Unenäod hõljuvad täna
mu hämaravõitu toas
Kuukiire helina saatel
nad tulla on saanud loa
Kell tiksub... kord tasa, siis valjult
mu kõrvades kumiseb öö
Ma libiseks alla kui kaljult
hoides kinni unenägudevööst
Uneulmasid sajab kui vihma
udupiiskadest pärlendab nahk...
Unenägusid langeb mu tuppa
nagu helbeid, neid pudeneb laest
Ei kiirusta nad, ei nad rutta
pehme vaibana katavad maad
Nad puutuvad paljaid mul jalgu
paigale lummavad mind
Unenägude uduvalgus
kaotab mu ja kaob ka mu hing...
***
Sellised mõtted mu peas täna.