https://www.youtube.com/watch?v=hUClKlcrLNA
..kõike ilusat kõigile naistele...

Ära siis unusta oma naisele lilli viimast.

Noppisin juba kaunimad õied öödest.
Aitäh :)

Noored neiud, mul on üks lilla tulp täna teile südamerõõmuks!

..on elada oma elu ja mitte toppida nina teiste asjadesse, siis on maailma kohe pisut parem paik

Vaata aga vaata, uus kukk tulnud jälle kirema. Ole oma sõnavaraga hästi ettevaatlik.

Kellega räägid?

Sinuga räägin, sest sind ei huvita pereelu - vaid siin passimine.

Vaevalt küll, võõras inimene, et sa minuga räägid, sest sinu jutt ei käi minu kohta. Sinu pereelu mind tõesti ei huvita ja mis see üldse sinu asi on, mis elu mind huvitab ning kus ma passin või ei passi.

Kas saatmata kirjade rubriigis võivad käia ainult need, keda huvitab pereelu? Ma ei teadnudki. Tundub absurdne.

Kui sa mingil hämaral kombel tõepoolest minu isikut tead, võõras, siis on see just nuhkimine ja nina teiste ellu toppimine, mida siin on soovitatud vältida.
(Ei sa tea tegelikult, kes ma olen, vaid blufid niisama.)

Sellepärast armastus sinu juurde ei tulegi, et sa selline ego oled. Enda viga muidugi aga ega sina asendamatu ei ole. Ei olegi minu asi aga ära otsi minu lähedust, sest ei vaja enam seda. Minule meeldib suhelda inimestega, kes suhtlevad viisakalt vastu.

See sinu kommentaar näitab veelkord, et sa ei räägi õige isikuga, kuna need väited ei kehti minu kohta. Kui tahad, et su sõnad õigele inimesele kohale jõuaksid, siis räägi otse tema endaga, mitte ära kujuta siin endale asju ette.

Ei bluffi, ei uurinud aga sinu sõbrad ise rääkisid. Mida ei hakka siia kirjutama. Kui sinust tegude inimest ei ole siis hoiagi endal kaan peal. Sinust on paremaid, kuna sa ise läksid valikutega põhjja. Elu läheb edasi. Aga sa mine ülikooli ja õpi enne juhtimist siis hakka laia ego viskama. Piinlik on sinu käitumise pärast ja eelistan ennem ...a edasi minna.

Ma ei ole midagi sellist teinud, mis õigustaks minu isiku (ip-aadressi) välja nuhkimist! Nii et kui sa tõesti ei blufi, vaid mingil kahtlasel kombel teadki päriselt minu isikut, siis ära ole nii arg, et siin anonüümselt minu väidetavate "sõprade" klatši põhjal mulle vastad, vaid saada mulle meil ja räägime sinuga asjad omavahel otse selgeks, võõras inimene.
Seda, et sa siiski blufid, näitab juba ainuüksi see "sinust on paremaid", sest see ei käi jälle kuidagi minu kohta. Mina nimelt ei ole mitte kunagi arvanud, et minust ükspuha mis valdkonnas paremaid EI oleks.
Võib-olla tasuks sul endal paremini kaas peal hoida, et mitte klammerduda siin anonüümses foorumis absurdsete väidetega verekaanina võhivõõra inimese külge. Parem jäta järele selline huupi süüdistamine, et sul endal pärast OMA sõnade pärast piinlik ei oleks!

https://www.youtube.com/watch?v=3k3PZvrMKtc
..ilusat päeva kõigile...!

https://www.youtube.com/watch?v=kMYnLrtFiZw

https://www.youtube.com/watch?v=bnSpzyfmbek

https://www.youtube.com/watch?v=aIN70k4lHYk

https://www.youtube.com/watch?v=fBcJmhQI8NU
..lahe lauluke...:)

Pole mõtet enam aega kulutada kirjutamise peale, sest vastust ei tule. Seega ela edasi nagu sulle meeldib. Ei saa enam suurt inimest ümber kasvatada, enne õpib karu tantsimise selgeks. Riigitee on avalik koht ja nähtud piisavalt, et aitab!

Põualise pääva paistel
Istus mere kalda ääres
Kalevide noorem poega,
Vaatas laente lustimängi,
Vetevoode veeremista
Kerge tuule keeritusel.
Äkiliste ähvardelles
Puistas musta pilve põuest
Tuulehoogu tuiskamaie,
10Pani laened paisumaie,
Kohisedes kerkimaie.
Äike sõitis raudasillal
Vaskeratusil vankriga,
Tuiskas tulda tulle'essa,
Sädemeida sõitenessa;
Pikker-taati põruteles
Kärinada käidanessa,
Viskas välku väledaste.
Kurjad vaimud kohkunessa
20Kuulsid karistaja heale,
Põgenesid Pikse pakku
Laia mere laenetesse;
Hüüdes: "Äike, haisutele!
Pikker, pista nina p-!"
Hüppasivad kõrgelt kaldalt
Kukerpalli mere põhja,
Vahtus vetevoodiessa.
Kalevide poega kargas
Nende jälgil laenetesse,
30Langes kotka kiirusela
Kurjalaiste kaela peale;
Püüdis neid kui vähke urkast
Kauni kaelakoti täie.
Mere pinda tõusenessa
Ujus kangelase poega
Tüki kalda ligemale,
Paiskas kotist kurjalaisi
Võimsal viskel kalda peale
Pikse raudavitsa alla,
40Kus neid puruks kolgitie,
Hundi roaks hukatie.

Kalevide vennikesed
Läinud kodunt kolmekeste
Lustil metsa luusimaie,
Eit oli jäänud üksinessa
Koju kirstu kaitsejaks,
Varakambri varjajaks,
Taalderi-toale tugiksa.
Eit pani paja tulele,
50Keetis rooga poegadele,
Kohendas tulda korrale,
Kaitses tulekibemeida,
Et ei leeke peaseks lakke,
Kirg ei lennaks katuksele.
Nii on sõlgirinna seadus,
Leekuningana kohus.
Kalevide noored pojad
Läinud metsa luusimaie,
Linnu jälgesi ajama,
60Karu jälgi otsimaie,
Põdra jälgi püüdemaie,
Metsahärga vaatamaie,
Metsakriimu kiusamaie.
Karu oli kaeras käinud,
Mesipuiel võõrsis olnud,
Põdra nähtud põllu ääres,
Hunta hulges karjamaale,
Raatmaal rohkest rebasida,
Jäätmaal palju jänesida.
70 Oli neil kolm koerukesta;
Üks oli Irmi, teine Armi,
Kolmas murdja Mustukene.
Pojad olid metsapaksus
Koerte jälgil karu leidnud,
Mesikäpa männikusta.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said karu kättele.
Noorem venda, poisikene,
80Köitis karu üle õla
Jalgupidi rippumaie;
Tahtis kanda koduje
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid põllu peale,
Läksid laanest lagedale;
Seal tuli vasta sarviline,
Vana põder vennikene.
Koerad põdra kiskumaie,
Sarvilista surmamaie;
90Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said põdra kättele.
Noorem venda, poisikene,
Viskas põdra üle piha
Karu kõrva rippumaie;
Tahtis kanda koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid kuusikusse
Metsahärga püüdemaie;
100Palus olid metsapulli
Koerte jälgil mehed leidnud.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said härja kättele.
Noorem venda, poisikene,
Sidus härja sarvipidi
Üle õla rippumaie;
Tahtis viia koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
110 Kalevide kanged pojad,
Läksid lustil laane poole,
Põõsastikku paksuessa;
Seal tulihulka huntisida,
Kari kõrvekutsikuida.
Koerad hunta kiskumaie,
Metsalisi murdemaie.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa.
120Noorem venda, poisikene,
Hakkas hunta nülgimaie,
Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad koju kippumaie.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Karu selga katte'eksa;
Tahtis kanda koduje.
Pojad käisid metsa teeda,
130Penikoorma palu teeda;
Seal tuli vasta seltsikene,
Kaunis kari rebasida.
Koerad rebasi kiskuma.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa,
Surmasivad sadandala.
Noorem venda, poisikene,
Rebasida nülgimaie;
140Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad aga koju kippuma.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Põdra selga paunaksa.
Kalevide kanged pojad
Kõndisivad metsa teeda,
Penikoorma palu teeda;
Juhtus kari jänesida
150Neile vasta nurme peale.
Koerad jänesi kiskuma,
Murdma haaviku-emandaid.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsid tosinate kaupa,
Surmasivad sadandala.
Noorem venda, poisikene,
Jänesida nülgimaie,
Nülgis tosinada neli,
160Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad kippusid koduje.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Härja selga sadulaksa.
Siis aga vennad kolmekeste
Koju poole kõndimaie.

Oh sa kaval kosilane,
Pettelikku peiukene!
Kust sa teadsid seie tulla?
170Kust sa mõistsid üle kalju,
Üle laia laenetela,
Oskasid üle orude,
Märkasid üle mägede
Teeda taalderi talusse,
Rada penningi peresse?
Küll sa kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Sestap tundsid seie tulla
Kargades üle kaljude,
180Lennates üle laenete!
Sestap teadsid seie saada,
Oskasid üle orude,
Märkasid üle mägede
Seie Kalevi koduje,
Seie penningi peresse,
Vana taalderi taluda:
Hõbenupp oli õuessani,
Kaks oli varakamberila,
Kolm oli aida katuksela,
190Viis oli vainu väravila,
Kuus oli karjakoppelila.
Sestap peigu leidis teeda,
Sestap petis oskas tulla
Kalevi lese kodaje,
Kui ei kotka poegi kodu,
Kõvernokke ei pesassa
Eite olnud kaitsemassa.
Soome tuuslar, tuuletarka!
Küll sa sala sobitusel,
200Petisnõude pidamistel
Pääda rohkest' raskendasid:
Kuida leske kiusamaie?
Küll sa valv'sid varjulisel
Kalda kalju rünka taga:
Kuida Kalevide talus
Asju korda kohendati.
Küll sa, kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Ootsid osavamat aega,
210Sündsamada silmapilku,
Kalevide kallist leske
Kurjal kombel kimbutada,
Nõdra naista võrgutada.
Lootsik seisis luurimaies,
Paati kalju varjul peidus.
Sina petis ise paadis
Vara, hilja valvamaies.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Istus paadis parajalta,
220Kui olid pojad kodunt läinud
Lustil metsa luusimaie.
Tuuletarka tundanesse,
Kuida eite kaitsemata,
Vägeva käe varjamata
Üksipäine koju jäänud,
Kus ei abi olnud ood'ta,
Lastest toetust ei loota.
Kodunt läinud kotkapojad,
Kaugel lennand kaarnakesed
230Võind ei eide kisendusi,
Hädas appi hüüdemisi,
Kiuste küüsil kiljatusi
Mitte kõrvul kuuldanessa.
Tuuslar mõtles, tuuletarka:
Nüüdap vara varga volil!
Tuba jäetud toeta,
Hoone seinad katukseta
Iga tuule tuisatusel,
Vetevoode veeretusel.
240Pesast lennud kõvernokad,
Kõvernokad, raudaküüned,
Nüüdap voli varga väela,
Võimus võttevala käela.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Tõukas paati kalju tagant
Lootsikuda lagedale;
Seadis mõlad sõudemaie,
Aerud paati ajamaie,
Laenesida lõhkumaie,
250Pani purjed paisumaie,
Tuule puhkel tõmbamaie.
Lootsik kõikus laente pinnal
Vete kiigel veeretelles,
Kiikus kõigul ranna poole,
Kalevide talu poole.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Ajas paadi kalda ääre
Kalevide kopli alla,
Peitis paati varjupaika
260Kalevi kalmu ligidale,
Kargas ise kergel sammul
Kaljulise kalda peale,
Kus ta vargateede jälgil,
Röövelkäigi radadele
Muru varjul roomaskülle,
Kivi taga kükakülle
Nii kui kassi lindu püüdes
Toa ligemale liuges.
Sala roomas Soome tuuslar
270Kalevi talu väravasse,
Kargas lipsti! kanna peale,
Virgult jala varvastele,
Sammus julgest' üle õue,
Astus ukse esikusse;
Silmas korra üle sanga,
Enne kui tormas tubaje.
Leske istus leeaugul,
Kulpi segas leemepada;
Ehmatanud eidekene
280Saand ei aega vasta panna.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Võttis leske väekaupa
Varga kaisu kammitsasse,
Ajas kiskjad kulliküüned
Valusaste eide vöössa,
Tahtis leske lootsikusse,
Varga saaki paati viia.
Ehk küll Linda, karske leske,
Tugevaste vasta tõrkus,
290Röövelile rusikada,
Kiusajale küüsi näitas,
Hammastesta abi püüdis:
Siiski vaus vaese võimus,
Rauges lese närtsind rammu
Varga väe volila,
Sortsi sõnade sidela,
Miska rammu raugastelles,
Miska kangust kütkendelles
Lese võimu vangi võttis.
300 Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli rikas sortsisõnul,
Osav sõnu seadanessa:
Oskas sada salasõnu,
Teise saja tarku sõnu,
Kolmandama kangemaida
Kangusele kosutuseks,
Rammusele rohkenduseks,
Võimusele vägevuseks.
Teadis tuhat teisi sõnu,
310Salasõnu rammu raugeks,
Võimustuse väsinduseks,
Tugevuse tülpimiseks:
Miska rammu kammitsasse,
Võimu vangipaelu pani.
Linda, vaese lesekese,
Kisenduse kiljatused,
Hädas appi hüüdemised
Tuiskasivad tuuletiivul,
Langesivad laenetesse,
320Roidusivad rägastikku,
Vausid metsa varjudesse,
Kustusivad kaljudesse:
Aga appi hüüdemista
Poegile ei kõrva puutund.
Linda palus ainekeelil,
Palus peastmist tuuslarilta,
Palus appi metsalisi,
Appi häida inimesi,
Palus appi võõrikuida
330Varjajaida vaimusida,
Palus appi kaasa kuju,
Appi hüva jumalaida,
Ohkas aga Uku poole,
Vanaisa varju poole!
Soome tuuslar, tuuletarka,
Salasõna sõlmil rikas,
Toppis kinni kõrvakuulmed,
Et ei lese härdad palved,
Hädakisa kiljatused
340Meelt ei hakkaks eksitama.
Jumalate valval heldus,
Võimsamate vägev voli,
Kangemate käte kaitsus
Kuulid Linda kutsumista,
Lese leina-ohkamista,
Ainekeelil hüüdemisi.
Vanataadi tallitusel
Pidi abi pilve'esta,
Tulu tuulest tulemaie.
350 Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli sammud varga saagil
Iru mäele sirutanud.
Tahtis mäelta teeda võtta
Otsekohe mere poole,
Kus tal paati ootamaies.
Äike astus äkiliste
Ähvardelles röövli teele,
Pikker põrutas pilvesta!
Raskel sammul raudasillal
360Sõitis Vanaisa vanker,
Tuiskas tulda tugevaste.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Langes minestuse kätte,
Varjusurma alla vangi.
Välk oli võtnud keha võimu,
Tundmust hoopis tuimendanud:
Seks ta langes surnu sarna
Mäele maha muru peale.
Varjuandejate vägi,
370Taevaliste kindel tugi
Peastsid Kalevide lese,
Kulli küüsist linnukese.
Lendev-kiirusega loodi
Kalevide karske leske
Kõrgeks kaljukivi-pakuks,
Kivisambaks Iru mäele.
Elu paelukesed peasid
Lahti pikast leinapiinast,
Laiast mure lepikusta,
380Kurvastuse kuusikusta.
Ega saanud lese sängi
Soome tuuslar solkimaie,
Soome tuuslar, tuuletarka,
Ärkas tüki aja pärast
Raske minestuse paelust,
Varjusurma vangistusest.
Selitelles silmasida,
Laugusida laiendelles,
Vaatas tema ümberringi,
390Kas ehk kuskil jälgi näha,
Kuhu leske Linda läinud,
Kodukanake kadunud.
Aga lesk jäi leidemata,
Tedre tütar teademata,
Kaljuks moondud kodukana,
Linda, Kalevide leske,
Võite täna tunnistada,
Selgelt oma silmil näha.
Iru mäe peal istub leske,
400Tedre munast hautud tütar,
Istub Linda maantee ligi,
Kuida linnaskäijad teadvad,
Ehk küll selle põlve lastel,
Tänapäivisil tuimusel
Linda nimi meelest läinud.
Rahvas kutsub kivipakku
Enamiste Iru ämmaks.
Esimest kord linnas käijad
Peavad vana seadust mööda
410Iru ämma teretama,
Austades ämma pähä
Poisid kübara panema.
Ehk küll kivipakukesel
Elu nähtavalt ei leita,
Ega paigast liikumista,
Siiski vanarahva sõudel,
Targemate teadusela
Mõnda kuuldu külvatie,
Mõnda sõnum sahatie:
420Kuida kivipaku rüppes
Salavõim peab siginema,
Imevägi idanema.
Kes on ämma mäe kaldalt
Õhtul orgu veeretanud,
Leiab teisel hommikula
Teda jälle vanas paigas
Seisma, kus ta enne seisnud.
Sellepärast, pojukene,
Mine ämma austama,
430Tedre tütart teretama!
Pane kübar ämma pähä,
Hakka eide kaelast kinni:
Sest ei tõuse sulle süüda,
Laiemaida laitusida!
Kalevi pojad kolmekeste
Kõndisivad lustikäiki,
Mööda rõõmuradasida,
Käisid mööda lagedada,
Mööda nõmme nõtkandile,
440Mööda sooda sõtkütile;
Seal tuli vasta neli metsa,
Neli saledad salkusi.
Üks oli kulla kuusemetsa,
Teine tarka tammemetsa,
Kolmas kena kasemetsa,
Neljas leske lepametsa.
Mis oli kulla kuusemetsa,
See'p see kuningate metsa;
Mis oli tarka tammemetsa,
450See'p see Taara enda metsa;
Mis oli kena kaskemetsa,
See'p see kudruskaelte metsa;
Mis oli leske lepametsa,
See'p see leinajate metsa,
Kurva laste varjupaika.
Vanem venda, vennikene,
Istus maha kuusikusse,
Kuningate ilumetsa,
Kuldakuuse vaiba alla;
460Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie:
Laulis lehed lehtapuusse
Hiilgadelles haljetama,
Hõiskas okkad okaspuusse
Siidi ilul siramaie,
Laulis käbid kuuskedesse
Pääva paistel punetama,
Tõrukesed tammedesse,
Kenad urvad kaskedesse,
470Hõiskas õilme-urvakesed
Õilmepuiela iluksa,
Pääva paistel paisumaie,
Kuude valgel kasvamaie;
Laulis, et metsad mürasid,
Lagedad aga laksatasid,
Kõrved vasta kostalesid:
Kungla kuninga tütterid
Noorta meesta nuttasivad.
Teine venda, vennikene,
480Istus maha kaasikusse,
Leinakase hõlma alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie,
Vägevama veeremaie,
Laulis õilmed õitsemaie,
Lilleõilmed läikimaie,
Laulis vilja välja peale,
Hõiskas õunad õunapuusse,
Sarapuissa pähkelaida,
490Laulis marjad vislapuusse,
Maasikad madalad murusse,
Sinikad samblasoosse,
Pohlakad palu äärtele,
Murakaida mätastele,
Kobaraida pihlapuusse.
Laulis, et metsad mürasid,
Lagedad aga laksatasid,
Rägästikud raksatasid,
Kõrved vasta kostalesid.
500Näkineiud, neitsikesed,
Noorta meesta nuttasivad.
Kolmas venda, vennikene,
Istus maha tammikusse,
Vanaisa ilumetsa,
Targa tamme hõlma alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie,
Vägevama veeremaie,
Tulisema tuiskamaie!
510Laulis linnud lepikusse,
Laulukanad kaasikusse,
Laulukuked kuusikusse,
Mõistelinnud männikusse,
Targad linnud tammikusse,
Hõiskas puie ladvadesse
Kägusida kukkumaie,
Tuikesi tuikamaie;
Laulis räästad rägastikku,
Pesilinnud põõsastikku,
520Lõukesed lagedale,
Pääsukesed päävapaiste;
Laulis luiked laenetessa,
Pardid parve äärdane,
Haned aga allikale;
Hõiskas kena künnilinnu
Ööde iluks hõiskamaie,
Videvikul vilistama,
Enne koitu healitsema.
Laulis, et mered mürasid,
530Kaljud vasta kärasivad,
Puie ladvad paenusivad,
Mäekingud kõikusivad,
Pilved lausa lõhkesivad,
Taevas aga tarka kuulis.
Metshalia ainus tütar ,
Metsapiigad, peenikesed,
Kuldahiuksil näkineitsid
Nuttasivad noorta meesta:
"Oleks see mehe meiela,
540Kasvaks meile kaasaliseks!"
Puie ladvil seistes päike,
Lahedama tuule õhku
Veeretelles õhtu vilu
Kuulutasid pääva kustu,
Lustipidamise lõppu;
Tuletasid meeste meele
Koju poole käidanessa.
Noorem venda, vennikene,
Kandis metsasaagi koorma,
550Mis ei õlgasi muljunud,
Ega piinanud pihtasi.
Mehed tõt'sid kolmekeste
Üle laia lagedaida
Kiirel sammul koju poole;
Seadsid silmad sihtimaie,
Suitsu-tähte tunnistama:
Kas ehk leelta keedukatal,
Pada auru välja paiskaks;
Aga suits ei tõusnud silma,
560 Mehed tõt'sid kolmekeste
Üle laia liivikuda
Kiirest koju ligemale;
Seadsid silmad sihtimaie,
Olvist suitsu otsimaie,
Leelta auru vaatamaie,
Aga suits ei tõusnud silma,
Ega paistnud leemepajalt
Avaldava aurukesta.
Mehed jõudsid õue alla,
570Veeresivad väravale,
Läksid lendes üle muru
Usinaste ukse ette,
Läksid kiirest lävedele.
Kustund tule kibemetest,
Suitsuahtrast leeaugust
Märkasivad mehepojad:
Kuida leekuningana,
Valvil silmil tulevahti
Kodunt ära kadunud.
580 Noorem poega pajatama:
"Jõgi jookseb kõvera,
Teede käigid lähvad metsa,
Ei ole lugu õigelta.
Õuevärav seisab vallal',
Lahti jäänud toa uksed,
Võerad sammud murupinnal
Kuulutavad kurba lugu,
Õnnetuma juhtumista."
Pojad puhusivad healed,
590Hõisku tuulde tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu viiul
Kutsumista kaugusela:
Hüüa vasta, eidekene!
Kosta vasta, kullakene,
Laula vasta, linnukene,
Tõsta healta, tedrekene!"
Aga eit ei teinud healta,
Sõudnud vasta ei sõnakest,
Kostis vasta kõversilma,
600Kutsus vasta laia kõrbe,
Laulis vasta laanemetsa,
Hüüdis vasta Hiiusaari,
Kukkus vasta Kuresaari.
Pojad puhusivad healed,
Hõisku teistkord tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'ele:
"Hüüa vasta, eidekene!
Kuku vasta, käukene,
610Laula vasta, luikekene,
Tõsta healta, tedre tütar!"
Aga eit ei kostnud vasta,
Teind ei healta tedrekene.
Kostsid vasta merekaldad,
Kukkusivad kaljuseinad,
Laulid vasta merelaened,
Hüüdis vasta tuulehoogu.
Pojad puhusivad healed,
Kutsumised kolmat korda,
620Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'ele:
"Hüüa vasta, eidekene!
Kõõrutele, kodukana,
Laula vasta, kadund leske,
Kosta meie kutsu vasta,
Laste lahke laulu vasta!"
Aga eit ei kostnud vasta,
Teind ei healta tedrekene,
Kõõrutand ei kodukana,
630Ega laulnud luikekene.
Kuhu heali kuulunesse,
Senna kaljud katkenesse,
Kuhu kutsu kostalekse,
Senna metsad murdanesse,
Kuhu helki lendanesse,
Senna laened langenesse,
Pilved pikila lõhkevad.
Ei oln'd leida eidekesta,
Kuulda kana kõõrutusta,
640Kuulda tedre kudrutamist,
Käukese kukkumista:
Kusagilta murumaalta,
Suuremasta samblasoosta,
Laia mere laenetesta,
Põõsastiku paksudesta,
Ega kõrve keske'elta.
Õhk jäi vaikseks, tuuled tukku,
Uinusesse kõik see ilma.
Vennad läksid väravasta,
650Läksid seltsis alla õue,
Kolmekeste koppelisse:
Eide jälgi otsimaie,
Varga teeda vaatamaie,
Üks neist veeres vainuele,
Teine kõndis koppelisse,
Kolmas mere kalda peale.
Vanem venda, vennikene,
Kesse veeres vainuele,
See ei leidnud eide jälgi,
660Ega saanud tunnismärki.
Teine venda, vennikene,
Kes see kõndis koppelisse,
See ei leidnud eide jälgi,
Ega röövli radasida,
Ega saanud tunnistähte,
Kuhu kana kadunesse,
Linnukene lendanesse.
Kolmas venda, vennikene,
Kesse läinud merekalda:
670See sai selgeid märkisida,
Tõtelikku tunnistähte,
Kuhu hella eidekene,
Kodukana kadunesse,
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli laentelt lootsikuga
Paku-urka põgenenud;
Oli valval vahikorda
Laente langul lõpetanud,
Kus ta mitu pikka pääva,
680Mitu pimedada ööda,
Videviku viivitusel
Vargasaagil valvamaies.
Meestel kasvis kartlik mure,
Mitu mõtted ema kohta:
Kas ehk kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Eite kippund kimbatama,
Varga küüsil võrgutama.
Vanem venda pajatelles
690Pani sõna sõudevale:
"Läki leiba võttemaie,
Õhturooga otsimaie,
Väsind keha karastama.
Heidame siis puhkamaie,
Ehk saab usin unenägu
Eide jälgi näitamale;
Lähme homme otsimaie."
Teine venda pajatelles
Pani sõna sõudevalle:
700"Sängi rüppes suikunessa
Võib ehk taevaliku tarkus,
Uku unes ilmutada,
Kuda jälgi kaste kannul,
Udupilve palistusel
Kadund eidest kätte saame,
Kuda kallist kodukana,
Lendu läinud linnukesta
Kulli küüsist peasta võime."
Pärast nõude pidamista,
710Targa aru arvamista
Venitasid kaksi venda
Väsind keha karastama.
Noorem venda, vennikene,
Kalevide kallim poega,
Lese leina lepitaja,
Kurvastuse kustutaja:
Oli mõtteid teise teele,
Arvamisi ise radal
Lendamaie läkitanud.
720Kallis kange mehe poega
Nõnda mõtteid mõlguteles:
"Tänasida toimetusi
Ära viska homse varna;
Igal pääval omad ikked,
Tunnil omad toimetused,
Murekoorma muljutused,
Omad soovituste sõuded.
Tahad tunnist tulu saada,
Õnnekesta õngitseda,
730Ära võta aega viita,
Kauemini kõheldada.
Kiirel käivad õnne sammud,
Viitjal viisi viletsusta,
Kõheldajal kuusi koormat,
Seitse salasõlmitusta."
Kalli eide kadumine
Kurvastas mehe meelekest,
Kurnas südant murekoorem.
Kui nüüd vennad kahekeste
740Sängis keha sirutasid,
Siisap tõttas noorem poega
Üle läve ukse ette,
Kargas kergelt üle muru,
Veeres virgult vainuele.
Seal aga sammu seisatelles
Käänas siis isa kalmule.
Kalevide kallim poega
Astub isa haua peale,
Istub kalmukünka peale,
750Kurba südant kergitama.
Isa hauasta küsima:
"Kesse liigub peale liiva,
Kesse astub peale haua?
Sõmer kukub silma peale,
Kruusi langeb kulmudele."
Poega mõistab, kostab vasta:
"Noorem poega, poisikene,
See'p see liigub peale liiva,
See'p see astub peale haua,
760Istub mure muljutusel
Kadund isa kalmukünkal.
Tõuse üles, taadikene!
Ärka üles, isakene!
Tule teeda näitamaie,
Kuhu eite kadunesse!"
Isa kostab mätta aita,
Taati kalmusta kõneleb,
Mulla aita tõstab heale:
"Ei või tõusta, poega noori,
770Ei või tõusta, ei ärata!
Kalju rõhub peale rinna,
Kivi raske peale keha;
Kulmu katvad kullerkupud,
Silmi katvad sinililled,
Punalilled palgesida.
Tuuled juhtigu sull' teeda,
Õhud õrnad õpetagu,
Taevatähed andku tarkust!"
Poega tõttas kiirel sammul,
780Astme lennul mere poole,
Kõrge kaljukalda peale:
Eide jälgi otsimaie,
Kadund kana püüdemaie.
Paik, kus enne seisnud paati,
Lootsik ala luuril olnud:
Seisis tühi kui pühitud,
Kalevide kallim poega
Vaatas kõrgeita kaljuita
Ehavalgel mere peale,
790Laskis silmad laenetele;
Vaatas kunni silma kestis,
Vaate tiivad ulatasid:
Kas ehk kuskil mere pinnal,
Laia laente langutusel
Varga jälgi maha jäänud!
Kas ehk kuskil tunnistähte,
Midagi ehk isemärki
Röövli riisumista näitaks:
Kas ei kadund eide kanda,
800Jala varvas märki jätnud,
Rada kuskil rajatanud!
Laene veeres laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkes vahtus kalda vasta,
Tuisatelles vete tolmu!
Aga muud ei märki olnud,
Sõnumid ei keegi toonud:
Kesse täna laente langul,
810Vetepinnal veeretelles
Salateel käind sõitemaies.
Tähed taevast sirasivad
Lahkel silmal laente peale,
Aga keelt ei olnud kuskil,
Sõna kellelgi ei suussa.
Nõnda langev laentemängi,
Vetepinna veerlemine
Ikka ühel ilul kiigub,
Ega küsi iial, kesse
820Täna tema niiskes rüppes,
Märjas kaisus surma leidnud!
Laente kiikuv lustimängi,
Vete kena veerlemine,
Taevast vaatvad tähesilmad:
Need ei küsi meie rõõmu,
Küsi meie kurvastusi!
Laene veereb laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
830Lõhkeb vahtus vasta kallast,
Tuisatelles vete tolmu,
Märga auru kallastele;
Aga ei too sõnumida,
Kostmist iial küsijale,
Laene veereb laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkeb vahtus vasta kallast!
Meie elu-laenekesed
840Veeretavad õhtu vilul
Kõikudelles kalmukünka,
Mättamuru vaiba alla;
Tähesilmad vaatvad taevast,
Kuu vaatab kõrge'elta,
Päike paistab rõõmu-palgel
Lahkujaida, magajaida.
Aga keelt ei ole kalmul,
Sõna iial tähte suussa,
Kuu ei oska kõneleda,
850Ega päike pajatada,
Küsijale vastust anda.

Põualise pääva paistel
Istus mere kalda ääres
Kalevide noorem poega,
Vaatas laente lustimängi,
Vetevoode veeremista
Kerge tuule keeritusel.
Äkiliste ähvardelles
Puistas musta pilve põuest
Tuulehoogu tuiskamaie,
10Pani laened paisumaie,
Kohisedes kerkimaie.
Äike sõitis raudasillal
Vaskeratusil vankriga,
Tuiskas tulda tulle'essa,
Sädemeida sõitenessa;
Pikker-taati põruteles
Kärinada käidanessa,
Viskas välku väledaste.
Kurjad vaimud kohkunessa
20Kuulsid karistaja heale,
Põgenesid Pikse pakku
Laia mere laenetesse;
Hüüdes: "Äike, haisutele!
Pikker, pista nina p-!"
Hüppasivad kõrgelt kaldalt
Kukerpalli mere põhja,
Vahtus vetevoodiessa.
Kalevide poega kargas
Nende jälgil laenetesse,
30Langes kotka kiirusela
Kurjalaiste kaela peale;
Püüdis neid kui vähke urkast
Kauni kaelakoti täie.
Mere pinda tõusenessa
Ujus kangelase poega
Tüki kalda ligemale,
Paiskas kotist kurjalaisi
Võimsal viskel kalda peale
Pikse raudavitsa alla,
40Kus neid puruks kolgitie,
Hundi roaks hukatie.

Kalevide vennikesed
Läinud kodunt kolmekeste
Lustil metsa luusimaie,
Eit oli jäänud üksinessa
Koju kirstu kaitsejaks,
Varakambri varjajaks,
Taalderi-toale tugiksa.
Eit pani paja tulele,
50Keetis rooga poegadele,
Kohendas tulda korrale,
Kaitses tulekibemeida,
Et ei leeke peaseks lakke,
Kirg ei lennaks katuksele.
Nii on sõlgirinna seadus,
Leekuningana kohus.
Kalevide noored pojad
Läinud metsa luusimaie,
Linnu jälgesi ajama,
60Karu jälgi otsimaie,
Põdra jälgi püüdemaie,
Metsahärga vaatamaie,
Metsakriimu kiusamaie.
Karu oli kaeras käinud,
Mesipuiel võõrsis olnud,
Põdra nähtud põllu ääres,
Hunta hulges karjamaale,
Raatmaal rohkest rebasida,
Jäätmaal palju jänesida.
70 Oli neil kolm koerukesta;
Üks oli Irmi, teine Armi,
Kolmas murdja Mustukene.
Pojad olid metsapaksus
Koerte jälgil karu leidnud,
Mesikäpa männikusta.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said karu kättele.
Noorem venda, poisikene,
80Köitis karu üle õla
Jalgupidi rippumaie;
Tahtis kanda koduje
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid põllu peale,
Läksid laanest lagedale;
Seal tuli vasta sarviline,
Vana põder vennikene.
Koerad põdra kiskumaie,
Sarvilista surmamaie;
90Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said põdra kättele.
Noorem venda, poisikene,
Viskas põdra üle piha
Karu kõrva rippumaie;
Tahtis kanda koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid kuusikusse
Metsahärga püüdemaie;
100Palus olid metsapulli
Koerte jälgil mehed leidnud.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said härja kättele.
Noorem venda, poisikene,
Sidus härja sarvipidi
Üle õla rippumaie;
Tahtis viia koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
110 Kalevide kanged pojad,
Läksid lustil laane poole,
Põõsastikku paksuessa;
Seal tulihulka huntisida,
Kari kõrvekutsikuida.
Koerad hunta kiskumaie,
Metsalisi murdemaie.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa.
120Noorem venda, poisikene,
Hakkas hunta nülgimaie,
Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad koju kippumaie.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Karu selga katte'eksa;
Tahtis kanda koduje.
Pojad käisid metsa teeda,
130Penikoorma palu teeda;
Seal tuli vasta seltsikene,
Kaunis kari rebasida.
Koerad rebasi kiskuma.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa,
Surmasivad sadandala.
Noorem venda, poisikene,
Rebasida nülgimaie;
140Nülgis tosinada neli,
Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad aga koju kippuma.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Põdra selga paunaksa.
Kalevide kanged pojad
Kõndisivad metsa teeda,
Penikoorma palu teeda;
Juhtus kari jänesida
150Neile vasta nurme peale.
Koerad jänesi kiskuma,
Murdma haaviku-emandaid.
Kiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsid tosinate kaupa,
Surmasivad sadandala.
Noorem venda, poisikene,
Jänesida nülgimaie,
Nülgis tosinada neli,
160Hakkas viiet nülgimaie:
Vennad kippusid koduje.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Härja selga sadulaksa.
Siis aga vennad kolmekeste
Koju poole kõndimaie.

Oh sa kaval kosilane,
Pettelikku peiukene!
Kust sa teadsid seie tulla?
170Kust sa mõistsid üle kalju,
Üle laia laenetela,
Oskasid üle orude,
Märkasid üle mägede
Teeda taalderi talusse,
Rada penningi peresse?
Küll sa kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Sestap tundsid seie tulla
Kargades üle kaljude,
180Lennates üle laenete!
Sestap teadsid seie saada,
Oskasid üle orude,
Märkasid üle mägede
Seie Kalevi koduje,
Seie penningi peresse,
Vana taalderi taluda:
Hõbenupp oli õuessani,
Kaks oli varakamberila,
Kolm oli aida katuksela,
190Viis oli vainu väravila,
Kuus oli karjakoppelila.
Sestap peigu leidis teeda,
Sestap petis oskas tulla
Kalevi lese kodaje,
Kui ei kotka poegi kodu,
Kõvernokke ei pesassa
Eite olnud kaitsemassa.
Soome tuuslar, tuuletarka!
Küll sa sala sobitusel,
200Petisnõude pidamistel
Pääda rohkest' raskendasid:
Kuida leske kiusamaie?
Küll sa valv'sid varjulisel
Kalda kalju rünka taga:
Kuida Kalevide talus
Asju korda kohendati.
Küll sa, kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Ootsid osavamat aega,
210Sündsamada silmapilku,
Kalevide kallist leske
Kurjal kombel kimbutada,
Nõdra naista võrgutada.
Lootsik seisis luurimaies,
Paati kalju varjul peidus.
Sina petis ise paadis
Vara, hilja valvamaies.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Istus paadis parajalta,
220Kui olid pojad kodunt läinud
Lustil metsa luusimaie.
Tuuletarka tundanesse,
Kuida eite kaitsemata,
Vägeva käe varjamata
Üksipäine koju jäänud,
Kus ei abi olnud ood'ta,
Lastest toetust ei loota.
Kodunt läinud kotkapojad,
Kaugel lennand kaarnakesed
230Võind ei eide kisendusi,
Hädas appi hüüdemisi,
Kiuste küüsil kiljatusi
Mitte kõrvul kuuldanessa.
Tuuslar mõtles, tuuletarka:
Nüüdap vara varga volil!
Tuba jäetud toeta,
Hoone seinad katukseta
Iga tuule tuisatusel,
Vetevoode veeretusel.
240Pesast lennud kõvernokad,
Kõvernokad, raudaküüned,
Nüüdap voli varga väela,
Võimus võttevala käela.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Tõukas paati kalju tagant
Lootsikuda lagedale;
Seadis mõlad sõudemaie,
Aerud paati ajamaie,
Laenesida lõhkumaie,
250Pani purjed paisumaie,
Tuule puhkel tõmbamaie.
Lootsik kõikus laente pinnal
Vete kiigel veeretelles,
Kiikus kõigul ranna poole,
Kalevide talu poole.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Ajas paadi kalda ääre
Kalevide kopli alla,
Peitis paati varjupaika
260Kalevi kalmu ligidale,
Kargas ise kergel sammul
Kaljulise kalda peale,
Kus ta vargateede jälgil,
Röövelkäigi radadele
Muru varjul roomaskülle,
Kivi taga kükakülle
Nii kui kassi lindu püüdes
Toa ligemale liuges.
Sala roomas Soome tuuslar
270Kalevi talu väravasse,
Kargas lipsti! kanna peale,
Virgult jala varvastele,
Sammus julgest' üle õue,
Astus ukse esikusse;
Silmas korra üle sanga,
Enne kui tormas tubaje.
Leske istus leeaugul,
Kulpi segas leemepada;
Ehmatanud eidekene
280Saand ei aega vasta panna.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Võttis leske väekaupa
Varga kaisu kammitsasse,
Ajas kiskjad kulliküüned
Valusaste eide vöössa,
Tahtis leske lootsikusse,
Varga saaki paati viia.
Ehk küll Linda, karske leske,
Tugevaste vasta tõrkus,
290Röövelile rusikada,
Kiusajale küüsi näitas,
Hammastesta abi püüdis:
Siiski vaus vaese võimus,
Rauges lese närtsind rammu
Varga väe volila,
Sortsi sõnade sidela,
Miska rammu raugastelles,
Miska kangust kütkendelles
Lese võimu vangi võttis.
300 Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli rikas sortsisõnul,
Osav sõnu seadanessa:
Oskas sada salasõnu,
Teise saja tarku sõnu,
Kolmandama kangemaida
Kangusele kosutuseks,
Rammusele rohkenduseks,
Võimusele vägevuseks.
Teadis tuhat teisi sõnu,
310Salasõnu rammu raugeks,
Võimustuse väsinduseks,
Tugevuse tülpimiseks:
Miska rammu kammitsasse,
Võimu vangipaelu pani.
Linda, vaese lesekese,
Kisenduse kiljatused,
Hädas appi hüüdemised
Tuiskasivad tuuletiivul,
Langesivad laenetesse,
320Roidusivad rägastikku,
Vausid metsa varjudesse,
Kustusivad kaljudesse:
Aga appi hüüdemista
Poegile ei kõrva puutund.
Linda palus ainekeelil,
Palus peastmist tuuslarilta,
Palus appi metsalisi,
Appi häida inimesi,
Palus appi võõrikuida
330Varjajaida vaimusida,
Palus appi kaasa kuju,
Appi hüva jumalaida,
Ohkas aga Uku poole,
Vanaisa varju poole!
Soome tuuslar, tuuletarka,
Salasõna sõlmil rikas,
Toppis kinni kõrvakuulmed,
Et ei lese härdad palved,
Hädakisa kiljatused
340Meelt ei hakkaks eksitama.
Jumalate valval heldus,
Võimsamate vägev voli,
Kangemate käte kaitsus
Kuulid Linda kutsumista,
Lese leina-ohkamista,
Ainekeelil hüüdemisi.
Vanataadi tallitusel
Pidi abi pilve'esta,
Tulu tuulest tulemaie.
350 Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli sammud varga saagil
Iru mäele sirutanud.
Tahtis mäelta teeda võtta
Otsekohe mere poole,
Kus tal paati ootamaies.
Äike astus äkiliste
Ähvardelles röövli teele,
Pikker põrutas pilvesta!
Raskel sammul raudasillal
360Sõitis Vanaisa vanker,
Tuiskas tulda tugevaste.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Langes minestuse kätte,
Varjusurma alla vangi.
Välk oli võtnud keha võimu,
Tundmust hoopis tuimendanud:
Seks ta langes surnu sarna
Mäele maha muru peale.
Varjuandejate vägi,
370Taevaliste kindel tugi
Peastsid Kalevide lese,
Kulli küüsist linnukese.
Lendev-kiirusega loodi
Kalevide karske leske
Kõrgeks kaljukivi-pakuks,
Kivisambaks Iru mäele.
Elu paelukesed peasid
Lahti pikast leinapiinast,
Laiast mure lepikusta,
380Kurvastuse kuusikusta.
Ega saanud lese sängi
Soome tuuslar solkimaie,
Soome tuuslar, tuuletarka,
Ärkas tüki aja pärast
Raske minestuse paelust,
Varjusurma vangistusest.
Selitelles silmasida,
Laugusida laiendelles,
Vaatas tema ümberringi,
390Kas ehk kuskil jälgi näha,
Kuhu leske Linda läinud,
Kodukanake kadunud.
Aga lesk jäi leidemata,
Tedre tütar teademata,
Kaljuks moondud kodukana,
Linda, Kalevide leske,
Võite täna tunnistada,
Selgelt oma silmil näha.
Iru mäe peal istub leske,
400Tedre munast hautud tütar,
Istub Linda maantee ligi,
Kuida linnaskäijad teadvad,
Ehk küll selle põlve lastel,
Tänapäivisil tuimusel
Linda nimi meelest läinud.
Rahvas kutsub kivipakku
Enamiste Iru ämmaks.
Esimest kord linnas käijad
Peavad vana seadust mööda
410Iru ämma teretama,
Austades ämma pähä
Poisid kübara panema.
Ehk küll kivipakukesel
Elu nähtavalt ei leita,
Ega paigast liikumista,
Siiski vanarahva sõudel,
Targemate teadusela
Mõnda kuuldu külvatie,
Mõnda sõnum sahatie:
420Kuida kivipaku rüppes
Salavõim peab siginema,
Imevägi idanema.
Kes on ämma mäe kaldalt
Õhtul orgu veeretanud,
Leiab teisel hommikula
Teda jälle vanas paigas
Seisma, kus ta enne seisnud.
Sellepärast, pojukene,
Mine ämma austama,
430Tedre tütart teretama!
Pane kübar ämma pähä,
Hakka eide kaelast kinni:
Sest ei tõuse sulle süüda,
Laiemaida laitusida!
Kalevi pojad kolmekeste
Kõndisivad lustikäiki,
Mööda rõõmuradasida,
Käisid mööda lagedada,
Mööda nõmme nõtkandile,
440Mööda sooda sõtkütile;
Seal tuli vasta neli metsa,
Neli saledad salkusi.
Üks oli kulla kuusemetsa,
Teine tarka tammemetsa,
Kolmas kena kasemetsa,
Neljas leske lepametsa.
Mis oli kulla kuusemetsa,
See'p see kuningate metsa;
Mis oli tarka tammemetsa,
450See'p see Taara enda metsa;
Mis oli kena kaskemetsa,
See'p see kudruskaelte metsa;
Mis oli leske lepametsa,
See'p see leinajate metsa,
Kurva laste varjupaika.
Vanem venda, vennikene,
Istus maha kuusikusse,
Kuningate ilumetsa,
Kuldakuuse vaiba alla;
460Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie:
Laulis lehed lehtapuusse
Hiilgadelles haljetama,
Hõiskas okkad okaspuusse
Siidi ilul siramaie,
Laulis käbid kuuskedesse
Pääva paistel punetama,
Tõrukesed tammedesse,
Kenad urvad kaskedesse,
470Hõiskas õilme-urvakesed
Õilmepuiela iluksa,
Pääva paistel paisumaie,
Kuude valgel kasvamaie;
Laulis, et metsad mürasid,
Lagedad aga laksatasid,
Kõrved vasta kostalesid:
Kungla kuninga tütterid
Noorta meesta nuttasivad.
Teine venda, vennikene,
480Istus maha kaasikusse,
Leinakase hõlma alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie,
Vägevama veeremaie,
Laulis õilmed õitsemaie,
Lilleõilmed läikimaie,
Laulis vilja välja peale,
Hõiskas õunad õunapuusse,
Sarapuissa pähkelaida,
490Laulis marjad vislapuusse,
Maasikad madalad murusse,
Sinikad samblasoosse,
Pohlakad palu äärtele,
Murakaida mätastele,
Kobaraida pihlapuusse.
Laulis, et metsad mürasid,
Lagedad aga laksatasid,
Rägästikud raksatasid,
Kõrved vasta kostalesid.
500Näkineiud, neitsikesed,
Noorta meesta nuttasivad.
Kolmas venda, vennikene,
Istus maha tammikusse,
Vanaisa ilumetsa,
Targa tamme hõlma alla;
Laskis laulu lendamaie,
Tugevama tõusemaie,
Vägevama veeremaie,
Tulisema tuiskamaie!
510Laulis linnud lepikusse,
Laulukanad kaasikusse,
Laulukuked kuusikusse,
Mõistelinnud männikusse,
Targad linnud tammikusse,
Hõiskas puie ladvadesse
Kägusida kukkumaie,
Tuikesi tuikamaie;
Laulis räästad rägastikku,
Pesilinnud põõsastikku,
520Lõukesed lagedale,
Pääsukesed päävapaiste;
Laulis luiked laenetessa,
Pardid parve äärdane,
Haned aga allikale;
Hõiskas kena künnilinnu
Ööde iluks hõiskamaie,
Videvikul vilistama,
Enne koitu healitsema.
Laulis, et mered mürasid,
530Kaljud vasta kärasivad,
Puie ladvad paenusivad,
Mäekingud kõikusivad,
Pilved lausa lõhkesivad,
Taevas aga tarka kuulis.
Metshalia ainus tütar ,
Metsapiigad, peenikesed,
Kuldahiuksil näkineitsid
Nuttasivad noorta meesta:
"Oleks see mehe meiela,
540Kasvaks meile kaasaliseks!"
Puie ladvil seistes päike,
Lahedama tuule õhku
Veeretelles õhtu vilu
Kuulutasid pääva kustu,
Lustipidamise lõppu;
Tuletasid meeste meele
Koju poole käidanessa.
Noorem venda, vennikene,
Kandis metsasaagi koorma,
550Mis ei õlgasi muljunud,
Ega piinanud pihtasi.
Mehed tõt'sid kolmekeste
Üle laia lagedaida
Kiirel sammul koju poole;
Seadsid silmad sihtimaie,
Suitsu-tähte tunnistama:
Kas ehk leelta keedukatal,
Pada auru välja paiskaks;
Aga suits ei tõusnud silma,
560 Mehed tõt'sid kolmekeste
Üle laia liivikuda
Kiirest koju ligemale;
Seadsid silmad sihtimaie,
Olvist suitsu otsimaie,
Leelta auru vaatamaie,
Aga suits ei tõusnud silma,
Ega paistnud leemepajalt
Avaldava aurukesta.
Mehed jõudsid õue alla,
570Veeresivad väravale,
Läksid lendes üle muru
Usinaste ukse ette,
Läksid kiirest lävedele.
Kustund tule kibemetest,
Suitsuahtrast leeaugust
Märkasivad mehepojad:
Kuida leekuningana,
Valvil silmil tulevahti
Kodunt ära kadunud.
580 Noorem poega pajatama:
"Jõgi jookseb kõvera,
Teede käigid lähvad metsa,
Ei ole lugu õigelta.
Õuevärav seisab vallal',
Lahti jäänud toa uksed,
Võerad sammud murupinnal
Kuulutavad kurba lugu,
Õnnetuma juhtumista."
Pojad puhusivad healed,
590Hõisku tuulde tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu viiul
Kutsumista kaugusela:
Hüüa vasta, eidekene!
Kosta vasta, kullakene,
Laula vasta, linnukene,
Tõsta healta, tedrekene!"
Aga eit ei teinud healta,
Sõudnud vasta ei sõnakest,
Kostis vasta kõversilma,
600Kutsus vasta laia kõrbe,
Laulis vasta laanemetsa,
Hüüdis vasta Hiiusaari,
Kukkus vasta Kuresaari.
Pojad puhusivad healed,
Hõisku teistkord tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'ele:
"Hüüa vasta, eidekene!
Kuku vasta, käukene,
610Laula vasta, luikekene,
Tõsta healta, tedre tütar!"
Aga eit ei kostnud vasta,
Teind ei healta tedrekene.
Kostsid vasta merekaldad,
Kukkusivad kaljuseinad,
Laulid vasta merelaened,
Hüüdis vasta tuulehoogu.
Pojad puhusivad healed,
Kutsumised kolmat korda,
620Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'ele:
"Hüüa vasta, eidekene!
Kõõrutele, kodukana,
Laula vasta, kadund leske,
Kosta meie kutsu vasta,
Laste lahke laulu vasta!"
Aga eit ei kostnud vasta,
Teind ei healta tedrekene,
Kõõrutand ei kodukana,
630Ega laulnud luikekene.
Kuhu heali kuulunesse,
Senna kaljud katkenesse,
Kuhu kutsu kostalekse,
Senna metsad murdanesse,
Kuhu helki lendanesse,
Senna laened langenesse,
Pilved pikila lõhkevad.
Ei oln'd leida eidekesta,
Kuulda kana kõõrutusta,
640Kuulda tedre kudrutamist,
Käukese kukkumista:
Kusagilta murumaalta,
Suuremasta samblasoosta,
Laia mere laenetesta,
Põõsastiku paksudesta,
Ega kõrve keske'elta.
Õhk jäi vaikseks, tuuled tukku,
Uinusesse kõik see ilma.
Vennad läksid väravasta,
650Läksid seltsis alla õue,
Kolmekeste koppelisse:
Eide jälgi otsimaie,
Varga teeda vaatamaie,
Üks neist veeres vainuele,
Teine kõndis koppelisse,
Kolmas mere kalda peale.
Vanem venda, vennikene,
Kesse veeres vainuele,
See ei leidnud eide jälgi,
660Ega saanud tunnismärki.
Teine venda, vennikene,
Kes see kõndis koppelisse,
See ei leidnud eide jälgi,
Ega röövli radasida,
Ega saanud tunnistähte,
Kuhu kana kadunesse,
Linnukene lendanesse.
Kolmas venda, vennikene,
Kesse läinud merekalda:
670See sai selgeid märkisida,
Tõtelikku tunnistähte,
Kuhu hella eidekene,
Kodukana kadunesse,
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli laentelt lootsikuga
Paku-urka põgenenud;
Oli valval vahikorda
Laente langul lõpetanud,
Kus ta mitu pikka pääva,
680Mitu pimedada ööda,
Videviku viivitusel
Vargasaagil valvamaies.
Meestel kasvis kartlik mure,
Mitu mõtted ema kohta:
Kas ehk kaval kosilane,
Pettelikku peiukene,
Eite kippund kimbatama,
Varga küüsil võrgutama.
Vanem venda pajatelles
690Pani sõna sõudevale:
"Läki leiba võttemaie,
Õhturooga otsimaie,
Väsind keha karastama.
Heidame siis puhkamaie,
Ehk saab usin unenägu
Eide jälgi näitamale;
Lähme homme otsimaie."
Teine venda pajatelles
Pani sõna sõudevalle:
700"Sängi rüppes suikunessa
Võib ehk taevaliku tarkus,
Uku unes ilmutada,
Kuda jälgi kaste kannul,
Udupilve palistusel
Kadund eidest kätte saame,
Kuda kallist kodukana,
Lendu läinud linnukesta
Kulli küüsist peasta võime."
Pärast nõude pidamista,
710Targa aru arvamista
Venitasid kaksi venda
Väsind keha karastama.
Noorem venda, vennikene,
Kalevide kallim poega,
Lese leina lepitaja,
Kurvastuse kustutaja:
Oli mõtteid teise teele,
Arvamisi ise radal
Lendamaie läkitanud.
720Kallis kange mehe poega
Nõnda mõtteid mõlguteles:
"Tänasida toimetusi
Ära viska homse varna;
Igal pääval omad ikked,
Tunnil omad toimetused,
Murekoorma muljutused,
Omad soovituste sõuded.
Tahad tunnist tulu saada,
Õnnekesta õngitseda,
730Ära võta aega viita,
Kauemini kõheldada.
Kiirel käivad õnne sammud,
Viitjal viisi viletsusta,
Kõheldajal kuusi koormat,
Seitse salasõlmitusta."
Kalli eide kadumine
Kurvastas mehe meelekest,
Kurnas südant murekoorem.
Kui nüüd vennad kahekeste
740Sängis keha sirutasid,
Siisap tõttas noorem poega
Üle läve ukse ette,
Kargas kergelt üle muru,
Veeres virgult vainuele.
Seal aga sammu seisatelles
Käänas siis isa kalmule.
Kalevide kallim poega
Astub isa haua peale,
Istub kalmukünka peale,
750Kurba südant kergitama.
Isa hauasta küsima:
"Kesse liigub peale liiva,
Kesse astub peale haua?
Sõmer kukub silma peale,
Kruusi langeb kulmudele."
Poega mõistab, kostab vasta:
"Noorem poega, poisikene,
See'p see liigub peale liiva,
See'p see astub peale haua,
760Istub mure muljutusel
Kadund isa kalmukünkal.
Tõuse üles, taadikene!
Ärka üles, isakene!
Tule teeda näitamaie,
Kuhu eite kadunesse!"
Isa kostab mätta aita,
Taati kalmusta kõneleb,
Mulla aita tõstab heale:
"Ei või tõusta, poega noori,
770Ei või tõusta, ei ärata!
Kalju rõhub peale rinna,
Kivi raske peale keha;
Kulmu katvad kullerkupud,
Silmi katvad sinililled,
Punalilled palgesida.
Tuuled juhtigu sull' teeda,
Õhud õrnad õpetagu,
Taevatähed andku tarkust!"
Poega tõttas kiirel sammul,
780Astme lennul mere poole,
Kõrge kaljukalda peale:
Eide jälgi otsimaie,
Kadund kana püüdemaie.
Paik, kus enne seisnud paati,
Lootsik ala luuril olnud:
Seisis tühi kui pühitud,
Kalevide kallim poega
Vaatas kõrgeita kaljuita
Ehavalgel mere peale,
790Laskis silmad laenetele;
Vaatas kunni silma kestis,
Vaate tiivad ulatasid:
Kas ehk kuskil mere pinnal,
Laia laente langutusel
Varga jälgi maha jäänud!
Kas ehk kuskil tunnistähte,
Midagi ehk isemärki
Röövli riisumista näitaks:
Kas ei kadund eide kanda,
800Jala varvas märki jätnud,
Rada kuskil rajatanud!
Laene veeres laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkes vahtus kalda vasta,
Tuisatelles vete tolmu!
Aga muud ei märki olnud,
Sõnumid ei keegi toonud:
Kesse täna laente langul,
810Vetepinnal veeretelles
Salateel käind sõitemaies.
Tähed taevast sirasivad
Lahkel silmal laente peale,
Aga keelt ei olnud kuskil,
Sõna kellelgi ei suussa.
Nõnda langev laentemängi,
Vetepinna veerlemine
Ikka ühel ilul kiigub,
Ega küsi iial, kesse
820Täna tema niiskes rüppes,
Märjas kaisus surma leidnud!
Laente kiikuv lustimängi,
Vete kena veerlemine,
Taevast vaatvad tähesilmad:
Need ei küsi meie rõõmu,
Küsi meie kurvastusi!
Laene veereb laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
830Lõhkeb vahtus vasta kallast,
Tuisatelles vete tolmu,
Märga auru kallastele;
Aga ei too sõnumida,
Kostmist iial küsijale,
Laene veereb laene jälgil,
Vetevoode veeretusel,
Kiigel kalda kalju vasta,
Lõhkeb vahtus vasta kallast!
Meie elu-laenekesed
840Veeretavad õhtu vilul
Kõikudelles kalmukünka,
Mättamuru vaiba alla;
Tähesilmad vaatvad taevast,
Kuu vaatab kõrge'elta,
Päike paistab rõõmu-palgel
Lahkujaida, magajaida.
Aga keelt ei ole kalmul,
Sõna iial tähte suussa,
Kuu ei oska kõneleda,
850Ega päike pajatada,
Küsijale vastust anda.d

passioon ;)

Kui tavalisemad vahekorras olemise poosid muutuvad igavaks ja peaaegu kõik muu on läbi proovitud, on paljud paarid jõudnud punktini, kus sooviksid üksteisega jagada anaalseksi kogemust. Anaalseks tundub paljudele lubamatu ja võõras, sest sellest ei räägita eriti palju ning õhus on põhjendamatu hirm anaalse vahekorra ees.

Hirm anaalseksi ees on eelkõige naistel. Meestel pole eriti midagi kaotada. Naised aga kardavad, et peenise sisestamine tagantpoolt, on valulik ja piinarikas kogemus. Mida saaks teha, et anaalseksi jaoks end ette valmistada? Kõigepealt hankige apteegist või sekspoest vee baasil tehtud lubrikant. Ärge kasutage õli baasil tehtud libestit. Õli baasil olevad libestid hävitavad kondoomi ning ei mõju ka naisele hästi. Need kipuvad ühte kohta kuhjuma ning ei libesta kogu piirkonda ühtlaselt ära. Libestusaine on anaalseksi juures kindlasti vajalik, sest tupp niisutab end ise, tagumine pool seda aga ei tee. Ilma libestusaineta võite teha endale tõsist viga, libestusainet kasutades pole aga vaja muretseda. Libestusainet pange pigem rohkem kui vähem. Need inimesed, kes anaalseksiga tegelevad, on öelnud, et kui panete liiga palju libestit, siis sellest peaaegu piisab. Kui soov anaalseksiks on suur ja libestusainet käepärast pole, kasutage sülge või tupe eritist. Siiski peaks ettevaatlikud olema need naised, kelle mees on looduse poolt rohkem kui hästi varustatud. Anaalseks on meeldiv keskmise suurusega peenise puhul. See ei tähenda muidugi, et hea varustusega meeste naised anaalset lõbu nautida ei saaks. On olemas ka kunstpeenised, millega mees naisele anaalset rahuldust pakkuda saab. Tegelikult võikski alustada näpuga või väiksemat sorti kunstpeenisega ja siis hiljem päris peenisele üle minna. Alustuseks peaks ühe näpu õrnalt sisse asetama ning siis andma naisele aega sellega kohaneda ja alles siis teise näpu sisse panema ja edasi tegutsema.

Üheks suurimaks hirmuks anaalseksi juures kipub olema asjaolu, et naised kardavad, et neil tuleb seksi ajal vältimatu soov WC-sse minna ning see paneb nad piinlikku olukorda. Need, kes anaalseksi harrastanud, väidavad aga, et mingid häda küll anaalseksi ajal tulema ei kipu. See on pigem põhjendamatu hirm.

Veel on anaalseksi juures esile kerkinud küsimus, kas anaalseksist on võimalik ka rasedaks jääda? Fakt on selline, et nendest paaridest, kes arvavad, et anaalseksi teel pole võimalik rasestuda, on iga aasta rasedaks jäänud 8%. Tagumiku kaudu küll rasedaks ei jää, kuid sperma tilgub ju ka ringiga osaliselt tuppe. Sellepärast kasutage alati kaitsevahendit.

Millest siis anaalseksi puhul naudingut saadakse?
Tihti pakub inimestele pinget ja mõnu teha midagi paha. Anaalseks on just üks sellistest asjadest. Tihtipeale erutab seksi juures enam just see idee olla paha. Samuti on tagumiku sees palju närve, mida puudutades saadab närvike ajju mõnusignaali. Seega on anaalseks igati mõnus ja rahuldav tegevus. Anaalseksist tulenev mõnu on isegi kohati suurem kui tavalise seksi puhul.
Peale anaalvahekorda ei tohi unustada kondoomi vahetamast või peenist pesemast, sest sama kondoomi kasutades ei tohi enam tuppe siseneda. Veel on anaalvahekorra juures väga oluline rahulik tempo. Tuleb olla täielikult lõdvestunud ja rahulik. Äkilised liigutused ja rahmeldamine ei käi anaalseksiga kokku. Tavaliselt on anaalseksi vastu just need inimesed, kes seda oskamatult üritanud on. Nad on liiga kiirelt asja kallale asunud ning siis pole ju imestada, et tegevus valulik oli. Kui asja rahulikult võtta, pole valu karta vaja. Samuti on tähtis partnerite vaheline koostöö ja teineteise mõistmine. Mees peab eriti hästi aru saama, millal on õige aeg lõpetada ja mida naine tahab. Sellepärast oleks hea kui anaalseksi teema on eelnevalt partnerite vahel läbi arutatud ning miski ei tule üllatusena. Kui siiski esineb valu tagantpoolt seksides, peaksite pöörduma arsti poole, sest tegu võib olla mõne tõsisema tervisliku probleemiga.

Vale inimesega räägid siin.

Teie eelmine kommentaar ei vastanud Delfi kommenteerimistingimustele.
Nõustu reeglitega
1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Delfi kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Delfi ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Delfi keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:
sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.
Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Delfil on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?

Hea kommentaar:
sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.

Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp "Teata sobimatust kommentaarist". Delfi lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist - kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.

Mine haiglasse oma seksuaalsust ravima, oksele ajab.

Mina tunnen täna, et nüüd vist on sellest kõigest saanud mälestused ja minevik, millele vaatan tagasi juba rahuliku kõrvaltpilguga.

On unustamatud tunded, mälestused, minevik, tuhmunud pilt seinal, hetkelised unenäod...Keegi neid sinult ära ei võta. Lihtsalt oled kivi, mida polnud võimalik lihvida!