Loobu suitsust
Homme on algus
| õnnetusehunnik 25. jaanuar 2012, kl 23.48 |
Minu nimi siin ütleb kõik :D
2 kuud oli ikka meeeeeeeletult raske.Sõbrad kes enne mind olid maha jätnud ja isegi minu mees kes 6 aastat tagasi maha jättis lihtsalt ei uskunud mind, et 2 kuu möödudes suitsunälg pisara silma võttis. Väga jõhker. Nüüd ma enam iga päev suitsule ei mõtle, aga unes suitsetan kogu aeg. Ikka kole mis see pulgake inimesega teeb. Miskipärast olen mina kogu minu tutvusringkonnas kõige raskem juhtum või siis need teised valetavad, et oh mis, paar nädalat oli raske. Aga selle eest oskan ma nüüd hinnata suitsetamisest loobujate jõupingutusi, issand kui tublid me oleme onju ;) Ja mitte iialgi ei hakka ma suitsetajate kallal näägutama nagu paljud peale maha jätmist teevad, et oioioi, jäta ikka ka maha jumalkuikole on ikka vaadata. Vapralt edasi! Käin ja piilun edasi :D
2 kuud oli ikka meeeeeeeletult raske.Sõbrad kes enne mind olid maha jätnud ja isegi minu mees kes 6 aastat tagasi maha jättis lihtsalt ei uskunud mind, et 2 kuu möödudes suitsunälg pisara silma võttis. Väga jõhker. Nüüd ma enam iga päev suitsule ei mõtle, aga unes suitsetan kogu aeg. Ikka kole mis see pulgake inimesega teeb. Miskipärast olen mina kogu minu tutvusringkonnas kõige raskem juhtum või siis need teised valetavad, et oh mis, paar nädalat oli raske. Aga selle eest oskan ma nüüd hinnata suitsetamisest loobujate jõupingutusi, issand kui tublid me oleme onju ;) Ja mitte iialgi ei hakka ma suitsetajate kallal näägutama nagu paljud peale maha jätmist teevad, et oioioi, jäta ikka ka maha jumalkuikole on ikka vaadata. Vapralt edasi! Käin ja piilun edasi :D
| priima 26. jaanuar 2012, kl 08.21 |
Esimene nädal. Nagu kehvemat sorti ameerika mäed - korralikult ülesmäge nagu ei lähegi, aga alla tuleb kolinal.
Täna jälle öövalve. Miks mina ja miks öösel?
Eile sai siis mahv suitsu tehtud. Kuna hakkab vaikselt välja imbuma, et ma olen mahajätmise tee alguses, siis tuleb ka soovitusi, pakkumisi ja arvamusavaldusi rohkem.
Nüüd sellest suitsumahvist... see oli 100% nikotiinivaba e sigarett. Mina ei saanud sealt ei õhku (peab kuidagi õige tugevusega tõmbama) ega tossu (peab kuidagi õige pikkusega tõmbama) kätte, ja mingist imelikust magusast lõhnast ma ka ei hoolinud. Esimene mõte oli, et küll sellist asja oleks hea maha jätta.
Ja iga päevaga veendun, et inimesed on erinevad, nii erinevad, et isegi suitsetamisest loobumine (ka samu võtteid kasutades) on igal ühel erinev.
õnnetusehunnik... sa oled elav näide sellest, et ka võimatu on võimalik. Ka minu mees jättis 6 aastat tagasi maha. Kardan, et minul võttis just sellepärast veel 6 aastat aega, et ma polnud absoluutselt kindel, kas MINA ka suudan sellest läbi tulla. Tal oli kolm ülirasket ja veel kolm rasket kuud.
Suitsetajate kohta ei saa mina küll mingit sõna võtta:) Mahajätjate kohta ka mitte:) Võtab aega enne kui mul midagi öelda on...
On juhtunud üks suur ime... Mina kellele tundus, et üks tund suitsuta on täiesti ja absoluutselt VÕIMAtu, olen vastu pidanud (üle väga mitmete suurte kivide ja kändude)kohe-kohe nädala.
Täna jälle öövalve. Miks mina ja miks öösel?
Eile sai siis mahv suitsu tehtud. Kuna hakkab vaikselt välja imbuma, et ma olen mahajätmise tee alguses, siis tuleb ka soovitusi, pakkumisi ja arvamusavaldusi rohkem.
Nüüd sellest suitsumahvist... see oli 100% nikotiinivaba e sigarett. Mina ei saanud sealt ei õhku (peab kuidagi õige tugevusega tõmbama) ega tossu (peab kuidagi õige pikkusega tõmbama) kätte, ja mingist imelikust magusast lõhnast ma ka ei hoolinud. Esimene mõte oli, et küll sellist asja oleks hea maha jätta.
Ja iga päevaga veendun, et inimesed on erinevad, nii erinevad, et isegi suitsetamisest loobumine (ka samu võtteid kasutades) on igal ühel erinev.
õnnetusehunnik... sa oled elav näide sellest, et ka võimatu on võimalik. Ka minu mees jättis 6 aastat tagasi maha. Kardan, et minul võttis just sellepärast veel 6 aastat aega, et ma polnud absoluutselt kindel, kas MINA ka suudan sellest läbi tulla. Tal oli kolm ülirasket ja veel kolm rasket kuud.
Suitsetajate kohta ei saa mina küll mingit sõna võtta:) Mahajätjate kohta ka mitte:) Võtab aega enne kui mul midagi öelda on...
On juhtunud üks suur ime... Mina kellele tundus, et üks tund suitsuta on täiesti ja absoluutselt VÕIMAtu, olen vastu pidanud (üle väga mitmete suurte kivide ja kändude)kohe-kohe nädala.
| priima 27. jaanuar 2012, kl 08.48 |
Veelkord siis uue aja algus. Endiselt suitsuvaba ..
Peale eilset intensiivset ja asjalikku päeva proovin natuke muuta oma igapäevarutiine.
Eilse päeva lõbusam osa oli see, et mitu inimest käis õlale patsutamas ja mitu abi pakkumas. Vähem lõbusam oli see, et ma pole terve nädala jooksul niipalju suitsetamisest ja maha jätmisest ja suitsust kui sellisest jne. rääkinud, mõelnud, vsstanud jne. Loobusin mingi laserravi telefoninumbrist, hüpnoosist ka ei hooli, lugesin paarkümmend lehekülge mingit suitsetamise mahajätmise raamatut (hull ajupesu minu meelest). Õhtuks olin nii tüdinenud ja väsinud, et sündiski väike otsus. Mulle sobis esimesest päevast alates variant, et ma ei mõtle suitsetamise peale, maailmas on igasugust lollust mille peale ma ka igapäevaselt ei mõtle, miks ma peaks siis tossamise peale mõtlema. Mul on praegu see hetk, kus mulle sobib distantseerida ennast kogu suitsetamisest. Vaatan kuidas läheb. Igatahes proovin ka igapäevaselt enam mitte siia kirjutama tulla. Tänan kõiki toetajaid ja eks ma mingi aja möödudes annan märku kuidas läheb.
Peale eilset intensiivset ja asjalikku päeva proovin natuke muuta oma igapäevarutiine.
Eilse päeva lõbusam osa oli see, et mitu inimest käis õlale patsutamas ja mitu abi pakkumas. Vähem lõbusam oli see, et ma pole terve nädala jooksul niipalju suitsetamisest ja maha jätmisest ja suitsust kui sellisest jne. rääkinud, mõelnud, vsstanud jne. Loobusin mingi laserravi telefoninumbrist, hüpnoosist ka ei hooli, lugesin paarkümmend lehekülge mingit suitsetamise mahajätmise raamatut (hull ajupesu minu meelest). Õhtuks olin nii tüdinenud ja väsinud, et sündiski väike otsus. Mulle sobis esimesest päevast alates variant, et ma ei mõtle suitsetamise peale, maailmas on igasugust lollust mille peale ma ka igapäevaselt ei mõtle, miks ma peaks siis tossamise peale mõtlema. Mul on praegu see hetk, kus mulle sobib distantseerida ennast kogu suitsetamisest. Vaatan kuidas läheb. Igatahes proovin ka igapäevaselt enam mitte siia kirjutama tulla. Tänan kõiki toetajaid ja eks ma mingi aja möödudes annan märku kuidas läheb.
| õnnetusehunnik 29. jaanuar 2012, kl 20.50 |
| priima 03. veebruar 2012, kl 11.32 |
Palju õnne õnnetusehunnik!
Sul on ikka seda iseloomu ja kangust ja vastupidavust kuhjaga antud:)
Minul siis kaks nädalat täis. Ilma väga suurte muutusteta. On paremaid ja halvemaid päevi. Mingit kergendust ei tunne, füüsiliselt ka muutusi ei taju. Esimese nädala suure söömise sain ka kuidagi läbi häda kontrolli alla. Tööd endisselt praktiliselt teha ei saa, kuna puudub igasugune võime keskenduda. Püüan nädala veel, siis paistab kuidas edasi.
Üks asi siiski... saan tarbida alkoholi ilma et suits käes peaks olema. Asi seegi:P
Sul on ikka seda iseloomu ja kangust ja vastupidavust kuhjaga antud:)
Minul siis kaks nädalat täis. Ilma väga suurte muutusteta. On paremaid ja halvemaid päevi. Mingit kergendust ei tunne, füüsiliselt ka muutusi ei taju. Esimese nädala suure söömise sain ka kuidagi läbi häda kontrolli alla. Tööd endisselt praktiliselt teha ei saa, kuna puudub igasugune võime keskenduda. Püüan nädala veel, siis paistab kuidas edasi.
Üks asi siiski... saan tarbida alkoholi ilma et suits käes peaks olema. Asi seegi:P
| õnnetusehunnik 10. veebruar 2012, kl 13.59 |
| Mari 11. veebruar 2012, kl 19.32 |
| priima 13. veebruar 2012, kl 08.54 |
Nädala pärast peaks kuu täis saama suitsuta. Kui kõik ikka hästi läheb:)
Kolme nädalat sai tähistatud SPA-s. Mehel hakkas minust kahju ja nii ma siis basseinis vedelesin. Aga kahju on praegu endal ka.
Eelmine nädal läks nimelt jälle söögi(söömise) tähe all.Avastasin , et söömine võimaldab keskenduda ja seega ka tööd teha. Oi kui suur rõõm ja milline isu:) Tervitused Barutole, ma ilmselt teen talle kalorite hulgaga pika puuga ära. Aga luban endale praegu seda söömisorgiat ja loodan, et vähehaaval õpin ka töötegemise ilma söögita ära.
Mis siis veel... füüsiliselt mingeid muutusi ei tähelda. Ma ei saagi aru. Kui ma suitsetades ei köhinud, kas ma siis ei hakkagi seda jama mis kogunenud on välja köhima. Magamine on läinud väga heaks, tegelikult on kogu aeg olnud, kui magada olen saanud. S.t. enam ei ole öövalves olnud ja magan nagu imik.
Laupäev oli eriline päev. Õhtul voodis enne magama jäämist, võtan päeva kokku ja hakkan just uinuma, kui mingi imelik tunne ütleb, et üks asi tuleb ikka veel sirgeks mõelda. Lasen siis SPA päeva silmade eest läbi ja püüan jälle uinuda.Ei midagi.... kell juba peale keskööd... ja siis lõi klaariks. Laupäev oli esimene päev, kui ma EI olnud suitsetamise peale mõelnud. Lihtsalt jäi vahele. Kahjuks oli see küll ainult üks päev, aga asi seegi, nagu mulle meeldib mõelda.
Ja veel, läheb küll kergemaks, paremaks, meetermõõdustikus millimeeterhaaval, aga läheb.:)
Kui kuu vastu pean, siis proovin peas toimuvat ka natuke analüüsida.
Kolme nädalat sai tähistatud SPA-s. Mehel hakkas minust kahju ja nii ma siis basseinis vedelesin. Aga kahju on praegu endal ka.
Eelmine nädal läks nimelt jälle söögi(söömise) tähe all.Avastasin , et söömine võimaldab keskenduda ja seega ka tööd teha. Oi kui suur rõõm ja milline isu:) Tervitused Barutole, ma ilmselt teen talle kalorite hulgaga pika puuga ära. Aga luban endale praegu seda söömisorgiat ja loodan, et vähehaaval õpin ka töötegemise ilma söögita ära.
Mis siis veel... füüsiliselt mingeid muutusi ei tähelda. Ma ei saagi aru. Kui ma suitsetades ei köhinud, kas ma siis ei hakkagi seda jama mis kogunenud on välja köhima. Magamine on läinud väga heaks, tegelikult on kogu aeg olnud, kui magada olen saanud. S.t. enam ei ole öövalves olnud ja magan nagu imik.
Laupäev oli eriline päev. Õhtul voodis enne magama jäämist, võtan päeva kokku ja hakkan just uinuma, kui mingi imelik tunne ütleb, et üks asi tuleb ikka veel sirgeks mõelda. Lasen siis SPA päeva silmade eest läbi ja püüan jälle uinuda.Ei midagi.... kell juba peale keskööd... ja siis lõi klaariks. Laupäev oli esimene päev, kui ma EI olnud suitsetamise peale mõelnud. Lihtsalt jäi vahele. Kahjuks oli see küll ainult üks päev, aga asi seegi, nagu mulle meeldib mõelda.
Ja veel, läheb küll kergemaks, paremaks, meetermõõdustikus millimeeterhaaval, aga läheb.:)
Kui kuu vastu pean, siis proovin peas toimuvat ka natuke analüüsida.
| Mari 13. veebruar 2012, kl 09.53 |
| Siristaja 13. veebruar 2012, kl 11.26 |
| t. 13. veebruar 2012, kl 14.49 |
kuis te küll ometi suudate kaaluga nutused lood saavutada?
kui ikka teha endale selgeks, et sööginälg ja suitsunälg ongi sarnased, sest need keskused on ajus lähestikku vms
ei mõista muud soovitada, kui et tehke kindel režiim, ei söö söögikordade vahel, ei näksi maiustusi, ei asenda suitsetamist söömisega, ja NB! hommikuti tuleb korralikult süüa
otse muidugi tasub plaani võtta kasvõi üks tunnike iga päev jalutada v kõndida, kui muud sportimist pole võimalik lubada
ise olen nii teinud, st püüdnud mingitki režiimi pidada, kaal on isegi natuke langenud - olin 65 tavaliselt, nüüd 61, suitsetamise lõpetamisest sai eile täpselt 5 kuud
staaži oli mul häbi küll aga ca 25 aastat
ükskõik mis ka poleks, aga uuesti suitsetama hakata on suurim lollus, mida teha võib
kõik on ülimalt tublid, kes on suutnud maha jätta, soovin jätkuvalt meelekindlus ja mis kõige olulisem - rõõmu suitsust vabanemisest
meelestatus, rõõm on oluline
ja tegelikult lähebki iga päevaga järjest paremaks, kevadki pole enam kaugel
kui ikka teha endale selgeks, et sööginälg ja suitsunälg ongi sarnased, sest need keskused on ajus lähestikku vms
ei mõista muud soovitada, kui et tehke kindel režiim, ei söö söögikordade vahel, ei näksi maiustusi, ei asenda suitsetamist söömisega, ja NB! hommikuti tuleb korralikult süüa
otse muidugi tasub plaani võtta kasvõi üks tunnike iga päev jalutada v kõndida, kui muud sportimist pole võimalik lubada
ise olen nii teinud, st püüdnud mingitki režiimi pidada, kaal on isegi natuke langenud - olin 65 tavaliselt, nüüd 61, suitsetamise lõpetamisest sai eile täpselt 5 kuud
staaži oli mul häbi küll aga ca 25 aastat
ükskõik mis ka poleks, aga uuesti suitsetama hakata on suurim lollus, mida teha võib
kõik on ülimalt tublid, kes on suutnud maha jätta, soovin jätkuvalt meelekindlus ja mis kõige olulisem - rõõmu suitsust vabanemisest
meelestatus, rõõm on oluline
ja tegelikult lähebki iga päevaga järjest paremaks, kevadki pole enam kaugel
| t. 13. veebruar 2012, kl 15.24 |
julgustuseks teistele mahajätjatele veel
preemiaid peab samuti endale lubama: preemia pole mitte sigaret v maiustus, vaid säästetud raha
see, mis suitsu ostmata jätmisest üle jääb
viimased aastad suitsetasin sinist philip morrist, praegu 2.70 maksvat, pakk päevas
kuus 31 päeva korrutada 2.70ga = 83,7, korrutan selle omakorda 5ga, viie suitsuvaba kuuga - ja ongi juba sutsu rohkem kui 400 eurone pisipreemia
veel natuke, ja saab juba reisidagi
ning reisida mulle meeldib :-)
aga, ja see on tähtis: raha pole kunagi motiiv, raha on siiski vaid boonus, mis mürgist vabanemisega kaasas käib
mul oli valida, kas suitsetada, st s.tt olla + ilma rahata
olla ori
v säästa natuke raha + s.tt olla, st ilma suitsetamata
kuid orjusest vaba
nüüd, kui 5 kuud on täis, pean küll nentima, et see praegune s.tt olla ei ole suitsetamise s.ittollaga võrreldavgi :)
ikka superhea on, ja elu on lill
olge tublid
preemiaid peab samuti endale lubama: preemia pole mitte sigaret v maiustus, vaid säästetud raha
see, mis suitsu ostmata jätmisest üle jääb
viimased aastad suitsetasin sinist philip morrist, praegu 2.70 maksvat, pakk päevas
kuus 31 päeva korrutada 2.70ga = 83,7, korrutan selle omakorda 5ga, viie suitsuvaba kuuga - ja ongi juba sutsu rohkem kui 400 eurone pisipreemia
veel natuke, ja saab juba reisidagi
ning reisida mulle meeldib :-)
aga, ja see on tähtis: raha pole kunagi motiiv, raha on siiski vaid boonus, mis mürgist vabanemisega kaasas käib
mul oli valida, kas suitsetada, st s.tt olla + ilma rahata
olla ori
v säästa natuke raha + s.tt olla, st ilma suitsetamata
kuid orjusest vaba
nüüd, kui 5 kuud on täis, pean küll nentima, et see praegune s.tt olla ei ole suitsetamise s.ittollaga võrreldavgi :)
ikka superhea on, ja elu on lill
olge tublid
| õnnetusehunnik 13. veebruar 2012, kl 18.22 |
Tubli, priima! Täitsa priima värk :D
Mina olen ka kaaluga hädas :S Aga ma olen eluaeg kaaluga hädas olnud ja seega ma ei imesta. Ei ole ma siiani söömisega režiimi peale saanud, siis ei saa selle suitsetamisest loobumise stressi ajal ammugi.Ja mingit "paranemist" pole ma ka märganud, et oleks kergem hingata või tunneks maitseid paremini - mitte miskit. Raha proovisin ka koguda, aga no loomulikult tulid siis kohe muud ebatavalised väljaminekud... Aga tore on see, et ei pea õue kügelema minema kui on ikka -34 kraadi väljas :D Vapralt edasi!
Mina olen ka kaaluga hädas :S Aga ma olen eluaeg kaaluga hädas olnud ja seega ma ei imesta. Ei ole ma siiani söömisega režiimi peale saanud, siis ei saa selle suitsetamisest loobumise stressi ajal ammugi.Ja mingit "paranemist" pole ma ka märganud, et oleks kergem hingata või tunneks maitseid paremini - mitte miskit. Raha proovisin ka koguda, aga no loomulikult tulid siis kohe muud ebatavalised väljaminekud... Aga tore on see, et ei pea õue kügelema minema kui on ikka -34 kraadi väljas :D Vapralt edasi!
| priima 24. veebruar 2012, kl 21.43 |
Lisa postitus