Jätsin suitsetamise kaks kuud tagasi, enne seda tõmbasin 20 aastat poolteist pakki päevas.Nüüd ei tea mida teha , suisuisu on meeletu, kõik ajab nutma, närvid on täitsa läbi.Kui suitsetasin siis oli kõik ok.Kas selline depressioon ei riku tervist rohkem kui suits, ei teagi mida teha.

seni kuni sa ei kaota soovi suitsetada, tunned sa suitsust puudust. Allen Carr ütles, et ainus võimalus olla ÕNNELIK mittesuitsetaja, on, et sul ei ole mingit soovi suitsetada. Ja kui sa oled mittesuitsetajana armetu ja veedad elu suitsu taga nuttes, siis kurat võtaks, parem juba suitseta.

Uuri Allen Carri meetodi kohta ja saa sellest suitsunäljast ja igatsusest lahti. Sinu probleem ei ole kuidagi seotud nikotiiniga, vaid see on puhtalt sinu peas. Lugemist mehest sarnases olukorras http://www.allencarr.ee/9-pikka-aastat/

No ma olen ka seda va Carri lugenud eest taha ja tagant ette, ja ma saan aru küll milles point on, aga seitsmes kuu suitsuta läheb ja ikka tahaks suitsu. Oi kuidas tahaks! Jube! Inimesed, ärge hakake suitsetama!!! Tegelikult ka!

Tegingi kolm suitsu, suits on ikka nii hea. Olen lootusetu sõltlane.

ju sa oled millestki valesti aru saanud, nagu sa isegi tunnistad... miski ei jõua pärale. Kui sa ootad, et suitsunälg ära kaoks, on see justkui kauss, mis tilkuvast kraanist täitumas. Võta ühendust Allen Carri esindusega ju olen veendunud, et nad annavad sulle tasuta nõu.

to ilma suitsuta
kahju, et sa tegid sellise otsuse. Kuid eks see ole tahtejõuga jama, et ühel hetkel saab jõud otsa.

.....................................

Kui on häda, miks te punnitate silmad punnis ja ei otsi abi? Seitse kuud suitsunäljas olla.. Kuna see üle läheb? Kuna sa loodad, et see üle läheb? Kui sa tahad täna suitsetada, siis mis peaks homseks muutuma? Aga ok... lihtsalt mõned mõtted siin.

mul ka suitsuisu suur, tahtejõudu vähe. võtan mingi viies päev tabexit, kuid no üldse pole isu väiksem. uurin mingit laserteraapiat veel...nõelravi ka ei usu eriti

laserravi ja nõelravi on sama põhimõttega. Üks torgib su kõrva nõeltega, teine mudib seda laseriga. Vahe on hinnas.

kuule õnnetusehunnik, alusta sellest, et olgu su nimi edaspidi rõõmurull vms.
kui sa ise endale õnnetust manad lausa nimeliselt, no mida sa üldse loodad siis :-)

kui sa pärast 7 kuud mittesuitsetamist ikka veel jälkust taga nutad, ei saa sa muidugi lahti.
sa peaksid siiski proovima mõelda hoopiski: hurraa, ma ei pea enam suitsetama.

selge see, et kuna nikotiin on aju täitsa ära keeranud, siis aeg-ajalt ikka esineb vaevusi, kahtlusmomente, aga nendest saab üle.
saab just nn õiget pidi mõeldes üle.

carri raamatuga on niimoodi, et seda tuleb vahetevahel enale kinnituseks ikka üle lugeda-lehitseda.
ja mõelda loetu üle rahulikult.

mul on ta siiani käeulatuses, kuigi sai nüüd 6 kuud suitsuvabalt äragi.
kusjuures polegi enam tungi raamatu järele haarata, rääkimata suitsetamise igatsusest. see on nüüd tänu taevale küll möödanik jah :-)
vahel siiski siia piilun, et kuidas inimestel läheb, ehk võiks kedagi julgustada.

Aga proovige magneesiumit votta. aga mitte seda odavaa ohtult , mis apteekides myyakse, vaid naiteks magnesium taurite looduspoest. lisaks sellele. igal hommikul ja ohtul 1 spl kookos6li. proovige paar nandalat ja siis teil ei ole vaja enam "suitsu isu rahuldada", sest elu on niisamagi hea:)

tean, et meeletult kirjavigu. sorry again:)

Juba seitsmes aasta läheb, kui sai maha jäetud.Staaži oli juba 30 aastat. Ise ma ei suutnud ka maha jätta, käisin ühes "suitsetamise mahajätmise" kabinetis ja võtsin poolteist kuud mingeid rahusteid, mis suitsuisu täitsa ära võtsid. Kusjuures esimesed päevad, vist nädal aega, oli suitsetamine täiesti lubatud. Aga viiendal päeval enam ei tahtnud ja oligi kõik. Väga rahul olen.

Head elu tahaks küll... ja suitsuisuvaba... aga kuidas see magneesium mind aitab?

Mul ei ole küll usku sellesse, et magneesium võiks välja ravida psüühilise sõltuvuse. Pöördu asjatundjate poole, võta ennast kätte ja lepi mõttega, et iseseisvalt ei saa sa enam hakkama.

seal kabinetis vist kirjutatakse champix tablette?

Ei olnud champix tabletid. Ei mäleta, mis olid. Aeg on edasi läinud, võib-olla on nüüd teised vahendid. Point oli selles, et suits ei maitsenud enam viiendal päeval üldse mitte. Mõttetu oli tõmmata. Muide proovisin mitu korda, et äkki tuleb endine tunne tagasi :)Õnneks ei tulnud ja jäigi suitsetamine ära.

Vabandan postituse autori ees, et olen sama nime võtnud. Märkasin alles nüüd. Mõtlesin, et olen originaalne :D

Ma olen ka suitsetanud, millegipärast ei ole kunagi kujunenud välja päris sõltuvust. Olen olnud selline , et tegin tihti paki päevas ja siis paar nädalat üldse mitte. Aga leian, et sõltuvus tuleb ikkagi mõtetest. Tuleb teha valik, kas tahad ennast hoida või rikkuda. Mulle näiteks meeldib väga suitsetamine, kui suitsetamine ei rikuks tervist, siis ma ainult suitsetaks. Tuleks mõelda reaalselt - sinu kopsud ja muud elundid, millega suits kokku puutub, ei hakka vähemalt selles elus enam kunagi taastuma, nii nagu see saab rikutud - nii see jääbki. Kui on valida, siis ma ei vali sellist varianti ja kogu lugu. Palju asju on mida tahaks, aga mida lihtsalt mingil põhjusel ei tohiks teha, sest tagajärjed pole seda väärt.

mis lolli juttu sa ajad? Kopsud ja muud elundid ei taastu... Lõikad endale kätte ja pole mõtet kinni siduda, sest pean nüüdsest õppima veritseva haavaga elama?

Kopsud taastuvad vägagi kiiresti, kui suitsetamine lõpetada ja muud organid täpselt sama moodi. Kõik elundid, mida suitsetaja on aastaid toitaine ja hapnikuvaeguses hoidnud ning mürgitanud, hakkavad taastuma.

Kogu sinu jutus kostub ebakõla- sinu jaoks ei ole suitsetamine probleem ja samas sa tahaksid suitsetada kogu aeg, kuid hirm haiguste ees sunnib sind suitsetamisest hoiduma. Sa oled mittesuitsetav suitsetaja... nukker seis