Saatmata kirjad
Kallis, kas Sa tead..?
et 28. november 2013, kl 22.01 |
to et 29. november 2013, kl 12.13 |
et 29. november 2013, kl 13.27 |
et 29. november 2013, kl 14.41 |
Võimalik 29. november 2013, kl 16.21 |
tead mis 30. november 2013, kl 06.46 |
tähetee 30. november 2013, kl 12.17 |
ükskord süüdistamistest küllalt ei saa? kas sellest midagi muutub, kui muudkui kividega pilduda? kas juba solvumistest üle ei saada? kõik teevad vigu, enamsti teiste süüdistajad kõige rohkem. andke üksteisele võimalus ja teie enda elu muutub sellest kõigepealt paremaks ja rõõmsamaks. ühtlasi ka selle, kellele andestati.
ühele tähele taevalael 30. november 2013, kl 16.40 |
õige 30. november 2013, kl 17.47 |
tähesära sa andsid mu kätte 01. detsember 2013, kl 12.06 |
to tähesära sa andsid mu kätte 01. detsember 2013, kl 18.51 |
mari 01. detsember 2013, kl 21.05 |
Mina 03. detsember 2013, kl 13.25 |
mari 03. detsember 2013, kl 16.46 |
Vaikija 03. detsember 2013, kl 17.06 |
No eks üritanud ma olen, aga sellest polnud kasu. Vahest on asjad nii, et pole võimet asjadest aru saada ja üritused jooksevad liiva. Eks sellest tuleb õppida siis, aga mälestused jäävad ja haavad, mida katki läinud süda endas kannab. Kerge on anda nõu, et rääkige ja olge julged ning niisama virisemine ei anna midagi. See on lihtne. Paraku on elu üksjagu keerulisem ja selliste olukordadega hakkama saamie ei ole üldse nii lihtne. Osasid asju ei saa lihtsalt uuesti kokku panna ja terveks teha.
See oli vist Einstein, kes ütles midagi sellist: probleemidele lahenduste leidmine eeldab teistsugust mõtlemist, kui see, mis probleemi välja tõi.
Kontekst on küll hoopis teine aga oma iva on siin sees ka murtud südamete nurgakese jaoks.
See oli vist Einstein, kes ütles midagi sellist: probleemidele lahenduste leidmine eeldab teistsugust mõtlemist, kui see, mis probleemi välja tõi.
Kontekst on küll hoopis teine aga oma iva on siin sees ka murtud südamete nurgakese jaoks.
mari 03. detsember 2013, kl 17.25 |
vaikija 03. detsember 2013, kl 17.34 |
Ehk ... on minevikus nüüd juba. Sealset juhtunut ei saa ju teatavasti muuta. Kindlasti on asjadest valesti aru saadud, ja olulist on jäänud ütlemata. Sellest võib nüüd juba küllalt selgesti aru saada. Aega on mööda läinud juba üksjagu. Eks me ole mõlemad muutunud selle aja jooksul ja meie vahele on tekkinud ka ületamatud müürid. Vähemalt vanaviisi mõtlemise jaoks. Või siis polegi vaja neid müüre ületada.
norah 03. detsember 2013, kl 17.34 |
Lisa postitus