Kui sa arvad, et kõik on kellegi teise süü siis sa saad elus palju kannatusi tunda.Kui sa mõistad, et kõik on põhjustatud ainult sinu tegevusest või tegemata jätmistest ning asud tegutsema siis saad peagi tunda suurt rõõmu.
Vastutuse võtmine oma elu eest on suur julgustükk!
Seda eelkõige selle tõttu, et vastutuse võtmiseks on vaja täielikult aktsepteerida asjaolu, et absoluutselt kõik meie elus on olnud meie mõtete ja tegude tagajärg. Ja kui tihti tahame me endale tunnistada, et olukorrad, kus me oleme kannatanud on olnud meie enda loodud. Tegelikkuses tuleb aga mõista, et kannatus ise on tulnud asjaolust, et me pole soovinud tunnistada, et me ise oleme selle loonud.
Me oleme harjunud süüdistama välist, mida sisuliselt polegi omaette olemas. Kõik väline on otsene peegeldus sellest, mis toimub meie sees. Me kõik saame suhtuda ühte ja samasse asja täiesti erinevalt ning suhtumine on valiku küsimus. Me võime öelda, et meile tehakse liiga ning kannatada ohvri rollis. Või me võime näha, et oleme ise oma ellu toonud vastava olukorra ning hakata mõtlema, miks ja millise mõtte, sõna või teoga oleme selle olukorra loonud. Saame otsustada, milleks oli meil seda olukorda tarvis- milleks soovisime seda kogeda. Äkki soovisime õppida midagi enda kohta, äkki soovisime näha, et meie suure hirmu manifesteerumine reaalsusesse ei tapnudki meid ära, äkki soovisime saada teada, kui tugevad me oleme, äkki soovisime mõista, millised on meie soovid, äkki soovisime näha, kes me oleme. Jne jne jne.
Muidugi on vastutuse võtmine oma elu eest tõsine mugavustsoonist välja astumine. Aga see tasub end tuhandega ära, kuna vaid siis, kui väljume ohvri mentaliteedist saame täielikult andestada endale ja teistele ning avada oma südame. Siis pole meil vaja end millegi eest kaitsta. Me mõistame, et väljaspool meid pole ühtegi kurja hunti, kes meid murraks. Oleme meie, meie mõtted, meie sõnad, meie teod ja nende imelised tagajärjed. Vaid meie ise juhime oma elu, oleme seda alati teinud ning teeme seda ka edaspidi!
Valik on Sinu! On alati olnud!