Oma viimase sigareti tegin 19.04 kell 20:00. Kolm kõige raskemat päeva üle elatud. Kirjanduse järgi rasked, minul küll mingeid probleeme ei esinenud. Ei mingit närvilisust ega isegi suitsuisu. Valmistusin kaua ette selleks ja ei hakanud rapsima. Kibelesin varem juba loobuma, aga meelsus polnud see õige. Aga see hetk tuli, tundsin end ülivõimsana ja tegingi suitsuga lõpparve. Kasutasin neil kolmel päeval plaastrit, aga edaspidi mitte. Pole vajadust. Suitsuisu pole, kuna mu otsus on lihtsalt nii kindel ja usk suur. Mingeid vaevusi pole. Mitte midagi, nagu polekski suitsu teinud kunagi. Kuna istun praegu kodus, siis hakkasin tegema ka sporti, enamus päevi kõnnin 2-3 h. 2 x nädalas jooksmine ja sekka ka jõutrenni (kätekõverdused, plank, mägironija, kükid ehk oma keharaskusega harjutused, mis ei nõua mingit varustust ega ekstra kohta). Söögiisu on isegi vähenenud. Imelik. Kartsin, et hakkan valimatult õgima. No see kõik võib muidugi ees veel seista. Aga imestan, et algus nii kerge on. Kartsin, et visklen agoonias ja kohe torman poodi suitsu järele. Aga arvan, et aitas õige momendi ära tundmine. Et nüüd ma olen valmis, mitte see, et oh 1. jaanuar nyyd pean loobuma.
Staaši 5 aastat, tõmbasin päevas 15 sigaretti.

Läheb suurepäraselt, 5. päev on käsil, mõtlesin, et täidan hommikuse kohvi aja väikse motivatsioonilistiga (muidu käis hommikukohvi kõrvale sigarett).

Järjekord on suvaline, mitte tähtsuse järjekorras:

1. Raha hoian kokku (mul nädalas 21 eurot);
2. Tervis paraneb, võhma tekib juurde, sooritusvõime paraneb;
3. Välimus paraneb, näonahk, juuksed, hambad...kõik võidavad.
4. Aega jääb üle (ma tegin päevas 15 sigaretti, st mingi tund ja peale);
5. Ei haise suitsu järele, ei ise ega ka riided;
6. Ei pea muretsema, kus ja kuna suitsu saab teha (seda nt reisides, suitsukeeld lennujaamades oli minu jaoks tõeline piin);

Nii, kohv ja ideed said otsa. Loobujad, mis teid motiveerib?

Tubli! Hetkel olen ise umbes 2 kuud nicorette spray peal, saaks ka ilma aga ei riski veel.

Äpp näitab, et 7 päeva ongi tehtud. Liiga lihtne. Olen isegi selle aja jooksul 1 kg kehakaalu kaotanud. Hoian ranget joont, kuna kardan väga paksuks minna. KMI praegu 21,89 ehk igati normikohane kaalunumber. Mingit eridieeti ei pea muidugi, pigem intermittent fasting ja kalorinormi järgimine (päevas ca 1600-1800 kcal). Liigun ka üsna palju, eile nt 2-tunnine jalutuskäik.

Nägin täna unes, et tegin suitsu. Käisin kuskil peol sõpradega ja tuli tahtmine pläru teha. See oli nii reaalne, hommikul ägates esimene mõte oli, et oi ma tegin ju suitsu. Õnneks see oli siiski uni. Kõhe värk. Aju igatseb ilmselt.
Kümnes päev on käsil.

Esimene ebameeldivus siis platsis. Kõhukinnisus, pole nädal aega asjal käinud. Ok, mu toitumine pole just parimate killast, vähe kiudaineid, puu-ja köögivilju ei söö üldse, haruharva. Samas, olen liikuv olnud. Füüsilist koormust jagub. Ka joon palju vett.
Samas, kõht ei valuta, pole punnis, pole gaase ega muud jama. Aga vot ei meeldi see olukord, kõhukinnisus on tõsine terviseprobleem. Aga ehk siiski vähem kahjulik kui suitsetamine?

Äpp näitab, et olen 2 nädalat suitsuvaba olnud, selle ajaga on jäänud tõmbamata 222 sigaretti ja kokku hoitud 44 eurot.
Pole üldse olnud raske, suitsuisu ei kimbuta üldse. Küll aga olen märganud, et külmkapi kallal käin tihedamini ja muidugi see pagana kõhukinnisus, väga-väga ebameeldiv.

kuu poolteist on nagu nalja maha jätta, peale seda aga hakkab isutama. olen siin lugenud, et jäetakse suits maha ja hakatakse küpsiseid näksima ja ei tea mida veel. parem on siiski igasugu toorsalateid süüa. ei tule mingit kõhukinnisust. veel on hea roheline tee. olen päris mitu korda maha jätnud aga kimun rõõmuga edasi. enam ei hakka ennast piinama. pigem suitsetan, kui pean stressi taluma. alguse kuud on tõesti talutavad. eks muidugi iseloomu ka peab olema. mahajätjale jõudu ja jaksu edaspidiseks.

Olen nõus viimasega, mina, luuser, aga murdusin juba varem. Olin perega grillimas, väike õlle ja oligi korras - pläru ees. Oo, kui mõnus see oli. Otsustasin, et ok, libastusin ja panen selle projekti mõneks ajaks kalevi alla. Aga tegin mingi 2 päeva suitsu ja rohkem ei tahtnud, see mittesuitsetaja elu tundus palju mõnusam. Ja nüüd ma olengi alguses tagasi, täna on 9. päev suitsuta. Tööl käies on lihtne, üldse ei isuta, aga nii kui reede saabub, mõtlen, et teeks õlled ja suitsu, küll oleks see vast lõõgastus. Aga ei, alkohol paraku rikub kõik ära, seega on mul praegu alkole ka nulltolerants.
Sain muide ka kõhukinnisusest jagu. Muutsin oma toitumist. Söön palju kiudaineid (mida ma varem üldse ei teinud või väga vähe). Hommikuti näiteks smuuti. Eile õhtul sõin näiteks tatart. Ka söön kolm korda nädalas kala (rasvast). Joon ohtralt vedelikku, kraanivett ja teen sporti. 3 korda nädalas jooksmine, muul ajal kõndimine. Näiteks eile oli vaja mitmes kohas asju ajamas käia, tegin seda jalgsi, kokku läks 2 tundi. Igal hommikul teen "headstandi" ehk seisan pea peal, väidetavalt pidi see kõigele muule kasulikule ka soodustama seedimist.
Jah, sain õppetunni, alkohol ja suitsetamisest loobumine ei passi kokku.

Lootusetu ettevõtmine ja enesepett. Suitsetamisest on üliraske, sisuliselt võimatu loobuda.

Suitsetamine on seotud dopamiiniga. Śaate dopamiini kontrolli alla, saate ka suitsust lahti. Kui tekib suitsu isu, tehke mis teie tuju tõstab, rahuldab. Masturbeerige.