Austet kkjj võttis mul sõnad suust! :). Just nimelt, peame vastu - organism on harjunud jah (staaži ikka omajagu), aga eks meie eesmärk ongi oma organismi teistsuguse eluga harjutada. Mis kõige parem: kolm kõige raskemat päeva on seljataga. Päikest ja edu!

Tublid! Kolm päeva teevad organismi juba päris puhtaks. Edasi tuleb see osa, kus näppudele ja mõistusele tuleb ka selgeks teha , et ilma on ikka kuramuse hea olla. Nüüd väike pudel vett pihku- on näppudel millega mängida ja suitsuisu tekkides võimalus ka lonks vett võtta. Toimib! omal nahal proovitud!

Jah, kehakaalu tuleb juurde küll. Jätsin suitsetamise maha 2008-aastal päeva pealt (olin 9-aastase štaaziga kirglik suitsetaja) ja pluss kümme kilo hiilis niimoodi ligi, et ei saanud arugi. Olen suht pikka kasvu, liivakellafiguuriga, eks ei paistnud nii välja ka. Olin 171/60 ja mingi aeg siis 171/70. Kaal jäi õnneks siiski pidama. Olin 8 aastat suitsuprii, ei ühtegi kõhvi. Kusjuures, loobumine ise oli suht lihtne. Lihtsalt tundsin ära selle õige momendi, et nüüd ma suudan. Kõige raskemad olid 3 ja 4 kuu.

Paraku, lolli peaga hakkasin haiglas suitsu tegema. Oli igav ja siis käisin suitsetajatega väljas ja nii ta läks. Nüüd, tänasel tähtsal päeval - emekeelepäeval, tundsin taaskord selle õige momendi ära. See on selline eriline tunne, kirjeldada ei oska, aga ma lihtsalt tean, et nüüd suudan maha jätta. Kaalumure aga paneb hirmu tundma küll, ma peaks praegu mingi 68 kg kaaluma, jessas, kui nüüd veel 10 kilo juurde tuleb? Appi-appi! Siis ma olen ikka ehtne mammi:(

Jah, kehakaal - tuli juba 3 kilo juurde. KMI napilt alla 25. Veel paar kilokest ja olengi ülekaalus.
Pole elus tordisõber olnud, aga pani mõtlema, kui koduni oli 190 km ja ma kühveldasin selle ajaga ära supilusikaga kõrvalistmelt pool torti. Nii paha hakkas, et sõin otsa veel mitu sardelli ja peoga soolapähkleid.
20 km enne kodu ostsin paki suitsu ja tõmbasin mõnuga seal samas parklas ühe. Nüüd teen nädalas 7-me paki asemel 2 ja kui enne otsa saavad, siis olen ilma.
Isud on imelikud - kapsalised on mulle kogu aeg meeldinud, aga nüüd ei taha nende peale vaadatagi, kotletid ja bataat on palju paremad!
Sõbrannal saab 3 aastat mahajätmisest, juurde tulnud 18-nest kilost on saanud alla 3. Ütleb, et paljast vee joomisest paisub.
Ma ei ole lootust kaotanud, ehk suve poole, kui tegevust rohkem, õnnestub see kuradikene seljatada. A paksuks minna ei taha.

Niisiis: 8. märtsist saadik on kaal kasvanud 3 kilo. Iga päev sisse lürbitud keskmiselt 2,5 liitrit vett, sisse söödud päevase toiduhulga kaloraaž pole ületanud 1200-t. Asja point selles, et seedimine seiskus. Ei aidanud isegi ülimalt ökoloogiline lähenemine (loe: pesemata puuviljade söömine :D). Teate, ma ei taha seda öelda, aga eile tegin 2 suitsu ja sain "asja" liikuma. Tänaseks siis -3 kilo ja panen edasi ILMA SIGARETTIDETA. No on ikka lugu... Hoian teid oma hullumeelse projektiga kursis (kui jälgida viitsite) :D

ikka jälgin ja võtan õppust. :)
ise kahjuks tossan. palju vähem küll, aga kogun veel mõni päev.

Lihtne on olnud need 9 päeva mu jaoks. Asi pole suitsunäljas, küll aga tekib tegevusetus ja nii ma rapsingi töö juures rohkem, käin ujumas, jalutamas. Söögiisu väike, ei tea miks, äkki alateadvus tahab, et ma ikka sale oleks. Kiloke on allagi läinud. 171/67 pole paha.
Kindluse mõttes tegin läbi ka katsetuse ehk jõin end korralikult vinti, käisin väljas sõpradega. Ja voilaa, ei mingit pläruisu polnud. Super. Olen mittesuitsetaja! See mõte tuleb kohe esimesel päeval omaks võtta ja edaspidi on vaja vabaneda vaid harjumusest. Tegevusi juurde tuua suitsetamise asemele.

Jõudu kõigile!

Rõhutan siinkohal, et olen alati olnud kirglik suitsetaja, ikka peaaegu pakk päevas. Tore on jälle kuuluda mittesuitsetajate leeri.

Väga hea oli seda lugeda praegu! Õnnitlused! :D

Kogenud mutt, nii lahe!
Capicorn, kuidas sul tossutamiseta läheb?

Käisin nädalavahetusel Allen Carri koolitusel. Täna kolmas päev suitsuta. Harjumatu on ja vahel liigub mõte, et nagu tahaks, aga siis meenub, et ma jätsin maha ning koos sellega kaob ka mõte. Loodan, et nii jääbki. Viimati olin kolm päeva suitsuta siis, kui ma ei olnud veel alustanudki 29 aastat tagasi :D

Mul on teie pärast selge rõõm! :D Mul läheb peaaegu kenasti, aitäh küsimast, ainult et seedimine seisab taas ja torpedeerib oma meelest üritust. Aga ma olen kaval kui vaaditäis ahve - seadsin nüüd eesmärgi ringi: saada süsteem tööle. Ma arvan, et jään ellu ;)Suitsu ei tee.

10 päev, juubel, jee. Juba no ca 20 euri kokku hoitud. Aga mul sama jama, kõht kinni. Pole number kahte sestpeale teinud. Ma muidugi söön ka suht vähe, 2 x päevas, hommikul ja peale tööd. Samas kõht ei valuta ega midagi, pole punnis, gaase pole...nagu surnud oleks seal see värk. Ainevahetuse ergutamiseks käin talisuplemas ja ka ujulas ujumas (mitte suplemas).
Töö kahjuks istuv, aga tuian ringi, kui ainult võimalus avaneb.

Ja lisan veel, et õnneks ma kaalutõusu pärast veel muret tundma ei pea, hommikul näitas kaal 66,8 nii et üle kilo on kuhugi kaduma läinud. Aga see on lihtsalt seepärast, et söön vähem kaloreid sisse. Kogu moos.

Jõudu kõigile sellel teekonnal. Ma ei saa siiani veel aru, kuidas mul nii libedalt läheb (v.a see kõhukinnisus, see on ainuke murekoht).

4 kilo juures. Teen ikka 5-6 suitsu päevas. Ainevahetus jäi seisma, kõik, mis sisse sõin, see sinna ka jäi, potile suurt asja polnud. Nüüd viimastel päevadel käin üsna tihti tualeti vahet.
Suve poole, kui väljas rohkem tööd, üritan uuesti. Nii paljuˇsai paremaks, et varasemast erinevalt võin olla ilma tossuta. Kui suitsu pole, siis poodi ei jookse. Ei tunne hirmu, kui viimased käsil.
käisin, kuidas tunned ennast peale AC koolitust? Mõtled tihti suitsetamisele? Ikka tahtejõudu on vaja?
Käin siin ikka piilumas ja ütlen sõna sekka, mis sest, et olen äpu.
Soovin kõigile edu ja kõike ilusat!

Sigaretitaja, pole Sa äpu midagi! Kõik see kaalutõus ja kehv enesetunne ongi seedimise streigist põhjustatud, seda ma teile ütlen! Ma olin siis sedakorda niipalju kange tädi, et ei hakanud seda värki suitsuga ergutama, aga möödunud ööl tuli EMO-tiir ära teha :(. Momendil on igatahes kergem olla. Aga edu teile kõigile! :D

Sigaretitaja, aga me ikka üritame edasi, eks?!
capicorn, see viimane postitus hirmutas mind. Emo, jummel! enne tõsist üritust tuleb end siis apteegist varustada seedimist soodustatavate ravimitega.

Tore, et on olemas toetajaskond!
Sain sellel teekonnal lahti vajadusest pidevalt ja palju suitsetada. Nüüd tean, et on võimalus teha suitsu, aga ega eriti ei tahagi. Ehk lõppude lõpuks kaobki päriseks isu ära. Keha vist ei tohigi äkitselt shokki viia.
Lugesin kusagilt, et organism toodab ise oma elutegevuseks nikotiini. Viimase ajal on uuringud näidanud, et suits polegi nii hull, kui vahepeal arvati. Kimuti ju nõukaajal ning enne seda kõikjal ja ei olnud keegi haigem kui nüüd suitsuvabaduses. Ei õigusta seda pahet, aga lausa hulluks ka suitsetajaid ei pea.
Sõbrannal, kes mahajättis ja paarkümmend kilo juurde kogus, läks tervis kapitaalselt tuksi. Seedeprobleemidele, mida tal ennem ei olnud, lisandusid liigesehädad, selgroo vahel sooladest tingitud moodustised; viirushaigused tulid ka.
Kui ikka jämesool mürke ei väljuta, siis tekitavad nad organismis paksu pahandust.

Kaks nädalat läinud nagu niuhti. Suitsuisu pole, aga seedimise värk käib pinda siiani. Aga eile tegin numer kahte...oh ma ei teagi, mitu korda järjest. Kuna eelmisel päeval panin pooleliitrise viina naha vahele ja söin kõike head ja paremat - ikka mõnusates kogustes. Nüüd on soolikas mõnusalt tühi.
Mis teha, tuleb äärmustesse minna. Vahest harva muidugi. Kaalutõusu mul õnneks siiamaani pole.

tunnen end imeliselt. Maitse ja lõhnataju on mu elus tagasi. Energiat lisandus nii, et ma ei oskagi enam ühe koha peal olla. Hakkasin jooksma. Esimest korda üle 10+ aasta. Kaaluiive -4kg. Ehk hoopis alla võtnud.

Ei kunagi enam uuesti.

Mul on siis 3 nädalat nagu niuhti mööda saadetud. Liiga lihtne. Pole nagu üldse veel ebaõnnestumise äärele sattunud. Meel samuti hea. Aga kaaluiive - noh, püsib sama, aga visalt. Tegelikult käivad nüüd aeg-ajalt ikka mingid veidrad isud peal. Seedimine ka kehv.