Siin veel lahtised otsad kokku: Olid ajad, kui nagu muinasjutus võis kõik hästi lõppeda, aga see on nüüd minevik. Ei luba enam kellelegi midagi siin. Kunagi mõtlesin mina siin nii: Mõistus ütleb üht ja süda teist, ning kumb võitjaks jääb? Praegu on isegi külmalt, julmalt mõistusega hea mõelda. Ulatasin kunagi käe ja seda enam ma ei tee. Kuulus suudlus ühele ainsale ja seda suudlust ei luba enam kellelegi. Südames, hinges on omad lood ja neil on hea olla minu enese sees. Need ei taha siin väljumist kõigile! Mina ei mängi-a tboi igra samnoi kontsilas! Vot i vsjo sdes! Südametunnistus on minul ka puhas:)