kuna mina raamatu pühale töele pihta ei saanud, siis tekkinud sihuke plaan, loen raamatu veelkord läbi ja siis läehen panen nõelad kõrva. et siis mida arvate et võibolla ei tasuks enam raamatut lugeda ja kohe nõelad panna või vastupid. kõik arvamused teretulnud.

raamatuga on niisugune lugu, et pole seal mingit "püha tõde" :)
lihtsalt on tarvis raamatus toodud asjad enda jaoks lahti mõtestada, s.t enda kui suitsetaja seisukohalt, vaja on eelarvamuste vabalt autorit usaldada, samas püüda kaasa mõelda, sealsed väited ja juhtumid ka enda jaoks selgeks mõelda.
muud kunsti ei olegi.

võimalik, et lugemine vajab aega, süvenemist. anna endale aega, ära kiirusta.

võib-olla on lugu selles, et tänapäeva inimene ongi harjunud ainult lühikesi arvuti-fraase lugema, kusagil twitteris ettetulevaid vms; et polegi enam raamatulugemise harjumust, pikemasse teksti süvenemist? selles kiires kiirustavas maailmas.
ma ei oska arvata.
minu meelest oli raamat lihtne ja tõlkija Tormi Kevvai ülesandega enamvähem hakkama saanud.

muidugi on alati võimalik võtta A. Carri raamat originaalis ja see niimoodi läbi töötada. tegelikult originaal ongi alati etem ju :)

aga jah, olgu kuidas on, igal juhul soovin edu naasmisel nikotiinivabasse ellu.

veel kordan üle: ma ei soovi mingil moel midagi promoda, vaid ainult ja ainult suitsust vabanejat julgustada. sest olen ise pärast pikka nikotiinisõltuvust lõpuks ometi vaba ja õnnelik mittesuitsetaja. ja kuradima hea on olla.

üldjuhul loen ikka igapäev mõnda raamatut, arvutit kasutan ainult tööl olles ja twittersit ei tea ma midagi. aga no proovin uuesti seda lugeda, kuigi see oli täis kõikvõimalikku ülteada tõdesid ja ei midagi sellist, mis mulle mingitki mõju avaldaks

tsiteerin:

kuigi see oli täis kõikvõimalikku ülteada tõdesid ja ei midagi sellist, mis mulle mingitki mõju avaldaks

nojah, palun andeks, lugupeetav, aga seegi lause on juba eelarvamus :)

võin raamatu asjus öelda veel niimoodi, et tegemist on juhtumiga, kus mees teab millest mees räägib. igasugused suitsetamisest loobumise nõustajad paratamatult kipuvad pigem täditsema, ise nad selle s..., st suitsetamise, sees olnud ju pole. Carr oli sellega hädas, tõsiselt hädas, ja nii leidis ta ka tee välja. tõhusa tee, mis iatas.

mina olin samuti hädas, väga hädas, mu varasemad katsed maha jätta lõppesid kiiresti. raamatut lugedes tundsin, et see oleks nagu minu jaoks kirjutatudki, niisugune äratundmisrõõm tekkis.
muidugi on teada lugu, et inimesed ongi väga erinevad.

mina olen tänulik Carrile, ka sinna haua põhja v kus ta just parajsti olla suvatseb, taevas v põrgus :)

seepärast üldse reageerisin siin.

tee mis aitas ikka,
ja muud näpukad.

to t
tore et sa siin reageerid, kui mind see teema ei huvitaks siis poleks ju kirjutanud. vaata minu kogemus on selline et korra olen aastaks maha jätnud ja siis tegin seda ilma mingite abimaterjalideta ja päevapealt ehk tean et suudan seda jälle kui tahan, seega ei avastanud ma raamatust ühtegi töde enda jaoks juurde, mis ilmselt ongi minu probleem

aga teema panin ülesse sellepärast, et küsida arvamust kuidas sobivad nõelad kokku raamatu teooriaga, mis ütleb et kõikvõimalikud abivahendid on jama ja need mis sisaldavad nikotiini lausa keelatud. ehk oskad sa seda kuidagi kommenteerida? võibolla olen valel teel kui nõelad panen? st lähen lihtsama vastupanu teed ehk loobun ilma kannatuseta ja seepärast ei pruugi mu sisemine otsus loobuda igaveseks sellest pahest piisavalt tugeva põhjaga olla, kui pole nautinud täiega kõikki loobumisega kaasnevaid kõrvalnähtusid. st mida suurem kannatus seda tugevam usk ja seega vastupidamine hilisematele ahvatlustele. vot see on minu küsimuse sügava sisu
samuti ootan vastuseid ka nõelte fännidelt, kes äkki ka raamatut lugenud.

ma saan Sinust aru, v-o isegi rohkem, kui Sa arvata oskad. ja tean, et oled väga tubli inimene, et üldse püüdled mahajätmise suunas. see on siiras, ma ei narri.
tegelikult on raamatus ka sellele Su probleemile, mis puudutab kannatusi jms, vastused olemas. kui ainult üles leiad.

tean ka, miks Sa uuesti suitsetama hakkasid, kuigi suutsid aasta ilma olla - no mul ikka kohe on oma suitsetaja-elust neid kogemusi ka, nii et...

huvitav, kas Sa ise tead tegelikult põhjust?
st et mida vastaksid, kui küsida, et miks Sa siis ometi uuesti suitsetama hakkasid, kui nii kaua juba ilma olid?
ei peagi mulle vastama, aga vasta endale :)

sest vaata nõeltega võib nii minna, et juhtub samuti aasta hiljem, et jätkad

to t
kle ma ei ürita siin sind ära rääkida vaid, küsisin mis sa asjast arvad, aga sina tahad et ma ikka raamatut loeks. sinu vastuse järgi jääb mulje et sa siikski promod midagi?

:D

hüva, vaata ette, et Sa jumala eest seda raamatut ei loe!

muuseas midagi ma promon tõesti, nimelt seda head enesetunnet, mis mul suitsetamise mahajätmise järel tekkis :)

Sulle soovin jõudu ja arukust

to t
tänud heade soovide eest, aga siiski võiksid sina kui asjatundja vastata, et kuidas sobivad siis nõelad kokku raamatu põhimõtetega

nõelad tegelikult ei sobi kokku raamatu põhimõtetega minu meelest. Carri meetod on ju vabastada suitsetaja kõigepealt HIRMUST, mida tuntakse mahajätmise ja võõrutusnähtude ees, selle kartuse ees, et oih kuidas ma nüüd ilma sigarettideta oma järgneva elu küll hakkama saan.

kui raamatust tõesti aru saada, selle järee toimida, kaotavad nõelad tegelikult mõtte.

nõelad aitavad alguse rasketest aegadest valutumalt üle. samas raamat jälle aitab teha nii, et neid raskeid aegu praktiliselt polegi.

selgine enda tahtele:
mis on Su eesmärk, kas jätta korraks maha, taas näiteks aastaks, v-o mõtled näiteks nii, et kui saaks juba pikemaks ajaks ilma suitsuta, et siis edaspidi enam tahtmist ei tekigi... samas aeg-ajalt mõne suitsu ju ikka lubad
või on Sinu kindel eesmärk saada igaveseks nikotiini orjusest vabaks, elada edaspidine elu mittesuitsetajana.
mina ju pole selgeltnägija ega tea, mida Sa lõplikult kavatsed.

kui oled oma eesmärgis kindel, aga ikkagi kardad, et nt esimene nädal on Sul väga raske, siis kasuta nõelu, kasuta pealegi

ainult et sel va sõltuvusel on mitmeid aspekte. on keemiline sõltuvus - mis möödub u 3 nädalaga

aga
ka psühholoogiline, isegi seltskondlik
sõltuvus
võiksöelda. ja raamat saab eriti hästi hakkama just selle psühholoogilise küljega.

mida rohkem oma suitsetaja-aastate (ja neid polnud just vähe) ja üldse kogu nähtuse üle järele mõtlen, seda rohkem mõistan nüüdseks, et polegi ju mingi kunst jätta suitsetamist maha, hoopiski raskem on j ä ä d a mittesuitsetajaks, püsida niimoodi. et siis Carr aitas just selles asjas selgust saada. vähemasti mul küll on nii.

muidu me ju kõik oleme inimesed, meil on nõrkusehetki jms.

to t
tänud väga hea vastuse eest seda ma ootasingi. jah sul on õigus, tegelikult pole maha jätmine sugugi raske kui siht silme ees. eelmisel korral tegin korraliku ettvalmistumise (ca 2 kuud) ja jätsin siis päevapealt maha. Varusin veel enne erinevaid vahendeid (näts, plaastrid) võõrtusnähtude tarbeks kuid tegelikult polnud neid vaja, ühe nätsu vist järgmisel hommikul poovisin, kuid kuna see oli suht vastik siis loobusin. ja hoopis raskem on tõesti aga jääda mittesuitsetajaks, pidasin ju aasta vastu kuid siis kukusin taas lõksu. Arvad et kui korra oled suutnud loobuda siis üks suits ei tähenda midagi ja kui teengi siis loobun kohe uuesti, sest see on ju nii lihtne. igatahes jõudu sulle vastupidamisel. otsin nüüd vanad materjalid, mida eelmisel korral loobumiseks kasutasin ülesse ja töötan veel ka raamatuga eks siis näe kuidas teen, nõeltega või ilma. pean veel ka kuupäeva ära määrama siis läheb juba konkreetseks. tänud sulle veelkord

muide, palju Sul suitsetaja staaži on?
(mul oli ~ 25 aastat)

aitäh aitähi eest, ole siis tubli ja küll läheb kõik hästi. tuleb endasse uskuda, Sa pole esimene ja ainus mahajätja :)

kui viitsid, anna ikka siin kah teada, kuidas edeneb. v kui tekivad mingid küsimused veel. v-o oskan vastata, v-o ei oska.

to t
staazi tuleb ikka ca 30 aastat, ei mäletagi millal täpselt alustasin, tänud toetamast ja kaasaelamast, eks ma kukun kisama kui häda käes

Võtan ka sõna, kuna mu tähelepanu pöörati antud teemale.

Vältimaks eelarvamusi: ma ei ole teadlikult mitte kuidagi t-ga seotud, ega saa ka raamatu müügist sentigi kasu. Eestis tegeleb raamatu levikuga Avita ning Allen Carri esindus Eestis ei ole raamatu müügiga ega selle tuluga seotud.

igal juhul edu mahajätmisel, kahevahel

kui nõelad tegelevad justkui füüsilise poolega mahajätmise juures, ehk vähendavad võõrutusnähtusid, siis Allen Carri meetod tegeleb psühholoogilise poolega.

Allen Carr oli esimene, kes väitis, et see ei ole mitte füüsiline võõrutusnäht (nikotiinist tingitud), mille käes suitsetajad päevi-kuid-aastaid kannatavad, vaid see oli "millestki ilma jäämine". Suitsetaja toob justkui ohvri, kui ta suitsetamist maha jätab. Suitsetaja seostab suitsetamist erinevate tegevustega - alkoholi tarvitamine, pingelise tegevuse järgne paus, mõtete kontsentreerimine jpm. Kui sa usud, et suitsetamine annab alkoholile midagi juurde, aitab sul keskenduda või lõõgastuda või stressi leevendada, siis ei saa ju muuta sead arvamust mitte ükski tablett, nõel ega plaaster. Just need "erilised" momendid ongi need, mis suitsust loobunutele kõige väljakutsuvamad on ja sunnivad ka edaspidi tahtejõudu kasutama. Just sellega AC meetod tegelebki- kõik sellised seosed on illusioon, mis põhinevad faktil, et suitsetajal on nikotiinisõltuvus. Meetod aitab näha selgelt, kuidas nikotiin on aastaid sinu ajuga lollitanud. Kui sa seda isegi selgelt mõistad, siis ei ole sa enam haavatav, sest mõistad, et suitsetamine ei leevenda stressi, ei aita lõõgastuda jne.

Otsuse maha jätta saad teha ainult sina ise. Paljud ootavad õiget aega, sest hetkel pole justkui piisavat motivatsiooni. Kuid, kui sinu käest küsiks mõni lähedane, et millal sa arvad, et ta peaks end sõltuvusest vabastama, siis oleks ju vastus - mida varem seda parem. Allen Carri meetod ei vaja tõepoolest lisaks ei nõelu, ei plaastreid, ei midagi muud. Kui sa lõpuks mõistad, et sa ei loobu millestki, vaid vabastad end sõltuvusest ja haigusest, siis mis põhjusel sa peaksid tahtma uuesti sõltuvusse/haigeks jääda?

Seni kuni sa usud, et suitsetamine aitab sul millegagi toime tulla/sobib sinu elu mingisse situatsiooni, teisisõnu seni kuni sa sisendad endale, et sa vajad suitsu, seni on mittesuitsetamine raske ja tahtejõudu nõudev. Ma olen kirjutanud üles ka mõned näpunäited suitsetamise mahajätmisel, mida ma soovitan kasutada:

http://www.slideshare.net/HenryJakobson/suitsetamisest-loobumise-kaheksa-juhist

Ma ei ütle, et nõelad ei toimi, ma ei ütle, et Allen Carri meetod on parem. Ma ütlen, et Allen Carri meetod on suurepärane viis maha jätta ja see tõepoolest toimib :)

Nagu sa isegi oled eelnevast kogemusest näinud, siis maha jätmine ei ole keeruline osa. Piisab sellest, kui sa kustutad oma viimase suitsu. Just see mittesuitsetamise osa on see, kus paljud mahajätjad ebaõnnestuvad ja seni kuni neil on peas illusioonid suitsetamise kasude kohta, seni on nad ka haavatavad.

Minu isiklik suurim väljakutse peas oli - mida ma igavusega peale hakkan. Kuidas ma tulen toime pikkade autosõitudega, sest mida olin ahelsuitsetaja - mul ei olnud probleemi teha Tartu-Tallinna ühe otsa jooksul 10 suitsu. Seda igavust enam ei tulegi. Kui su keha ei nõua enam nikotiini, kaob ka see tühi tunne, mis sunnib sind järgmist suitsu süütama.

Tänan t-d toetuse ja väga head nõuannete eest! Kuna inimesed, kes jätavad AC-ga maha näevad, et tõepoolest asi toimib, siis nad tahavad ka teisi aidata ja see entusiasm muudab inimesed skeptiliseks ja neid peetakse justkui evangelistideks, kes nüüd "promovad" seda. Ma olin/olen ise nende hulgas. Sa tõepoolest tahad teisi aidata, kuid see info ei jõua pärale, sest suitsetaja hirm mahajätmise ees on niivõrd suur. Suitsetajat ei saa sundida ega meelitada suitsust loobuma- ta jõuab ise selleni varem või hiljem. Kui sa seda isegi üritaks, siis sa tekitaksid neis ainult trotsi. Seda teame me isegi:). kogemustele põhinedes võin öelda, et parim viis, kuidas suitsetajat aidata on: nautida mittesuitsetaja elu, sest suitsetaja ei suuda uskuda, et sa mingit suitsunälga ei tunne, isegi vahepeal mitte. Kui ta ükskord mõistab, et on võimalik sõltuvusest täielikult vabaneda ja suitsetamist absoluutselt mitte igatseda, siis ta ehk annab endale isegi võimaluse. Oluline on lihtsalt see, et suitseaja teab, et on olemas selline võimalus, mis aitab suitsetamist maha jätta ja just seepärast ajavadki t.-d õiget asja. Kui sa seda infot kunagi ei kasuta, on see sinu enda asi, tea lihtsalt, et selline võimalus on olemas.

Mul käis seminaril üks mees, kes ei olnud 8 aastat ühtegi suitsu teinud ja ikka veel tundis suitsunälga ning suitsetamisest puudust. Alles siis ta mõistis, et on 8 aastat taga nutnud illusiooni. Samuti käis üks naine, kes oli suitsetamise jätnud 35ks aastaks ja hakkas siis taas päeva pealt tegema 2 pakki päevas, sest tal oli alles illusioon, et suits aitab stressi vähendada. See ei tee midagi taolist (hoolimata, et suitsetajad seda tunnevad). Ainus, mida see tegi - see tekitas tema ajus taas nikotiinivajaduse ja ta langes taas lõksu.

Vabandan ülipika postituse pärast :)

Henry
www.allencarr.ee

tänud h, põhjalike selgituste eest. olen oma otsue teinud ja nüüd jääb määrata vaid kuupäev, mida takistab siiani vaid hirm järjekordse ebaõnnestumise ees. seepärast ma siis küsitlengi asjatundjaid, et selgitada endale kõiki ohte ja lõkse, et seekord teha siis lõplik otsus. veelkord tänud t ja h toetuse eest

kahevahel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
nüüd jääb määrata vaid kuupäev, mida ta
> kistab siiani vaid hirm järjekordse ebaõnnestumise
> ees.

v-o aitab Su hirmu leevendada teadmine, et midagi koledat Sinuga tegelikult juhtuda ei saa.
Sa kas saad hakkama, st ei suitseta enam. mis on super!
v Sa oled samuti nagu varem, suitsetad edasi, ehkki plaanid siiski maha jätta v-o.


muud hullemat ei juhtugi, isegi näiteks võlavanglasse v Siberisse ei saadeta. :)
sestap tuleks lihtsalt sellele hirmule ka tema koht kätte näidata, kaua ta ikka laiab.

koledat juhtub ehk hoopis siis - kunagi päris pärast, kui lõpmatult edasi suitsetad.

to t, oled väga hooliv, tänud selle eest. võibolla see hirm ei olegi praegu mulle peamine takistus kuupäeva määramaks, pigem hoopiski selguse puudumine
st eelmisel korral tegin endale täpselt selgeks miks ma seda teen ja miks see hea on ning siis polnud maha jätmine probleem, ehk siis üritan saavutada endas samasugust selgust ja kindlameelsust nagu tookord. selles osas on muidugi raamat hea, toob need suitsetamise mõtetused hästi esile.

huvitav , et nagu ma raamatu käte võtan nii tahaks kohe suitsetada. tavaliselt loen raamatuid õhtul enne uinumist ja kui aeg käes siis kustatan lihtsalt tule, nüüd aga pean enne veel suitsu ka tegema. lisaks veel, et see raamatuga kaasnev suitsetamise vajadus lausa segab keskendumist ja raamtule pihta saamist. teistpidi toob se aga selgelt esile sinu sõltuvuse ja selle mõtetuse, et piisab vaid teemat torkida kui latern hakkab põlema. st kui ei torgiks pole mul ju mingit vajadust selle järele

mul veel selline teema, et järgmisel nädalal lähen ühele koolitusel, mis seotu eesmärgistamisega, ehk plaan on seal endale asi lõplikult selgeks teha ja määrata ära kuupäev. eelmisel korral kui loobusin olin just vahetult sarnasel koolitus, kus tegin asja selgeks ning panin plaani paika ja see toimis, nii et abivahendeid vaja polnud.

ei toiminud ju, kui uuesti suitsetama hakkasid...

tegelt ikka toimis kül, sest loobusin päeva pealt ja ilma abivahenditeta ning pidasin vastu ca aasta. Ok hakkasin uuesti suitsetama, kuid see oli suur rumalus. vaata kui sa oled korra loobunud siis tunned ennast väga enesekindlana, et kui ainult tahan siis loobun jälle päeva pealt ja lubad endale sellise seikluse. ehk nüüd olen targem ja enam seda viga ei tee

halloo, head uut aastat!
kuidas sul, kirjutaja kahevahel, läinud on, panid siis nõelad? või tossad ikka edasi?
mul hakkab 4 kuud suitsuvabana täis saama, ikka on hea olla :-)