"Mine vaata veel kord neid roose. Siis mõistad, et sinu oma on ainukene maailmas. Pärast tule minuga hüvasti jätma ja ma kingin sulle ühe saladuse."
Väike prints läks uuesti roose vaatama.
"Teie pole üldse minu roosi moodi, te pole veel mitte midagi," ütles ta neile. "Keegi pole teid taltsutanud ja teiegi pole kedagi taltsutanud. Teie olete samasugused, kui oli minu rebane. Ta oli nagu sada tuhat teist rebast. Mina aga tegin temast oma sõbra ja nüüd on ta ainukene maailmas."
Roosidel oli väga paha olla.
"Te olete ilusad, kuid te olete tühjad," ütles ta neile veel. "Muidugi, mõni möödamineja võiks ju arvata, et ka minu roos on teie sarnane. Aga tema üksi on tähtsam kui teie kõik, sest mina teda kastsin, mina panin talle klaaskupli peale, mina andsin talle kaitseks tuulevarju, mina tapsin tal röövikuid (peale kahe või kolme, et oleks ka liblikaid), mina kuulasin tema kaebeid või uhkeldamist või mõnikord ka tema vaikimist, sest et ta on minu roos."

veider on see, kuidas mingi tunne, koosoldud hetked, teevad ühe inimese tavalisest nii eriliseks. aeg, mis talle pühendatud, pisarad, mida valatud, naer, mida koos naerdud, see teeb kellestki selle ühe.
see, mis alguses oli nii tavaline, on muutunud nii eriliseks ja see, mis oli kunagi nii eriline, muutub iga päevaga aina tavalisemaks.

aga mida annab armastus, kui selles on ainult sõnad?
inimesed ei mõtle ette. võib-olla neile meeldib kahetseda. elada igavikulises. ent 10,20 aasta pärast on igatsus endiselt hinges.

http://www.youtube.com/watch?v=QHYKd_VJivk

Kõige tähtsam on uskuda sellesse, mida oma silmaga näed ja kõrvaga kuuled.

“Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas,” ütles õpilane. “Kas tõesti?” ütles Meister. “Kas see pole kohutav — surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada, rõõmustada...” kurvastas õpilane. “Sa leiad, et see on kohutav? Aga enamik inimesi elab just nii juba enne surma,” vastas Meister.
:)

"Poeet oli raisanud oma öö, millal teised pidutsesid, ja mõistis nüüd, et seda ei saa enam tagasi..... Päev vajus poeedile peale nagu paratamatus."

jäid temast ilma, teda enam tagasi ei saa, miks sa endale õnne ei kingi ?

liikudes edasi küsimused hinges, kasvas viha ja olen lõksus.

kui küsimused hinges, miks sa siis neile vastuseid ei otsi?
teab ta üldse, et sa siia kirjutad? teab ta üldse su tundeid? või on asi selles, et sa ei julge neid avaldada?

http://www.youtube.com/watch?v=Zn2pKzF1B90&feature=related :)

kas asi ei ole mitte selles, et oled hingelt romantik ja sulle meelidb selline melanhoolsuse ja kättesaamatu armastuse teema? :)

teed oma elust kirjandusteose, aga tegelikus elus jääb armastus kättesaamatuks.

"käsikirjad ei põle." Margarita korjas selle ju ahjust ära. Tegelikult Bulgakovi elus oli ka abikaasa, kes pärast mitmekordset Bulgakovi käsikirjade hävitustööd, ikkagi käsikirja säilitas.

http://www.youtube.com/watch?v=YcZx110Lxjw&feature=related

Mul on Margaritast kahju. Samamoodi on mul Sonja Marmeladovast kahju.

Nendest naistest on kahju. võib-olla ongi see naine ülesanne, olla kõrval, julgustada, mitte kaotada usku, lootust. ja võimalik, et selline kõnekäänd on tõepoolest õige, et "iga tugeva mehe taga on üks arukas naine."
mehed peaksid olema tänulikud, kui sellised naised neid armastavad. ainult tõeline armastus võib maailma muuta.

aga küsida võib ju seda, et mida nad vastu saavad? kas ainult enda armastuse andmine, jagamine teeb neid õnnelikuks?

asi on selles, et teda ei saa tõsiselt võta, blond, kuidas sa arutad selisega. On kuhjaga välimust antud. ajud puuduvad.

"See, kes armastab vähem, kontrollib suhet." :)

kui suhtetasandile minna, siis küll. pole mõtet siis üldse armastada. ma usun, et inimesed võiksid sellisel juhul koos olla nendega, keda nad väga ei armasta. palju kergem. ei satu segadusse. ( see oli loomulikult huumoriprismas mõeldud)

sellisel juhul tahaks teemategijale kommentaariks öelda, et sa tõepoolest ei usalda armastus. armumine niidab alt jalad, armastus ei tee seda kunagi. armastus on transformeeruv jõud.
kui kontrolli tahad suhetes hoida, siis ei kohtugi iialgi selle õigega.

nüüd ma saan aru. see naine on sinu jaoks liiga tugev. kardad kontrollikaotust? kurb.
armastusest ei saa siis juttu olla. kõik keda armastame kõigil neil on meie üle mingi võim.

Soov olla
vaid taltsutatud rebane
usus et teine on
prints
olgu peale et väike
kellest me kõik
lugenud oleme

See tahtmine on tihti
tugevam
kui taltsutamisiha

Vajadus
et sinu eest vastutatakse

Ainult et isegi
pelgalt soovi eest
tuleb vastutada
iseendal.

:)

Kellelegi teisele ei saa vastuskoormat anda. Armastuses peavad olema mõlemad inimesed tugevad. Siis kaob ära see kontroll. Kui mõlematel on enda elu üle kontroll, siis ei ole vaja teist kontrollida pidevalt.
Armastus ongi vastutus. Vastutus iseenda elu eest. Isegi naised peavad armastuses tugevad olema, isegi mehed ei taha enda kõrvale nõrka partnerit. Sest nõrgast tüdinetakse ajapikku.
Kui kaks inimest on koos, siis ongi vastastikune mõjutamine ja vastastikune kontrollikadu. Kord on üks tugevam, kord teine. Maskuliine ja feminiinne energia.

Igas mehes on sisemine naine ja igas naises sisemine mees. Õige naise puhul mees avab ennast emotsionaalsele maailmale ja naine ennast materiaalsele maailmale.

mehe emotsionaalsus suureneb ja naise materiaalsus suureneb, sest partnerid peavad olema tasakaalus. nagu kaaluviht.
nii et enne kui sa arvad, et naisel on sinu üle võim, mõtle selle peale, millisel moel on sul naise üle võim.
see on alati vastastikune.

kes kontrolli tahab saavutada, saagu lapsed
lapsi on vaja õpetada, partnerid peaksid olema võrdsed

Kuhjaga välimust antud? Paljud blondid peavad ennast inetuks ja tunnevad ennast ebakindlalt. Sellest ka hulgaliselt probleeme.

aga suhtes olla inimesed õpetavad üksteist
ja see, kui naine midagi soovitab või oma arvamust avaldab ei tähenda seda, et meespoolel peaks kontroll kaduma
suhtes olles peaksid kaks inimesed eelkõige olema sõbrad, sõbrad aga ütlevad välja tavaliselt selle, mida teised hammaste taga hoiavad
ärge tulge rääkima, et armastus ei muuda inimest. muudab küll. ja see ongi armastuse eesmärk. muuta inimene paremaks.

See armastus Sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul.

Usalda armastust isegi siis, kui ta toob valu, ära sule talle südant.
Süda on vaid selleks, et anda ära pisarad ja valu mu arm.
Rõõm on üürike otsekui kastetilk.
Naermise ajal ta sureb, aga valu on tugev ja põline.
Lase valulik armastus olla valvel Su silmis.

Lõpeta siis viimane laul, armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks.
Lõppegu lend läbi taeva tiibade kokkupanekuga pesa kohal.
Olgu Su käte viimane puudutus leebe nagu ööõis.

Seisa paigal viivuks , ilus lõpp, ja ütle oma viimased sõnad vaikuses.

Kummardan Su ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada Sulle Su teed.




Usalda armastust isegi siis, kui ta toob valu, ära sule talle südant. :)

Valulik armastus Sinu vastu on valvel mu silmis.:)

Kuidas saab armastust usaldada? Mida see üldse tähendab?

Kõigele vaatamata on armastus maailma parim asi.

Mitte midagi ei tea, aga võiks, tahaks teada ja oma silmaga näha ja midagigi kuulda, aga mitte enam siin lastes energija vampiiril end kiusata. Hiljem võib juhtuda kellegi poolt jälle see, et sorry ja see juhtus nii ja ei saa enam midagi teisiti teha. Siin on ainult sõnad, aga kelle jaoks?;)