öö Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kuid sa, truudusetu, mida mulle tegid sa,
> on ni
> i raske sellest mõelda kui ka rääkida.
> Minu kuj
> u oma südamest sa kiskusid,
> kõik mu kirjad aju
> põlema sa viskasid.
>
> Sina silmi tegid ühele
> ja teisele
> aga kolmandale kinkisid sa suudluse.
>
> Ühelt tantsuõhtult teisele sul oli rutt,
> ik
> ka edevamalt kõlas sinu naer ja jutt.
>
>
> .
> .usaldust on raske hoida kui teisel silmad vilavad
> siia-sinna.....truu võib ju olla aga milleks kui
> teine paneb kõrvalt...:(
Millal oli see? Kas kauges minevikus? Keda, milles süüdistad? Kas selleks, et enda mainet tõsta? Kus, kellega olid ise sel ajal? Kas olid olemas inimese jaoks või olid kadunud või kellegi teisega? Aga ikka süüdistatakse kedagi teist. Kui sind ei olnud sel ajal, olid kadunud, siis sinu arust pidi teine kodus passima jne?Paraku ongi nii, kui inimene leiab kedagi, sest on ju teisigi, siis ikka otsitakse ka kaugeid minevikust vigu inimeses, sest ei taheta ju ise süüdi olla. Kui ongi kauge mineviku lugu, siis kas on õige tegu, et seda nina peale visata kellegile? Kuigi, kui suhtes on kõik muutunud teisiti, siis oleks vanu probleeme mõttetu arutada, sest pole suhtes see hea! Kui tahad kellegi teisega olla, siis mine ja ära süüdista mõttetult teist, sest keegi pole veatu ja kindlasti ka sina mitte sel olukorras.