Aastakümneid kimatud, nüüd plaanis loobuda. Viimasel ajal olengi suitsetanud vähem - kõnnin oma välikööki, teen paar mahvi, lõikan käärigega jupi ära ja nii marsin ühte suitsu tegema kolm korda.
Mitu tuttavat, kes maha jätnud, on kõvasti kehakaalus juurde võtnud. Tunnen ise ka, et nälg toidu järele on suurem kui suitsu järele.
Ei julgegi hoobilt loobuda. Pean kerget dieeti, 6 kilo on kadunud. Kui suitsetamise päriselt lõpetan, siis võiksid ainult need kilod tagasi tulla, kuid mitte 17, nagu sõbrannal juhtus.
Kui keegi viitsib antud teemal rääkida või tahab ka mittesuitsetajaks hakata, siis suhtleme!

ja hakka suitsetavaks mittesuitsetajaks.

Seleta lahti, kuidas see asi käib, kui Sa lihtsalt ei õelutsenud?

11 kg juures 2 aastaga. aga uuesti suitsetama hakata ei taha.

Tublid kõik, kes suudavad loobuda oma pahest. Tegin ka aastakümneid, kuid ükskord sai isu otsa. Ja nüüd kui mõned aastad möödas, mõtlen, kui loll ma olin, et raiskasin oma tervist ja raha. Huvitav: kas keegi kahetseb, et mittesuitsetajaks hakkas?

Teine päev kulgenud õhtusse suitsuvabalt. Ei olegi hull värk.
Kahju, et kedagi ei huvita see teema.

Soovitan muuta mentaliteeti - sa ei ole enam sigaretitaja, vaid hoopis mitte-sigaretitaja :)

Teiseks - soovitan soojalt lugeda Allen Carr raamatut, millest siin foorumis ka juttu olnud. Ta seletab (minu jaoks loogiliselt) lahti, miks suitsetamise vähendamine ei aita ja tegelikult hoopiski suurendab suitsuisu.

Aitäh soovitamast!
Olen seda raamatut sirvinud tuttavate juures, kes ikka suitsetavad.
Pühendun sellele, et ma ei loobu suitsust - vaid ma ei tee seda enam. Keelud-käsud-loobumised ei meeldi vist kellelegi. Mul on suitsupakk väliköögis sahtlis, lähen sinna, nagu alati olen läinud, võtan ühe, aga põlema ei pane. Teadmine, et see tobi on kogu aeg olemas ja ma ei tee seda, kergitab mu eneseuhkust. Muidu vist kütaks poe poole.

eks inimesed on erinevad - peaasi, et Sinu meetod Sulle mõjub ja end hästi tunned :)

Lugesin seminaridest jms. Liiga ilus, et tõsi olla - maksad kolme kuu jagu suitsuraha, 5 h kuulad ja suitsetad ning koduteest alates kulgeb kogu elu suitsuvabalt. Tahtejõudu pole vaja ja sellega ei tohigi mahajätta, sest siis hakkad varem või hiljem uuesti tossama.
Ei mõista, miks siis tubakavabrikud juba pankrotis ei ole, keegi ei maksaks neile aastaid-kümneid 3-me kuu asemel?
Ei saa aru, miks on ülekaalulised, kui on kapslid-tabletid, mis nädalas kaotavad 10 kilo?
Tean, et inimest paneb tegutsema tahtejõud ja surmahirm. Suitsetajatele esimene ei sobinud.

Kahjuks ei oska ma seminari kiita ega laita, sest ise pole käinud. Tundub liiga hea küll, kuid minu teada on seal raha-tagasi-garantii.

Samas ma usun just seetõttu, et endal piisas ainuüksi raamatu lugemisest ja raamatust oli seetõttu kasu, et kui aeg-ajalt tuli tahtmine murduda, siis tegin õigest kohast lahti ja lugesin üle (peatükid lühikesed ja loogiliselt struktureeritud). Kuna tegemist e-raamatuga, siis see telefonis kogu aeg olemas - veider, aga minu puhul aitas :) Ja ma ausalt ei tea, miks tubakatootjad pankrotis pole - minu jaoks oli see pärast raamatut nii lihtne

mul ka raamat arvutis olemas. täna võtan end kokku ja loen uuesti, seekord mõtlen tõsiselt kaasa ka. ju lugesin esimest korda diagonaalis, et aitas ainult üheks päevaks.

Ega nii ei saa jah asja, kui korraga maha ei jäta. Naljakas see suitsetamine - öösel ei tee, pikkadel lennusõitudel ei saa teha, vahest kiire tempo peal ja ei tule meeldegi. Vajadust nagu polekski.
Teen veel natuke mõned päevad, siis jätan järgi. Kaua tehtud, äkki ei või hoobilt ära jätta. Las organism harjub muudatustega.
Raamatut tahaks nina alla, virtuaalne pole see. Elan maal, ei viitsi sõita kuhugi raamatupoodi ja kas seal üldse on.
Võib-olla kõigile ei aitagi - tutvusringkonnas soov loobuda, raamatutki loetud, aga tossutamine käib omasoodu edasi.

ma samamoodi mõelnud, et öösel ei suitseta, tööl samuti mitte. aga näed vaja siis need ülejäänud 8 tundi tossata.
aga mul meie suhtes hea tunne ;). algus juba tehtud (st mõtlemine, kui mõttetult me raha ja aega raiskame).

Tellisin AC kuulsa raamatu ja lisaks ühe toiduraamatu, teisipäeval toob kuller ära.
Nüüd lugesin netis 10 lehekülge läbi: "... ei tohi teha katset jätta suitsetamine maha enne, kui olete kogu raamatu lugemise lõpetanud..." Ka oli kirjas, et kui pole suitsetanud mõne aja, siis ei pea seda tegema.
Ei tahaks uskuda, et Carr ise suitsetas 100! sigaretti päevas ja oma meetodiga hoobilt loobus.
No ma ei tea, kuidas leida usku ja jõudu oma ettevõtmisel. See ei saa nii lihtne olla, et tossuta ja loe raamatut ning mõne aja pärast saavad mõlemad läbi.
Ehk mõni saatusekaaslane annaks nõu?

Ilmselt on mõte selles, et enne raamatu läbilugemist ei ole päris kõik argumendid veenvalt esitatud ja seega läbikukkumise oht suurem :)

Ma arvan, et Sa ei peagi uskuma. Lihtsalt loe - kui mõjub, siis mõjub ja kui ei mõju, siis ei ole see ka ju väga suur kaotus? Mõned tunnid sinu elust, mida oleks muidu "raisanud" teleka vaatamisele? Halba lugemine ju ei tee :)

Lugesin seda mõned õhtud kaasa mõeldes.

Ma täna öösel nägin unes, et hakkasin salasuitsetajaks, sest häbi oli teiste nähes suitsetada. Huhh... Ärgates uskusin, et olen läbi kukkunud ja suitsetan ja olen alles nõrguke... Alles mõni aeg hiljem jõudis kohale, et see oli vaid uni :D

Suitsud otsas. Õhtul mõtlesin, et hommikul lähen poodi ja siis hakkan suitsu seltsis ootama teisipäeva, mil raamat tuleb ning seda lugema sigaretiga kahekesi - Carr-i soov.
Nägin unes, et tossasin terve elamise täis, kõikjal oli sinine vine ja tundsin koledat suitsuhaisu.
Hommikul mõtlesin, et EI lähe poodi kahel põhjusel: mitte tuua koju suitsu ja söögikraami. Käisin keldris möginate järel ja keetsin tatart.
On pühapäev ja vaim valmis hakata siin netis lugema toda kuulsat raamatut, kindlasti on see kvaliteetaeg.
Leidsin autost 2 suitsu - keelatud vili ei ole, aga näis...

Raamat tuleb homme, oleks pidanud ise see 20 km sõitma selle asemel, et istuda kodus ja oodata OMNIVA teenust, mille eest maksin kolmandiku raamatu hinnast.
Ootamine-helistamine-pettumine mõjus nii närvidele, et ostsin paki suitsu.
Kui see raamat ikka kohale jõuab, loen läbi ja jätan päeva pealt maha. Ihu ja hing on nüüd harjunud piskuga. Ega väga radikaalsed muutused ka head pole.
Kahju, et see teema kedagi ei huvita. Ju siis ollakse pahest priid või nii paadunud suitsumehed, et pole mõtteski loobuda. Vaim peab peale tulema, muidu asja ei saa.
Väga kahju, et üritaja ära kadus...

Hei, jõudu mahajätmisel. Ise jätsin uuest aastast maha, päevapealt. Ei mingit probleemi. Eriti, kui arvestada, et olin tossanud 35 a, nii pakk-poolteist päevas. Kõik on peas kinni, ei aita siin mingid raamatud ega muud...

ma jätsin ka päevapealt maha peale 40 aastast tossamist.Algul ei osanud kuidagi ilma suitsetamata olla, puudus ei olnud niivõrd nikotiinist kui harjunud tegevusest.Kõige raskemad on 3-4 kuud, pärast läheb kergemaks.Nüüd ei tule suits enam meeldegi, mahajätmisest on möödas 2 a.Arvasin alguses, et minu puhul on mahajätmine võimatu, aga õnnestus.Muidugi tuleb arvestada kaalutõusuga, aga seda ka mitte kõigil.Edu sulle,suitsetamisest on võimalik loobuda, ma ka algul ei uskunud seda

Ka tossatud pea 40 aastat. Kindel päev mahajätmiseks esmaspäev.
Jah, kõik on peas kinni - otsustasin vähe suitsetada ja ühe pakiga saan läbi terve igaviku. Varem sai vaid päevakese.
Harjumusel on suur jõud, ei teagi, kuidas sissejuurdunud kommetest vabaneda. Iga nurk, kus suitsu tehtud, kutsub sinna. Nägu on lage ja käsi ei tee enam harjunud liigutusi mõttepausi ajal...
Aga võib-olla tulevad uued ja paremad harjumused, sest kunagi sai suitsetamist südamest vihatud. Noorpõlves jätsin armsamagi maha, sest ta ei lõpetanud tossutamist.

Pakun Sulle seltsi sellel teel. Homsest siis. Kuigi kartus ebaõnnestuda on suur. Kaks aastat tagasi läks kõik ikka VÄGA käest ära, nii et alustasin tossamist uuesti. Igatahes: edu! :)

Homsest siis.
Arvan, et mittesuitsetaja on lahe olla. Vanasti sai kordi mahajäetud. Ja jälle uuesti harjutatud.
Kindel on see, et energiat tuleb juurde. Kui õigeid asju mõistlikes kogustes süüa, siis ei tohiks kehakaaluga ka probleeme tulla.
Edu meile!

Kuhu seltsilised kadusid?
Täna ei ole suitsu teinud. Viisin oma isiklikku suitsukohta (väliköök) kommi ja pähkleid. Teen tassi kohvi ja käin seal neid krõbistamas.
Ei suitsetanud toas, sest olnuks kahjulik tervisele ja nüüd ei tarbi elamises kaloririkkaid asju, sest oleks kahjulik kehakaalule.
Selline asendustegevus esialgu.

Siin, siin! :) Ma pole kah täna suitsu teinud. Joon rohkem vett - minu asendustegevus.

käisin, maksin ja kolme kuu pärast konitasin jälle.aga üht ma ütlen kindlalt-parim meetod ongi see seminar! ise kogenud, sellepärast tean.olen proovinud-plaastreid, nõelu, mingit laserteraapiat, lugenud Carri raamatut, isegi mingid tabletid proovisin ära.mitte miskit! aga sealt seminarilt tulles 3 kuud ei suitsetanud.minu enda viga, et uuesti hakkasin , oleksin pidanud seminari läbiviinud mehega ühendust võtma....ühesõnaga-ainus toimiv abivahend!

Täna siis päev nr. 2 päris ilma suitsuta.
Töö juures vaadati kui lollitajat, ei saadud pihta tõele. Vahest tahtsin väga teha, mõtlesin küsida kas või mahvi ja poes oleks igaks juhuks paki ostnud... Sain enda kiusatuse üle ikkagi võidu. Aga tahtejõuga jälle ei olevat õige.
Mõtlen, et kui juba paar kuud ei suitseta, siis kaob ka ära isu uuesti tossutada. Ometi alustatakse uuesti päeva, kuu, aasta möödudes. Ja leiadki ennast kimumas elu lõpuni.

Kaks puhast päeva on tubli tegu! Homme samal ajal kolm...ja siis läheb kergemaks. Kuidas tervis? Igatahes: jätkame samal kursil ja vaatame, mis saab.

3-s päev õhtus. Ei erine need päevad ega tervis kuskiltki otsast. Ajuti käib suitsuisu kallal, siis kaob jälle ära.
Vahel mõtlen, et kas ongi mõtet korraga päris loobuda - ehk teha nädalas pakikene? Äkki ei ole hea, kui paljude aastate jooksul kujunenud harjumusele hoobilt lõpp teha? Organism ju harjunud - mis siis, et asi halb olnud.
Lugesin igasugu värki. Kindel on see, et seedimine aeglustub...
Olen varemgi nädalapäevi tossuta veetnud. Ikkagi tahaks päriseks lõpetada.

ära peta end paki jutuga nädalas. Ei see õnnestu. Pea vastU