Kui keegi tahab kellegagi suhelda, siis võtku süda rindu ja rääkigu selle inimesega. Õhata ja ohata võib igalpool. Ja ikkagi käib siin mingisugune manipuleerimise tekst. Ma olen olnud suhtes, kus minuga manipuleeriti. Ja ma tean, mida manipulatsioon tähendab. Siin ohivad ja ähivad kõik. Tehke endale inimesed selgeks eelkõige, mis asi on manipulatsioon! Me kuuleme siin alati üldiselt ühe poole varianti. Aga teine pool? Ma ei saa aru, mida manipulatsiooniks nimetatakse. Ei saa. Inimesed elavad ise oma hulluses.

Andresele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Õnneks ei ole minul temaga midagi pistmist. Aga ku
> i oleks pistmist...siis ma ei otsustaks pealispinn
> a järgi. Minus tekiks pigem huvi näha, mis peitub
> tema sisemuses ja teada miks ta midagi sellist tee
> b.


sa tahad mingi suvakaga siit suhelda? mitte suvakaga, ma usun, et ta on kindlasti inimene, aga kust sellised mõtted tulevad? ma tõesti olen veendumusel, et see on täielik arglike inimeste pelgupaik. aga eks arglike inimesi on ka vaja, muidu ei tunneks ju julgeid ära.

Kullake, aga selleks see nurgake siia loodud oni kui puuduv võimalus inimesega päriselt suhtlemiseks. Ma usun, et enamik kasutaks võimalust. Aga kui seda ei ole... Siinset ei peaks ju isiklikult võtma ja manipulatsiooniks arvama. Inimesed kirjutavad hingelt ära sinna kogunema hakkava nukruse ja saavad parema emotsiooniga oma elusid edasi elada. Tad sa ehk paremat põhjust siia kirjutamiseks?

Mõni ajab reaalsuse ja väljamõeldise sassi ja siis tal endal on vastik olla pärast. Inimesed hakkavad suures õhkamises ette kujutama igasuguseid asju, kuni lõpuks ei saagi enam ise ka aru. Sellest on mul natukene kurb.

Mind hakkas Su lugu huvitama, eriti see arglikkuse osa. Kas suhtleme?

Aga see ju kellegi teise reaalsus, mille nad sassi ajavad. Miks Sinul sellest kurb on?

Natuke kurbb Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga see ju kellegi teise reaalsus, mille nad sassi
> ajavad. Miks Sinul sellest kurb on?

Sest olen õhanud ja unistanud nagu nemadki siin. Ja valede inimeste otsa sattunud ja lollusi teinud.

Usun, et oled lollusi teinud, enamik inimesi on. Aga, et valede inimeste otsa oleksid sattunud, seda ma ei usu. Tead alati kes on kes. Miks Sa siin õhkad ja ise otse ei räägi?!

Olen rääkinud. Aga minuga ei suhelda. Järelikult pole mind tarvis. Kui tahetaks, siis ju ometi suheldaks vastu reaalselt, eksole?!?
Lollist harjumusest käin siin. Nüüd õnneks vähem.

Minul sama lugu, ei suhelda vastu. Tead, aga ära kurvasta! Elu läheb edasi ja ehk on sel meile veel mõnedki üllatused varuks.

Ma väga loodan seda.

PippiLotta Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Minul sama lugu, ei suhelda vastu. Tead, aga ära k
> urvasta! Elu läheb edasi ja ehk on sel meile veel
> mõnedki üllatused varuks.

aga mida sa mõtled suhtlemise all? oled temaga reaalselt suhelnud? Vaikimine on kõige hullem. Teine pool võib ennast ju segaseks mõelda nii. Lootus jääb paremasse homsesse.

Olen üritanud rääkida, aga ei oska enam teed temani leida. Oleme mõlemad palju vigu teinud ja üksteisega halvasti käitunud. Tema vaikib ja nüüdseks olen minagi tagasi tõmbunud ja ei otsi enam kontakti. Kunagi otsisin, aga ta lükkas mu eemale. Arvan, et ta ei taha minuga suhelda. Miks muidu mind tõrjus. Kui temalgi oleks huvi suhelda, siis võtaks ta ju minuga ühendust ja selgitaks olukorda, et ei olnud siis valmis suhtlema vms. Saaksin aru. Meil kõigil on omad emotsioonid ja tujud, mille ajel võime ülereageerids. Samas kui temas on soov suhelda, siis võiks ta seda ju mulle öelda. Olen nii palju sellele kõigele mõelnud mis juhtus ja milleks nii läks jne. Olen ka mõelnud, et ei peaks vanu asju väga lahkama ja vanades vigades urgitsema. Tahaksin temaga kui toreda ja abivalmis ning südamliku inimesega lihtsalt suhelda. Ma vajan teda oma ellu väga. Vajan tema abi...

O tempora o mores!

Kurbb Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Olen üritanud rääkida, aga ei oska enam teed teman
> i leida. Oleme mõlemad palju vigu teinud ja ükstei
> sega halvasti käitunud. Tema vaikib ja nüüdseks ol
> en minagi tagasi tõmbunud ja ei otsi enam kontakti
> . Kunagi otsisin, aga ta lükkas mu eemale. Arvan,
> et ta ei taha minuga suhelda. Miks muidu mind tõrj
> us. Kui temalgi oleks huvi suhelda, siis võtaks ta
> ju minuga ühendust ja selgitaks olukorda, et ei o
> lnud siis valmis suhtlema vms. Saaksin aru. Meil k
> õigil on omad emotsioonid ja tujud, mille ajel või
> me ülereageerids. Samas kui temas on soov suhelda,
> siis võiks ta seda ju mulle öelda. Olen nii palju
> sellele kõigele mõelnud mis juhtus ja milleks nii
> läks jne. Olen ka mõelnud, et ei peaks vanu asju
> väga lahkama ja vanades vigades urgitsema. Tahaksi
> n temaga kui toreda ja abivalmis ning südamliku in
> imesega lihtsalt suhelda. Ma vajan teda oma ellu v
> äga. Vajan tema abi...

Lihtsalt üks soovitus. Ära pane kõike teise inimese õlgadele. Kunagi ei ole nii,et üks inimene oleks milleski süüdi või millegi eest vastutav. See on ikka kahe inimese asi.

Mõnikord inimesed vaikivad siis, kui nad on palju haiget saanud.

Seda ei saa Sina enam kunagi teadma?Millest koosneb tema sisemus!Õnnestus esimesel ja õnnestub ka teisel korral.Vähemalt saab rahus minna.Keegi tahtis teada,palju on vaikimise hind?Nüüd siis teab."Viimase" osa jätan enda teada!
***Sellega ei tahtnud midagi öelda vaid mida üks ei oska hinnata?See on teise õnn.Eks ruumi jätkub kõigile
isegi....jaoks?!

Ma ei süüdistagi teda. Palun ära arva, et ma ei saa oma vigadest aru. Olen teinud samuti väga palju rumalusi ja praegu oleks narr hakata kaaluma, kes rohkem või kes vähem midagi tegi või ütles. Tahaksin leida lahendust ja väljapaääsu sest olukorrast, aga ei leia. Tunnen kuidas liiga sügavuti minek sellesse vanasse ja valusasse teemasse, kisub üles palju valusaid emotsioone. Peab pead tuulutama minema. Soovin, et ta jalutaks mulle tänaval vastu....:) Kallistaksin teda kõvasti, kõvasti...

Miks ei saa ta seda enam kunagi teadma?

Kas Sa tahad,et ma siinenam ei käiks? Kas Sul oleks nii parem?

Vähemalt oli üks"Ilus"viga!

Ma usun, et ma võin ka endale solvumist lubada. Kui ma midagi tahan, siis ma tahan midagi tõelist ja ma ei taha mingit poolikut elu enam. Mulle ei meeldi valed. Kuigi ma kunagi ei suuda pikka viha pidada.
Aga miski minus tol päeval murdus, ma mõtlesin, et las jääda. Ma vaistlikult teadsin, et nii läheb, aga ma ikkagi lootsin. Ja pärast seda ei tahtnud ma enam midagi loota. Ma lihtsalt leppisin olukorraga. Ma leppisin olukorraga, et minu armastus jääb mu enese ettekujutuse viljaks. Sest ma ei osanud teistmoodi sellele nime anda.
Aga sul on õigus, kui väidad, et vanades haavades sorkimine midagi head ei too. Tõsi, see kannab veel erksamalt vanad mälestused esile, mida on väga valus taluda. Mul on lihtsalt nii kurb sellepärast, et ma nii palju armastasin teda ja usaldasin teda. Aga ma ei taha enam ennast petta. Ma lasin endale palju haiget teha ja oleks teinud kõik, et meie suhtlemine temaga oleks õnnestunud. Aga ju see siis ei olnud tema jaoks nii oluline või oli see lihtsalt mingisugune tagasitegemise vajadus, ma ei tea. Ma ei süüdista kedagi mitte milleski. Ma tean, et iga ainult läbi valusate kogemuste mu süda saab aina tugevamaks.
Ainukene asi, mida ma tahtsin, oli see, et ta lihtsalt suhtleks minuga. Ma tahtsin teada, kes ta tegelikult on. Aga ma ei taha inimesele peale suruda ja ma pean leppima sellega, et kõik läks nii nagu läks.
See on nagu pikk unenägu. See aina kestab ja kestab.
Võib-olla ma tahtsin liiga palju. Loll plika, nagu ma olen.

Ja nüüd ma tahan lihtsalt elada.

Teisi kohti enam pole kus käia.

https://www.youtube.com/watch?v=aKhPJAX1mEo

Kas selline lahendus ei sobi,mis oli enne teda?Milles Sina hädas oled?Sa tead,mida tegema pead?Sinul on kõik olemas ja hästi?

Et selgitasid oma vaatenurka. Omalt poolt lisan, er Sul on väga õigus. Kungi ei ole süü ainult ühepoolne. Sageli viib üks asi teiseni ja nii ta läheb. Ausus paraku, on seine asi, et kas teda on ja täieikult või ei ole üldse. Ausust eeldades peab ise ka vasti usat mängu mängima, muidu on tulemused ettearvamatud.
Minu jaoks on usalduse küsimus samuti ülioluline ja jui inimene ei julge olla see, kes ta tegelikult on ja hakkab läbinähtavat mängu mängima, ei suuda ma teda enam usaldada ja väheneb ka austus. Tõelised tunded austvad üksteist ja ei mängi plikde mänge vaid seisab sirge seljaga oma tegude taga.
Tõesti on palju muidki kohti, eks ma üritan neid avastma asuda.

Millisr lahendust silmas pead? Kui mõtled ekukorraldust, siis on elu piisavalt muutlik ja inimesed selle sees samuti. Mõnikord ob rasked muuruse möödapääsmatud. Uus algus hirmutab ja hea sõber on sellisel ajal hindamatu väärtus.

Mida Sa sõbralt teada tahad?Oled ise tark?Anna teada,kui midagi vajad.See hirm on Sinul põhjendamatu?

Milline hirm on põhjendamatu? Mu on neid tema seose kuhjaga tekkinud juba:)(