Kuningas oli ühe oma teenijaga väga rahul. Ta oli nii väga kuningale pühendunud, et oli alati valmis kuninga eest oma elu andma. Kuningas oli tohutult rahul ja mees oli palju kordi kuninga elu päästnud, riskides enda omaga. Ta oli kuninga ihukaitsja.
Ühel päeval oli kuningas oma ihukaitsjaga nii rahul, et ütles: „Kui sa midagi soovid, kui sul on mistahes soov, siis ütle mulle ja ma täidan selle. Sa oled minu heaks nii palju teinud, et ma ei suuda kuidagi sulle oma tänulikkust näidata, ma ei saa sulle kunagi tasuda, aga täna ma tahaksin täita sinu mistahes soovi, mis see ka poleks.“
Teener lausus: „Te olete mulle juba liiga palju andnud. Ma olen õnnistatud, et saan teiega koos olla – ma ei vaja midagi.“
Aga kuningas käis peale. Mida rohkem teener ütles: „Pole tarvis“, seda rohkem käis kuningas peale. Lõpuks ütles teener: „Hea küll siis. Tehke minust kahekümne neljaks tunniks kuningas ja teie olete minu ihukaitsja.“
Kuningas oli pisut kartlik, hirmul, aga ta oli mees, kes pidas oma sõna ja ta pidi soovi täitma. Niisiis sai temast kahekümne neljaks tunniks ihukaitsja ja ihukaitsjast sai kuningas. Ja kas teate, mida ihukaitsja tegi? Esimene asi, mis ta tegi – ta käskis kuninga tappa, mõistis ta surma!
Kuningas ütles: „Mida sa teed?“
Mees vastas: „Sina ole vait! Sa oled ainult ihukaitsja ja muud midagi. See on minu tahtmine ja mina olen nüüd kuningas.“
Kuningas tapeti ja teenrist saigi kuningas.
---
Teenritel on oma salakavalad viisid, kuidas isandaks saada.