Saatmata kirjad
mälestustes
öö-le 09. aprill 2014, kl 11.27 |
,,, 09. aprill 2014, kl 12.08 |
teate öö ja ,,, 09. aprill 2014, kl 17.17 |
teate öö ja ,,, 09. aprill 2014, kl 17.19 |
"""? 09. aprill 2014, kl 17.46 |
Naeratus 09. aprill 2014, kl 18.22 |
Kui sa arvad, et kõik on kellegi teise süü siis sa saad elus palju kannatusi tunda.Kui sa mõistad, et kõik on põhjustatud ainult sinu tegevusest või tegemata jätmistest ning asud tegutsema siis saad peagi tunda suurt rõõmu.
Vastutuse võtmine oma elu eest on suur julgustükk!
Seda eelkõige selle tõttu, et vastutuse võtmiseks on vaja täielikult aktsepteerida asjaolu, et absoluutselt kõik meie elus on olnud meie mõtete ja tegude tagajärg. Ja kui tihti tahame me endale tunnistada, et olukorrad, kus me oleme kannatanud on olnud meie enda loodud. Tegelikkuses tuleb aga mõista, et kannatus ise on tulnud asjaolust, et me pole soovinud tunnistada, et me ise oleme selle loonud.
Me oleme harjunud süüdistama välist, mida sisuliselt polegi omaette olemas. Kõik väline on otsene peegeldus sellest, mis toimub meie sees. Me kõik saame suhtuda ühte ja samasse asja täiesti erinevalt ning suhtumine on valiku küsimus. Me võime öelda, et meile tehakse liiga ning kannatada ohvri rollis. Või me võime näha, et oleme ise oma ellu toonud vastava olukorra ning hakata mõtlema, miks ja millise mõtte, sõna või teoga oleme selle olukorra loonud. Saame otsustada, milleks oli meil seda olukorda tarvis- milleks soovisime seda kogeda. Äkki soovisime õppida midagi enda kohta, äkki soovisime näha, et meie suure hirmu manifesteerumine reaalsusesse ei tapnudki meid ära, äkki soovisime saada teada, kui tugevad me oleme, äkki soovisime mõista, millised on meie soovid, äkki soovisime näha, kes me oleme. Jne jne jne.
Muidugi on vastutuse võtmine oma elu eest tõsine mugavustsoonist välja astumine. Aga see tasub end tuhandega ära, kuna vaid siis, kui väljume ohvri mentaliteedist saame täielikult andestada endale ja teistele ning avada oma südame. Siis pole meil vaja end millegi eest kaitsta. Me mõistame, et väljaspool meid pole ühtegi kurja hunti, kes meid murraks. Oleme meie, meie mõtted, meie sõnad, meie teod ja nende imelised tagajärjed. Vaid meie ise juhime oma elu, oleme seda alati teinud ning teeme seda ka edaspidi!
Valik on Sinu! On alati olnud!
Vastutuse võtmine oma elu eest on suur julgustükk!
Seda eelkõige selle tõttu, et vastutuse võtmiseks on vaja täielikult aktsepteerida asjaolu, et absoluutselt kõik meie elus on olnud meie mõtete ja tegude tagajärg. Ja kui tihti tahame me endale tunnistada, et olukorrad, kus me oleme kannatanud on olnud meie enda loodud. Tegelikkuses tuleb aga mõista, et kannatus ise on tulnud asjaolust, et me pole soovinud tunnistada, et me ise oleme selle loonud.
Me oleme harjunud süüdistama välist, mida sisuliselt polegi omaette olemas. Kõik väline on otsene peegeldus sellest, mis toimub meie sees. Me kõik saame suhtuda ühte ja samasse asja täiesti erinevalt ning suhtumine on valiku küsimus. Me võime öelda, et meile tehakse liiga ning kannatada ohvri rollis. Või me võime näha, et oleme ise oma ellu toonud vastava olukorra ning hakata mõtlema, miks ja millise mõtte, sõna või teoga oleme selle olukorra loonud. Saame otsustada, milleks oli meil seda olukorda tarvis- milleks soovisime seda kogeda. Äkki soovisime õppida midagi enda kohta, äkki soovisime näha, et meie suure hirmu manifesteerumine reaalsusesse ei tapnudki meid ära, äkki soovisime saada teada, kui tugevad me oleme, äkki soovisime mõista, millised on meie soovid, äkki soovisime näha, kes me oleme. Jne jne jne.
Muidugi on vastutuse võtmine oma elu eest tõsine mugavustsoonist välja astumine. Aga see tasub end tuhandega ära, kuna vaid siis, kui väljume ohvri mentaliteedist saame täielikult andestada endale ja teistele ning avada oma südame. Siis pole meil vaja end millegi eest kaitsta. Me mõistame, et väljaspool meid pole ühtegi kurja hunti, kes meid murraks. Oleme meie, meie mõtted, meie sõnad, meie teod ja nende imelised tagajärjed. Vaid meie ise juhime oma elu, oleme seda alati teinud ning teeme seda ka edaspidi!
Valik on Sinu! On alati olnud!
Naeratusele 09. aprill 2014, kl 18.42 |
Kahjuks ei saa ma sinuga nõustuda. Mina naljalt kedagi teist ei süüdista ning olen harjunud täiega vastutust võtma oma elu eest. Olen juba u. 35 a. endale teadvustanud, et kõik on põhjustatud minu enda tegemistest jne., aga rõõmu ei ole elus kuigi palju olnud, suuri raskusi aga rohkem kui küll. Aga see valik muidugi on ja jääb edaspidi ka minu teha, et ma teisi ei süüdista ja katsun võimalikult vähe hädaldada. Mis siis, et tõenäoliselt ei too selline toimimisviis endaga kunagi mingit suurt rõõmu kaasa. Need asjad ei ole kahjuks nii lihtsad. Nii, aga nüüd lõpetan kohe ka siin kurtmise.
Naeratus Naeratusele 09. aprill 2014, kl 19.42 |
Järelikult on olnud valed valikud sinu poolt. Kui inimeses valitseb hingerahu siis on inimene ka õnnelik ja naerusuine ning ta ei pea pead murdma, mis ma küll valesti olen teinud. Ja kui tihti tahame me üldse endale tunnistada, et olukorrad, kus me oleme kannatanud on olnud meie enda loodud. Väga harva, ikka mõtleme, et, mina tegin ju kõik õieti. Tegelikkuses tuleks mõelda, mis juhtus just nii nagu juhtus, miks ma olen sellises olukorras, et ma pole rahul, mida ma oleksin pidanud tegema, mida ma pean nüüd ja kohe tegema, et olukorda muuta. Ja asuma tegutsema, et lõpetada see halb olukord ning leida üles rõõm, mis mind õnnelikuks teeb. Sageli on inimene nii mugav ja laisk, et ta ei viitsi oma elu muuta, ta teab mida ta tahab aga et midagi konkreetset ette võtta ja tegutseda, muuta oma elu siis lüüakse sageli käega ja tehakse nii edasi nagu tema jaoks mugavam on.
Ka siin on aastaid ühed ja samad inimesed, kes näitavad välja oma rahulolematust, elavad oma kurbust ja igatsust väja läbi muusika, kirjutavad oma mõtteid valedele inimestele, adumata, et ega see ikkagi ei muuda seda olukorda. Tean, sest olen ka ise siin selles lõksus olnud. Hetkest, mil tadustasin, et siinset ei tohi tõsiselt võtta ja mida vähem siin viibida seda parem mulle endale. Alati tuleb mõelda eelkõige endale ja siis sellega kaasnevalt teistele, et sinu teod kedagi ei riivaks, ei tekitaks segadust, ei kahjustaks. Teinekord on hea, kui saab siin oma kurbust või lihtsalt pikast päeva väsimusest siin olla, muusikat kuulata ning head muusikat ka teistega jagada, kõik on ju vaba valik, kes tahab see kuulab. Aga lõpmatuseni seda teha on siiski kahjulik, ega sellest ju inimese murekoorem vähene, probleemid tuleb ikka reaalis selgeks teha ja ära lahendada. Elu on ilus, tuleb vaid oma elus osaleda, see põnevamaks ja rõõmsamaks muuta ning pühenduda õigete inimeste õnnelikuks tegemisele, mitte siin tundmatutele tühje sõnu loopida. Ole olemas sinu jaoks kallitele inimestele, reaalis.
Kaunist kevadet :)
Ka siin on aastaid ühed ja samad inimesed, kes näitavad välja oma rahulolematust, elavad oma kurbust ja igatsust väja läbi muusika, kirjutavad oma mõtteid valedele inimestele, adumata, et ega see ikkagi ei muuda seda olukorda. Tean, sest olen ka ise siin selles lõksus olnud. Hetkest, mil tadustasin, et siinset ei tohi tõsiselt võtta ja mida vähem siin viibida seda parem mulle endale. Alati tuleb mõelda eelkõige endale ja siis sellega kaasnevalt teistele, et sinu teod kedagi ei riivaks, ei tekitaks segadust, ei kahjustaks. Teinekord on hea, kui saab siin oma kurbust või lihtsalt pikast päeva väsimusest siin olla, muusikat kuulata ning head muusikat ka teistega jagada, kõik on ju vaba valik, kes tahab see kuulab. Aga lõpmatuseni seda teha on siiski kahjulik, ega sellest ju inimese murekoorem vähene, probleemid tuleb ikka reaalis selgeks teha ja ära lahendada. Elu on ilus, tuleb vaid oma elus osaleda, see põnevamaks ja rõõmsamaks muuta ning pühenduda õigete inimeste õnnelikuks tegemisele, mitte siin tundmatutele tühje sõnu loopida. Ole olemas sinu jaoks kallitele inimestele, reaalis.
Kaunist kevadet :)
öö 09. aprill 2014, kl 20.19 |
http://www.youtube.com/watch?v=S3zfs-Q7ivo
..TERE ÕHTUST!...ma loen teie muretsemist minu elu üle ja olen nõutu...miks te muretsete selle üle, et ma siin lingitan lugusid....mulle meeldib siin ja ma ei ihka sinna kurja reaalsusesse minna, sest seal ma ju olengi...siin ma lõõgastun-puhkan...mina olen eluga rahul ja ei ihka midagi juurde...ma pole õnnetu...saage sellest kord aru ja jätke torkimine...teil paistab probleeme olevat ja siis asute siin inimesi õpetama elama ja panete suvaliselt mind siin paari...kui ma siin hingesugulase leian, siis on meil mõlemal tore ja me ei vaja teie kommendaare...elage oma elu ja jätke teiste elude korraldamine...edu teile siin ja reaalis.
..TERE ÕHTUST!...ma loen teie muretsemist minu elu üle ja olen nõutu...miks te muretsete selle üle, et ma siin lingitan lugusid....mulle meeldib siin ja ma ei ihka sinna kurja reaalsusesse minna, sest seal ma ju olengi...siin ma lõõgastun-puhkan...mina olen eluga rahul ja ei ihka midagi juurde...ma pole õnnetu...saage sellest kord aru ja jätke torkimine...teil paistab probleeme olevat ja siis asute siin inimesi õpetama elama ja panete suvaliselt mind siin paari...kui ma siin hingesugulase leian, siis on meil mõlemal tore ja me ei vaja teie kommendaare...elage oma elu ja jätke teiste elude korraldamine...edu teile siin ja reaalis.
öö 09. aprill 2014, kl 20.26 |
Lisa postitus