Saatmata kirjad
Kallis, kas Sa tead..?
TONIGHT RAINIG 18. november 2012, kl 20.30 |
OR listen 18. november 2012, kl 20.33 |
LIMITED32 19. november 2012, kl 19.57 |
Ei tea 23. november 2012, kl 20.44 |
MoSSaD 23. november 2012, kl 21.19 |
-------------------- 23. november 2012, kl 21.20 |
köha 23. november 2012, kl 22.55 |
A Psalm of Life 23. november 2012, kl 23.24 |
Tell me not in mournful numbers,
Life is but an empty dream!
For the soul is dead that slumbers,
And things are not what they seem.
Life is real! Life is earnest!
And the grave is not its goal;
Dust thou are, to dust thou returnest,
Was not spoken of the soul.
Not enjoyment, and not sorrow,
Is our destined end or way;
But to act, that each tomorrow
Find us farther than today.
Art is long, and Time is fleeting,
And our hearts, though stout and brave,
Still, like muffled drums, are beating
Funeral marches to the grave.
In the world's broad field of battle,
In the bivouac of Life,
Be not like dumb, driven cattle!
Be a hero in the strife!
Trust no Future, howe'er pleasant!
Let the dead Past bury its dead!
Act, - act in the living Present!
Heart within, and God o'erhead!
Lives of great men all remind us
We can make our lives sublime,
And, departing, leave behind us
Footprints on the sand of time;
Footprints, that perhaps another,
Sailing o'er life's solenm main,
A forlorn and shipwrecked brother,
Seeing, shall take heart again.
Let us then be up and doing,
With a heart for any fate;
Still achieving, still pursuing,
Learn to labor and to wait.
Life is but an empty dream!
For the soul is dead that slumbers,
And things are not what they seem.
Life is real! Life is earnest!
And the grave is not its goal;
Dust thou are, to dust thou returnest,
Was not spoken of the soul.
Not enjoyment, and not sorrow,
Is our destined end or way;
But to act, that each tomorrow
Find us farther than today.
Art is long, and Time is fleeting,
And our hearts, though stout and brave,
Still, like muffled drums, are beating
Funeral marches to the grave.
In the world's broad field of battle,
In the bivouac of Life,
Be not like dumb, driven cattle!
Be a hero in the strife!
Trust no Future, howe'er pleasant!
Let the dead Past bury its dead!
Act, - act in the living Present!
Heart within, and God o'erhead!
Lives of great men all remind us
We can make our lives sublime,
And, departing, leave behind us
Footprints on the sand of time;
Footprints, that perhaps another,
Sailing o'er life's solenm main,
A forlorn and shipwrecked brother,
Seeing, shall take heart again.
Let us then be up and doing,
With a heart for any fate;
Still achieving, still pursuing,
Learn to labor and to wait.
muig 24. november 2012, kl 09.20 |
Mul on oma arvamus 24. november 2012, kl 13.21 |
üks täht taevalael Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kõik möödub kunagi, kõik.
> Ka mu armastus, külla
> p ma tean.
> Ära hüüa mind kallimaks,
> oh, ära
> püüa mind hoida.
> Üks hõik üle lageda välja
> S
> u juurest mu viib.
> Ma pean seda tunnistama.
>
> Need magedad naljad me vahel on liig.
> Või vaiku
> sed vahel.
> Nad hakkavad ummistama.
>
> Tuul
> tõuseb. Nii raske on hingata.
> Kallis, kas mälet
> ad seda kaske?
> Kus pole me kohtunud iial.
> Ka
> s oleme kohtunud üldse?
> Su juuksed on rohtunud
> juba.
> Oh hoia, hoia mu käsi, neist kasvavad puu
> d.
> Raske on, raske liialt. Suudle mu suud.
> S
> u huultes on imevägi, see sügavalt puutub mu säsi;
>
> ah, rohkem kui arvatagi,
> ah, rohkem kui mid
> agi muud sind olen ma mäletanud.
>
> Öö kannul
> ma lipanud olen,
> ta häält ja ta hoiatust haistn
> ud,
> mõistnud merede müha.
> Sind maha olen ma
> saland,
> Sind põland ja põlgama pannud,
> täis
> kibedat vihkamist valand öö põhjatud kannud.
>
> > Sind olen ma südames kandnud.
> Sind olen ma ar
> mastanud.
> Sa ainus, Sa puhas, Sa püha.
>
>
>
> Ma pean seda tunnistama..:)
Ja eelnevast ajast jäid kummitama sõnad, et saaksid kordki suudelda kellegi huuli ja sellel oli oma tähendus kindlasti? Just see, et 1 kord suudelda ja milleks? Aimasin juba, et milleks ja mõeldes, et ettevaatlikus pole paha? On endalgi olnud kogemus, et on maha salatud, põlatud ja lõpuks minugi poolt inimest põlgama pandud, aga ei vihka, kuigi kandsin inimest südames, hinges ja tema seda näha, tunda ei tantnud. Ei saa ka oma huuli suunata kellele iganes suudluseks, aga kindlasti kellegile kindlale inimesele. Võib ka nii olla, et on olnud suudlus oma armsaga, aga teised ei pea sellest teadma. See on kirjutatud oma ainsast tähest, mis oli ja mäleta ikka, mis oli sinu jaoks püha. Kindlasti on paljudel midagi, kedagi, mida unustada ei saa! Siin selles teemas veendusin, et ei ole mina see, kellest mõtled ja ei ole sina see-minu ainuke täht taeva lael, aga mõtlesin siin lihtsalt sinu sõnadega (tähtedega) kaasa! Siin on kirjaread ja mida keegi tahab kellegis midagi näha mõtetega, aga võib ikka ka siin eksida ja see on ju loomulik. Sellegi võib andeks anda ja kes seda ka ei sooviks, et andeks antakse? Tuleb leppida sellega, et teadmata, kuulmata jääb nii mõndagi ja mis oli, sellest jääb lihtsalt mälestus-see on minu puhul. Kuigi vaikimine pole hea, sest vaikus tapab, aga mõnele see võib isegi sobida? Sooviks lihtsalt sulle, et kui ükskord ärkad ja märkad, ning leia oma armsam ja ole õnnelik ja seda reaalselt! Ehk minagi võisin siin oma mõtetega sulle segadust tekitada, sest oli sarnasus, siis ehk annad andeks ja ei ole tahtnud pürgida sinu armsaks, aga seda on teinud siin paljud. Sa ei tahtnud, et keegi siit läheks ja mõistsid, et sind kutsutakse, aga minna veel sa ei saanud. Nüüd vaadates seda teemat ja mõelda, et kuhu jõudnud on see teema? Kas seda soovisidki? Vaevalt! Kes tappis keda tegelikult kasvõi vaikusega? See ei olnud mina! Ei tea, et kes oled tegelikult, aga mõtted on mõeldud sulle!
-------------------------------------------------------
> Kõik möödub kunagi, kõik.
> Ka mu armastus, külla
> p ma tean.
> Ära hüüa mind kallimaks,
> oh, ära
> püüa mind hoida.
> Üks hõik üle lageda välja
> S
> u juurest mu viib.
> Ma pean seda tunnistama.
>
> Need magedad naljad me vahel on liig.
> Või vaiku
> sed vahel.
> Nad hakkavad ummistama.
>
> Tuul
> tõuseb. Nii raske on hingata.
> Kallis, kas mälet
> ad seda kaske?
> Kus pole me kohtunud iial.
> Ka
> s oleme kohtunud üldse?
> Su juuksed on rohtunud
> juba.
> Oh hoia, hoia mu käsi, neist kasvavad puu
> d.
> Raske on, raske liialt. Suudle mu suud.
> S
> u huultes on imevägi, see sügavalt puutub mu säsi;
>
> ah, rohkem kui arvatagi,
> ah, rohkem kui mid
> agi muud sind olen ma mäletanud.
>
> Öö kannul
> ma lipanud olen,
> ta häält ja ta hoiatust haistn
> ud,
> mõistnud merede müha.
> Sind maha olen ma
> saland,
> Sind põland ja põlgama pannud,
> täis
> kibedat vihkamist valand öö põhjatud kannud.
>
> > Sind olen ma südames kandnud.
> Sind olen ma ar
> mastanud.
> Sa ainus, Sa puhas, Sa püha.
>
>
>
> Ma pean seda tunnistama..:)
Ja eelnevast ajast jäid kummitama sõnad, et saaksid kordki suudelda kellegi huuli ja sellel oli oma tähendus kindlasti? Just see, et 1 kord suudelda ja milleks? Aimasin juba, et milleks ja mõeldes, et ettevaatlikus pole paha? On endalgi olnud kogemus, et on maha salatud, põlatud ja lõpuks minugi poolt inimest põlgama pandud, aga ei vihka, kuigi kandsin inimest südames, hinges ja tema seda näha, tunda ei tantnud. Ei saa ka oma huuli suunata kellele iganes suudluseks, aga kindlasti kellegile kindlale inimesele. Võib ka nii olla, et on olnud suudlus oma armsaga, aga teised ei pea sellest teadma. See on kirjutatud oma ainsast tähest, mis oli ja mäleta ikka, mis oli sinu jaoks püha. Kindlasti on paljudel midagi, kedagi, mida unustada ei saa! Siin selles teemas veendusin, et ei ole mina see, kellest mõtled ja ei ole sina see-minu ainuke täht taeva lael, aga mõtlesin siin lihtsalt sinu sõnadega (tähtedega) kaasa! Siin on kirjaread ja mida keegi tahab kellegis midagi näha mõtetega, aga võib ikka ka siin eksida ja see on ju loomulik. Sellegi võib andeks anda ja kes seda ka ei sooviks, et andeks antakse? Tuleb leppida sellega, et teadmata, kuulmata jääb nii mõndagi ja mis oli, sellest jääb lihtsalt mälestus-see on minu puhul. Kuigi vaikimine pole hea, sest vaikus tapab, aga mõnele see võib isegi sobida? Sooviks lihtsalt sulle, et kui ükskord ärkad ja märkad, ning leia oma armsam ja ole õnnelik ja seda reaalselt! Ehk minagi võisin siin oma mõtetega sulle segadust tekitada, sest oli sarnasus, siis ehk annad andeks ja ei ole tahtnud pürgida sinu armsaks, aga seda on teinud siin paljud. Sa ei tahtnud, et keegi siit läheks ja mõistsid, et sind kutsutakse, aga minna veel sa ei saanud. Nüüd vaadates seda teemat ja mõelda, et kuhu jõudnud on see teema? Kas seda soovisidki? Vaevalt! Kes tappis keda tegelikult kasvõi vaikusega? See ei olnud mina! Ei tea, et kes oled tegelikult, aga mõtted on mõeldud sulle!
Mul on oma arvamus 24. november 2012, kl 13.44 |
Ja loomulikult on see sinu enda asi, et mida mõtled ja kellelt võiks olla need kirjaread. Kui loed ja unusta need sõnad, mis on siia kirjutatud minu poolt. Halba pole tahtnud, ega tahagi kellegile, aga on olukorrad, kus olla enam ei taha. Siin kedagi kinni hoida ei saa ja tuleb ikka mõelda, et vabaks lasta, et saaks inimene rahus õnnelikult elada, sest surm tuleb kunagi ikka loomulikul teel, aga enne surma tuleb elada! Mina kedagi kinni ei hoia.
nimetu 24. november 2012, kl 15.57 |
Midagi ei arva 24. november 2012, kl 16.53 |
Oli kirjutatud ju, et oli sarnasus lihtsalt ja mõeldi kaasa ja ei midagi enamat. Ei ole arvanud, et oleks otseselt kellegile mõeldud. Keda miskit häirib, siis minge ja küsige. Oli ka olukordi, mis oli ka ilmsi, aga see kõik oli. Loomulikult tuleb oma eluga edasi minna, aga mitte siin midagi oletada. Armastagu ja saagu oma suhe korda ja kui mitte siin, siis vähemalt tegelikkuses. Ei tunne seda, et oleks mulle ja ajaga on muutunud nii mõndagi. Paljud võivad siinse järgi tunda, et on sarnane olukord, nagu alati siinses maailmas. Ja kui mina armastan, siis armastan inimest, aga mitte kirjaridu ja ei ole vaja mulle siinseid kirjaridu, aga need on vajalikud teema tegijale teatud olukorrale ja suudlus on sinna kaasa arvatud. Miks on see nii, et suheldakse mitmega, aga hoitakse end vaid tegelikult kellelegi...jne. Mõnes olukorras lihtsalt eemale hoida, et mitte hiljem pettuda, sest pettust ja manipuleerimist on palju olnud. Ei tea, et keda armastab teema tegija tegelikult ja täitku ka see teema tegija soovid ka siin. keda ta armastab tegelikult. Endal pole enam lihtsalt usku kellegisee.
nimetu 24. november 2012, kl 17.23 |
0,5 24. november 2012, kl 19.48 |
tule jumal ise appi, et lugejad pisukestki mõistaks, mida üks täht taevalael siin tahtis öelda nende lauludega! ridade vahelt lugemise oskust ei ole kõigile antud, see sai küll selgeks. rohmakas otse lajatamine on ainus mõistetav keel. kui ei mõista, siis vähemalt ära eksponeeri oma lollust, astu teemast mööda!
Ei 24. november 2012, kl 20.52 |
nimetu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vabanda, kui minu postitus solvav oli. Soovin sull
> e jõudu uskumiseks:).
olnud solvav, aga paraku kipub ikka nii olema, et kõigil oma arvamus ja arusaamine olukorrast. Mina näiteks usun millegisse, aga siin on isiksusi, kellessse uskuda ei saa.
-------------------------------------------------------
> Vabanda, kui minu postitus solvav oli. Soovin sull
> e jõudu uskumiseks:).
olnud solvav, aga paraku kipub ikka nii olema, et kõigil oma arvamus ja arusaamine olukorrast. Mina näiteks usun millegisse, aga siin on isiksusi, kellessse uskuda ei saa.
kahju 25. november 2012, kl 12.01 |
Tähe teema erineb sadadest teistest, loetud neid postitusi mõttega, kahju, kui nüüd lõppenud. sai Täht oma igatsetuga ikkagi kokku ja jäi, siis edu talle. võiks ju meile lugejatele teate jätta, kuidas see läks. kõigile on tarvis positiivsust, eriti selles nurgas, kus palju igatsusi ja kurbust.
Mul on oma arvamus-oma ainsale tähele 25. november 2012, kl 17.43 |
On mindud ja tuldud siin korduvalt ja ikka olemas olnud, aga ju siis tuleb olla peidus ja ise otsima pead nüüd siin pimeduses tõde, kui tahad näha? Ei ole surma saadetud, ega ise ise surma mindud. Taheti lihtsalt, et teisiti elada, aga sina seda veel teha ei saanud. Ei jõua ju lõpmatuseni oodata, kui tundubki siin lõpmatuseni see tee sinu jaoks ja sa muudkui otsid. On olnud juhuseid, mis on täitunud ja oled olemas olnud sinagi. Pimedusse, teadmatusse tahtsid jätta, aga nüüd ise pead pimeduses ekslema ja otsima. Olen teada saanud nii mõndagi ja siingi vihjeid, hoiatusi antud, ning tundub, et siingi sinul palju vastuseid jääb kellegi poolt saamata. Ela ja ole ja ära lase tappa end, sest elu ju elamiseks! Kõiges aidata ei saa, sest mõni teema ei puuduta mind ja ära süüdista ainult kedagi teist, sest on kindlasti ka vigu eneses. Sama mõte, et tuleb siit lahkuda ja mujalt ka, et rahulikult elada. Need mõtted on Eestis elava inimese poolt ja mõeldud Eestis elavale, ning ühes samas linnas elavale inimesele. Kes seda teab, et mis tulla võib ja mis tulemata jääb? Loota parimat ja võib olla kunagi näeme ka ikka veel päriselt, kui siin enam ei kohtugi. Loota jääb, et päris võõralt me ei mõõdu teel!
Sannu 25. november 2012, kl 18.02 |
Sama siin 25. november 2012, kl 18.45 |
Küll ma ka tahaksin 25. november 2012, kl 18.53 |
Et mind keegi ootaks ja võibolla isegi otsiks... Samas linnas elame, aga teed meil ei ristu. Ei ristunud ka varem, kui me üksteist ei tundnud ja ristu ka nüüd, sest meil on erinevad rajad. Võõraks me jäime, lahkusime...kuid mälestused lahkudes sa unustasid kaasa võtmata ja need jäid mulle. Ja neid omades olen omamoodi õnnelik...
Unistus... 25. november 2012, kl 19.36 |
Sannu 25. november 2012, kl 19.48 |
Lisa postitus