Saatmata kirjad
Kallis, kas Sa tead..?
omamaailm 26. september 2013, kl 20.50 |
einoh 26. september 2013, kl 20.56 |
omamaailm 26. september 2013, kl 21.03 |
next slide please 26. september 2013, kl 21.12 |
Ei ei, eksid. Sa ei tule, sest pole iial plaanis tulla olnud. Ainus, mida iial tahtnud oled, on netisuhtlus, mille sa ka said, kuniks see oma aja ära elas. Minu jaoks. Sinu jaoks mitte, sest sinu ideaalis oleksin ma endiselt sinu igavate ja üksikute õhtutundide sisustaja. Tead, ma ei viitsinud enam, olen rohkem päriselu kui neti inimene, vastupidiselt sulle. Soojalt soovitan leida endale ajaveetmiseks mõni endasugune netiinimene. Neid peaks jätkuma küllaga. Minu elus on pärisinimene ja ma ei igatse möödunud aegu. Kogemuse ja õppetunni võrra olen rikkam. Mis sest, et naaberboksi kolleeg, aga netiavarustes võib muutuda monstrumiks. Hea, et niigi hästi pääsesin.
Panen 26. september 2013, kl 21.14 |
omamaailm 26. september 2013, kl 21.57 |
Kuigi mulle pandi nõnda tabavalt diagnoos siin, et kohe südamepõhjani puudutatuna tundsin ennast ;)
siis mainiks siiski ära, et mitte põhjuseta ei kirjuta ma saatmata kirjades.
Näe, üks täht süttiski taevas. Olgu see küünal minu jaoks. Kutse unistama, et mis oleks võinud olla. Kutse su juurde. Seepeale saan ma endale öelda, et ma ei või unistada selliseid unistusi. Sest kes oled sa nüüd? Sa oledki vaid unistus, mis ei kustunud siis kui ta ära läks. Sul on tema silmad, sul on tema olek, aga ta ütles, et tal on oma tee. Ma ei saa seda talle keelata. Selle pärast ei saa ma tulla.
siis mainiks siiski ära, et mitte põhjuseta ei kirjuta ma saatmata kirjades.
Näe, üks täht süttiski taevas. Olgu see küünal minu jaoks. Kutse unistama, et mis oleks võinud olla. Kutse su juurde. Seepeale saan ma endale öelda, et ma ei või unistada selliseid unistusi. Sest kes oled sa nüüd? Sa oledki vaid unistus, mis ei kustunud siis kui ta ära läks. Sul on tema silmad, sul on tema olek, aga ta ütles, et tal on oma tee. Ma ei saa seda talle keelata. Selle pärast ei saa ma tulla.
chilly 26. september 2013, kl 22.07 |
Kallis, kas tead 26. september 2013, kl 22.38 |
kurb 27. september 2013, kl 03.56 |
To Ma ikka mõtlen Sinust veel 27. september 2013, kl 08.09 |
yyy 27. september 2013, kl 08.24 |
Mina sinust enam hea tundega ei mõtle. Miks ma siin käin? Tahan näha sinu sisse ja saada ülevaadet, kes sa selline oled ja miks sa neid haigeid asju teed. Usu, see oilt mis mulle avanes, tõi mind maappeale ja kustutas ka kõige pisema ilusa mõtte sinust. Sa oled väga haige ja vajad abi. Kahju ainult, et sina ise sellest aru ei saa ja endale ei tunnista. Kui lisada juurde kehvad geenid ja olematu kasvatus, siis mõistan miks on sinust saanud selline haige monstrum. Sa oled üksi ja jäädki üksi. Praegu veel in su üksindus talutav, aga oota kui vanemaks saad, mõistad, mida see sõna tegelikult tähendab. Oma suures egoismis ei ole sa suutnud isegi sõpru hoida. Sinus kasvab kadedus õnnelike inimeste vastu, pereinimeste vastu, kes ei ole erinevalt sinust iialgi üksi. Mida külvad, seda ka lõikad. Ju on kurbusel ja valul sinu jaoks omaette väärtus, ehk isegi minu põlgusel sinu vastu, mis on ju samuti tähelepanu, sest muud ma kahjuks sulle pakkuda ei saa. Sa ise oled kõik muu hävitanud, nagu haigus, kes midagi puudutades selle nakatab ja siis hävitab. Kohati on mul sinust kahju, aga kui mõtlen mida sa oled nii paljudele süütutele inimestele teinud ja edasi teed, on mul hea meel, sest läbi valu jõiab õppetund kõige kiiremini kohale. Ela hästi ja leia abi!
Ma ikka mõtlen Sinust veel 27. september 2013, kl 09.41 |
tähesära sa andsid mu kätte 27. september 2013, kl 09.52 |
Sinule 27. september 2013, kl 10.20 |
Ma ikka mõtlen veel Sinust 27. september 2013, kl 10.24 |
tähesära sa andsid mu kätte 27. september 2013, kl 10.54 |
to Ma ikka mõtlen Sinust veel 27. september 2013, kl 11.06 |
Ma enam ei saa aru kes on kes, kuna väga sarnaste nimedega kirjutajad on siin. Aga ma mõtlen sinust tõepoolest, kuid sinu küsimus, et miks peaksid unistused vaid unistusteks jääma, annab mulle teada, et sa ei ole see, keda ma arvasin. See, kellest mina mõtlen, tema saab aru, miks unistused ainult unistusteks jäävad ja meie teed ristuda ei saa.
Ma ikka mõtlen Sinust veel 27. september 2013, kl 12.20 |
Ma ikka mõtlen Sinust veel 27. september 2013, kl 12.25 |
Lisa postitus