindlasti sellest kasu saanud, trepist üles on täitsa ok minna, enne ikka hingeldasin.