Saatmata kirjad
mälestustes
| und pole 30. juuli 2016, kl 19.52 |
zave Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Küll see uni sinul tagasi tuleb, tee ainult elus õ
> ige valik.
Olen ennegi kirjutanud, et uneprobleemi mul küll pole. Kunagi kui siia sattusin, oli hilisõhtu ja spontaanselt võtsin endale selle nime. Nime põhjal mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema hakata pole alati kõige mõistlikum.
-------------------------------------------------------
> Küll see uni sinul tagasi tuleb, tee ainult elus õ
> ige valik.
Olen ennegi kirjutanud, et uneprobleemi mul küll pole. Kunagi kui siia sattusin, oli hilisõhtu ja spontaanselt võtsin endale selle nime. Nime põhjal mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema hakata pole alati kõige mõistlikum.
| und pole 30. juuli 2016, kl 20.22 |
Armastusest räägitakse kogu aeg, kogu me elu on sellega seotud. Järgnevalt mõned mõtted sellest.
Armastus on tegelikult loomulik meeleseisund. Ta pole ei kerge ega raske, neid sõnu ei saagi tema puhul kasutada. Ta ei ole pingutus, seepärast ei saagi ta olla ei kerge ega raske. Ta on nagu hingamine! Ta on justkui su südametuksed, ta on justkui su vereringe.
Aga tavaliselt armastatakse ainult teatavatel tingimustel. Inimene ütleb teisele: „Sa peaksid selline olema nagu mina tahan, ainult siis ma armastan sind.“
See on kogu inimkonna häda. Armudes paistab kõik nii ilus, sest siis ei seata mingeid tingimusi. Kaks inimest lähenevad tingimusteta teineteisele. Aga kui nad kokku jäävad, kui nende suhe muutub endastmõistetavaks, hakkavad nad üksteisele tingimusi esitama, justkui oleks armastus kauplemine.
Kui sa ei armasta kogu südamest, siis sa kaupled. Tahad sundida teist inimest midagi enda heaks tegema, ainult siis oled nõus teda armastama, muidu reedad sa oma armastuse. Nii hakkad sa armastust kasutama karistusena või survevahendina, aga tegelikult ei armastagi. Sa kas hoiad armastust tagasi või annad seda välja, kuid mõlemal juhul ei ole eesmärgiks armastus, vaid midagi muud.
Armastus on nagu lõputu taevas. Seda ei saa suruda kitsastesse raamidesse, tingitusse, piiratusse. Kui sa lased oma majja värsket õhku ning paned siis kõik avad kinni – suled kõik aknad ja uksed – muutub õhk varsti läppunuks. Kui sünnib armastus, on ta alati vabaduse osa, sa lased oma majja värsket õhku, aga ometi on see varsti läppunud, halb.
Ja mida rohkem sa armastad, seda armastatumaks sa muutud. Mida vähem sa armastad ja mida rohkem sa teistelt nõuad, seda vähem sind ennast armastatakse.
Armastus on tegelikult loomulik meeleseisund. Ta pole ei kerge ega raske, neid sõnu ei saagi tema puhul kasutada. Ta ei ole pingutus, seepärast ei saagi ta olla ei kerge ega raske. Ta on nagu hingamine! Ta on justkui su südametuksed, ta on justkui su vereringe.
Aga tavaliselt armastatakse ainult teatavatel tingimustel. Inimene ütleb teisele: „Sa peaksid selline olema nagu mina tahan, ainult siis ma armastan sind.“
See on kogu inimkonna häda. Armudes paistab kõik nii ilus, sest siis ei seata mingeid tingimusi. Kaks inimest lähenevad tingimusteta teineteisele. Aga kui nad kokku jäävad, kui nende suhe muutub endastmõistetavaks, hakkavad nad üksteisele tingimusi esitama, justkui oleks armastus kauplemine.
Kui sa ei armasta kogu südamest, siis sa kaupled. Tahad sundida teist inimest midagi enda heaks tegema, ainult siis oled nõus teda armastama, muidu reedad sa oma armastuse. Nii hakkad sa armastust kasutama karistusena või survevahendina, aga tegelikult ei armastagi. Sa kas hoiad armastust tagasi või annad seda välja, kuid mõlemal juhul ei ole eesmärgiks armastus, vaid midagi muud.
Armastus on nagu lõputu taevas. Seda ei saa suruda kitsastesse raamidesse, tingitusse, piiratusse. Kui sa lased oma majja värsket õhku ning paned siis kõik avad kinni – suled kõik aknad ja uksed – muutub õhk varsti läppunuks. Kui sünnib armastus, on ta alati vabaduse osa, sa lased oma majja värsket õhku, aga ometi on see varsti läppunud, halb.
Ja mida rohkem sa armastad, seda armastatumaks sa muutud. Mida vähem sa armastad ja mida rohkem sa teistelt nõuad, seda vähem sind ennast armastatakse.
| Lambake 05. august 2016, kl 21.35 |
| und pole 05. august 2016, kl 21.44 |
| Lambake 05. august 2016, kl 21.46 |
| und pole 05. august 2016, kl 22.18 |
| und pole 05. august 2016, kl 22.59 |
| und pole 05. august 2016, kl 23.39 |
hommik 05. august 2016, kl 23.11
See oli hea lugu, väga hea.
Käisin end just väljas vihma käes jahutamas. Vaatamata sellele, et tegu on äikesega, oli see äärmiselt mõnus kogemus - õhk on värskusest tulvil. See justkui peseks maha kõik negatiivse.
https://www.youtube.com/watch?v=yee1HACD1HE
See oli hea lugu, väga hea.
Käisin end just väljas vihma käes jahutamas. Vaatamata sellele, et tegu on äikesega, oli see äärmiselt mõnus kogemus - õhk on värskusest tulvil. See justkui peseks maha kõik negatiivse.
https://www.youtube.com/watch?v=yee1HACD1HE
| Lambake 06. august 2016, kl 10.41 |
| und pole 06. august 2016, kl 13.48 |
Ma näen jah unes kohati kentsakaid elukaid, kes ei pärine siitilmast ja nendega kohtumised ei pruugi alati just meeliülendavad olla.:)
Ei suuda enam täpselt meenutada, kust on pärit mu mainitud unenägude väravavaht-jumalanna, kes välimuselt ja olekult päris hirmutav pidi olema ja kellelt võis enne uinumist paluda (kui söandasid), et ta peataks kõik halvad või košmaarsed unenäod, mida sa näha ei taha. See pole kindlasti Kreeka mütoloogiast, kus tegutsesid Morpheus ja Oneiros, keda assisteerisid Icelus, kes kujundas ulmad, millel olid kõik reaalsuse ilmingud ja Phobetor - hoiatavate unenägude autor, ning Phantasus, kes meelitas magajaid loendamatute ja kummalisete fenomenidega.
Tegu pole kindlasti ka Hypnose ehk Somnuse - Öö pojaga, Thanatose (Surma) kaksikvennaga, kes elas sügavas allilma pimeduses Tartaruse sissepääsu lähedal. Tema andis ülimalt kosutavat puhkust ja leevendas kannatajate valu.
Tundub, et tegemist pole ka Skandinaavia mütoloogiaga, sest seal on küll palju pajatatud Yggdrasilli üheksast maailmast ning sealsete erinevate maailmade elanikest, aga mulle ei meenu, et seal oleks olnud selline tegelane.
Kahtlustan, et see pärineb ühel mu uurimisretkel kuskil paarile reale sattunud tekstist, kus see oli äramainitud. Tegu võis olla mingi tõlkega kui uurisin uudishimust rongorongo kirja ja sattusin sealt hoopis kogemata kombel arheoloogide leitud iidvanade sanskritikeelsete savitahvlite tõlgetele.:)
Igatahes kuskilt ma kunagi selle jumalanna kohta lugenud olen, aga teda üksikasjalikult kirjeldada ei söanda – võin puusse panna.:)
Ei suuda enam täpselt meenutada, kust on pärit mu mainitud unenägude väravavaht-jumalanna, kes välimuselt ja olekult päris hirmutav pidi olema ja kellelt võis enne uinumist paluda (kui söandasid), et ta peataks kõik halvad või košmaarsed unenäod, mida sa näha ei taha. See pole kindlasti Kreeka mütoloogiast, kus tegutsesid Morpheus ja Oneiros, keda assisteerisid Icelus, kes kujundas ulmad, millel olid kõik reaalsuse ilmingud ja Phobetor - hoiatavate unenägude autor, ning Phantasus, kes meelitas magajaid loendamatute ja kummalisete fenomenidega.
Tegu pole kindlasti ka Hypnose ehk Somnuse - Öö pojaga, Thanatose (Surma) kaksikvennaga, kes elas sügavas allilma pimeduses Tartaruse sissepääsu lähedal. Tema andis ülimalt kosutavat puhkust ja leevendas kannatajate valu.
Tundub, et tegemist pole ka Skandinaavia mütoloogiaga, sest seal on küll palju pajatatud Yggdrasilli üheksast maailmast ning sealsete erinevate maailmade elanikest, aga mulle ei meenu, et seal oleks olnud selline tegelane.
Kahtlustan, et see pärineb ühel mu uurimisretkel kuskil paarile reale sattunud tekstist, kus see oli äramainitud. Tegu võis olla mingi tõlkega kui uurisin uudishimust rongorongo kirja ja sattusin sealt hoopis kogemata kombel arheoloogide leitud iidvanade sanskritikeelsete savitahvlite tõlgetele.:)
Igatahes kuskilt ma kunagi selle jumalanna kohta lugenud olen, aga teda üksikasjalikult kirjeldada ei söanda – võin puusse panna.:)
| Lambake 06. august 2016, kl 14.08 |
Lisa postitus