Saatmata kirjad
mälestustes
rõõmsat meelt 23. oktoober 2012, kl 15.57 |
õhtu 23. oktoober 2012, kl 23.43 |
õhtu 23. oktoober 2012, kl 23.44 |
õhtu 23. oktoober 2012, kl 23.47 |
öö 24. oktoober 2012, kl 11.27 |
öö 24. oktoober 2012, kl 11.34 |
öö 24. oktoober 2012, kl 11.35 |
öö 24. oktoober 2012, kl 12.57 |
õhtu 24. oktoober 2012, kl 13.30 |
öö 24. oktoober 2012, kl 13.58 |
öö 24. oktoober 2012, kl 14.07 |
öö 24. oktoober 2012, kl 14.12 |
öö 24. oktoober 2012, kl 14.16 |
öö 24. oktoober 2012, kl 18.35 |
öö 24. oktoober 2012, kl 18.43 |
õhtu 25. oktoober 2012, kl 13.37 |
õhtu 25. oktoober 2012, kl 13.38 |
õhtu 25. oktoober 2012, kl 14.30 |
seljataga 25. oktoober 2012, kl 21.03 |
seljataga 25. oktoober 2012, kl 21.33 |
Rääkida :)))) - ei saa, liiga nutune lugu. Poleks iial uskunud, et ma lasen ennast veel kunagi mõnel mehel nii õnnetult tundma panna. See on kõige haledam ja lapsikum lugu. Aga mul hakkab tekkima kahtlus, et sellesse on segatud mingi väline jõud, mis ei lase asjadel positiivselt kulgeda.
Küsimus on selles kas jääda või leida uus teeots. Ja kui lahkuda siis kui suure pauguga (PS ei pea silmas midagi fataalset).
Tuleb välja et kuigi rääkimiseks on tunne liiga nutune, siis kirjutada saab ikka.
Peotäis rahusteid ja elus edasi.
http://www.youtube.com/watch?v=NxS6JeFpAcA
Küsimus on selles kas jääda või leida uus teeots. Ja kui lahkuda siis kui suure pauguga (PS ei pea silmas midagi fataalset).
Tuleb välja et kuigi rääkimiseks on tunne liiga nutune, siis kirjutada saab ikka.
Peotäis rahusteid ja elus edasi.
http://www.youtube.com/watch?v=NxS6JeFpAcA
sest 25. oktoober 2012, kl 21.44 |
Lisa postitus