Saatmata kirjad
mälestustes
Eelmisele 09. juuli 2013, kl 20.36 |
imestaja 09. juuli 2013, kl 21.24 |
to M...ja y:
Anna andeks, aga mina ei saa ikka hästi aru mida sa ütelda tahad. Kas seda, et ühepoolset tõmmet ja armumist ei saagi olla ning kui kellelegi jääb mulje, et ta on ühepoolselt armunud, siis teine lihtsalt ühel v teisel põhjusel ei tunnista omapoolset tõmmet? Kui teine pole vaba, siis ongi ju parem, kui tõmme osutub ainult ühepoolseks, ning isegi kui tegelikult ei ole ainult minupoolne, siis ei saa ju pahaks panna, et teine armastusest ja austusest oma praeguse kaaslase vastu seda mulle ei tunnistaks. Ei sobi ju kuidagi hakata teist pinnima, kas ja mida ta minu vastu tunneb v ei tunne. Iseäranis mitte sarnase n-ö võimatu armumise puhul!
Mida pead antud juhul silmas endale valetamise all? Mida tähendab sinu jaoks saatus? Kas mingit ettemääratust kuskilt n-ö kõrgemalt poolt? Mida pead silmas saatuse "ülevalt saadetavate märkide" all, mida nt minusugune loll ei oska tähele panna? Mis võimed peaksid nende märkide mõistmiseks olema kaasa antud? Kas selgeltnägija võimed või?
Vale ja ülekohtune liialdus oleks öelda, et ma olen (pidevas) masenduses! Praegu lihtsalt püüan juurelda teatud tunnete mõtte ja otstarbe üle looduses, mille osa on ju ka inimene, kui nii võib öelda.
Mida tahad ütelda sellega, et ma ei tunnista oma sisemist ilu? Kui mõiste "sisemine ilu" tähendab sinu jaoks iseloomu, siis kust sa tead, et mul on üldse on selline iseloom, mis endas sinu jaoks seda "sisemist ilu" kätkeb? Sa ju ei tea üldse, kes ma olen! Me oleme siin anonüümses keskkonnas üksteisele täiesti võõrad inimesed. Ehk saad mõne sõnaga lähemalt selgitada.
Ja MIDA ma peaksin sinu arvates tegema, selmet mõtelda? Mis mõttes (ainult) mina ise pean teatud tundeid "keelatud armastuseks"? Kui ma olen (ühepoolselt) armunud hõivatud inimesse, siis see ju ongi selles mõttes keelatud v n-ö võimatu armastus, et minu tunded on sellisel juhul üksnes minu probleem, mis tuleb mul vaikselt enda sisemuses läbi seedida ja töötada, ning mul ei sobi neid teisele avaldada, rääkimata (võimaliku) vastutõmbe kohta küsimisest! Mina isiklikult ei ole kunagi arvanud, et "armastuses ja sõjas on kõik lubatud".
Anna andeks, aga mina ei saa ikka hästi aru mida sa ütelda tahad. Kas seda, et ühepoolset tõmmet ja armumist ei saagi olla ning kui kellelegi jääb mulje, et ta on ühepoolselt armunud, siis teine lihtsalt ühel v teisel põhjusel ei tunnista omapoolset tõmmet? Kui teine pole vaba, siis ongi ju parem, kui tõmme osutub ainult ühepoolseks, ning isegi kui tegelikult ei ole ainult minupoolne, siis ei saa ju pahaks panna, et teine armastusest ja austusest oma praeguse kaaslase vastu seda mulle ei tunnistaks. Ei sobi ju kuidagi hakata teist pinnima, kas ja mida ta minu vastu tunneb v ei tunne. Iseäranis mitte sarnase n-ö võimatu armumise puhul!
Mida pead antud juhul silmas endale valetamise all? Mida tähendab sinu jaoks saatus? Kas mingit ettemääratust kuskilt n-ö kõrgemalt poolt? Mida pead silmas saatuse "ülevalt saadetavate märkide" all, mida nt minusugune loll ei oska tähele panna? Mis võimed peaksid nende märkide mõistmiseks olema kaasa antud? Kas selgeltnägija võimed või?
Vale ja ülekohtune liialdus oleks öelda, et ma olen (pidevas) masenduses! Praegu lihtsalt püüan juurelda teatud tunnete mõtte ja otstarbe üle looduses, mille osa on ju ka inimene, kui nii võib öelda.
Mida tahad ütelda sellega, et ma ei tunnista oma sisemist ilu? Kui mõiste "sisemine ilu" tähendab sinu jaoks iseloomu, siis kust sa tead, et mul on üldse on selline iseloom, mis endas sinu jaoks seda "sisemist ilu" kätkeb? Sa ju ei tea üldse, kes ma olen! Me oleme siin anonüümses keskkonnas üksteisele täiesti võõrad inimesed. Ehk saad mõne sõnaga lähemalt selgitada.
Ja MIDA ma peaksin sinu arvates tegema, selmet mõtelda? Mis mõttes (ainult) mina ise pean teatud tundeid "keelatud armastuseks"? Kui ma olen (ühepoolselt) armunud hõivatud inimesse, siis see ju ongi selles mõttes keelatud v n-ö võimatu armastus, et minu tunded on sellisel juhul üksnes minu probleem, mis tuleb mul vaikselt enda sisemuses läbi seedida ja töötada, ning mul ei sobi neid teisele avaldada, rääkimata (võimaliku) vastutõmbe kohta küsimisest! Mina isiklikult ei ole kunagi arvanud, et "armastuses ja sõjas on kõik lubatud".
vaata ja imesta 09. juuli 2013, kl 22.01 |
sorry 09. juuli 2013, kl 22.08 |
Jah 09. juuli 2013, kl 22.43 |
imestaja 10. juuli 2013, kl 19.24 |
Mis seal imestada 10. juuli 2013, kl 22.07 |
öö 12. juuli 2013, kl 13.05 |
Ilus Mälestus Sinule! 12. juuli 2013, kl 14.07 |
Lisa postitus