Saatmata kirjad
Kallis, kas Sa tead..?
armastus ei hüüa tulles 06. juuni 2015, kl 22.34 |
armastus hüüab 07. juuni 2015, kl 17.03 |
eelmisele 07. juuni 2015, kl 17.40 |
armastus hüüab 07. juuni 2015, kl 17.47 |
teile 07. juuni 2015, kl 17.51 |
mis te hädaldate 07. juuni 2015, kl 18.49 |
eelmisele 07. juuni 2015, kl 18.57 |
to armastus hüüab 07. juuni 2015, kl 19.42 |
Niisama vaikselt endamisi kellegagi vastastikku teineteise armastamisel ehk polegi viga. Aga suhe on juba hoopis teine asi ja sellele võib-olla mitmesuguseid objektiivseid takistusi. Näiteks kui vähemalt üks vastastikku armastajatest on juba kellegagi seotud Või siis on nad antud eluperioodil rollides, mis ehk suhte taunitavaks muudaksid jne.
to mis te hädaldate 07. juuni 2015, kl 19.48 |
Kes siin hädaldab? Sageli on tegemist objektiivsete takistustega ning nende puhul lihtsalt konstateeritakse rahulikult fakti ja elatakse oma elu edasi. Ja mis mõttes "jääte kõigest ilma ja elu läheb mööda"? Ega siis kellegagi armusuhtes olemine või kellegi niisamagi armastamine pole elu ainus mõte ja sisu. Vähemalt ei tohiks olla. Ei jää ju ilma teistest inimese elu sisustavatest asjadest, mis olid enne ning jätkuvad ka pärast, kuniks elu on. Elu ei lähe niisama mööda, vaid seda saab igal juhul sisukalt ja huvitavalt elada.
to teile 07. juuni 2015, kl 19.56 |
Mina ei saa ka aru, mida sa mõtled selle all, et "inimene ei ole suhtesse minuga sündinud"? Kuidas sellest aru saada? Aga võib-olla usuvad siin nii mõnedki kommentaatorid mingisse kindlasse sünnipäraselt (või isegi enne sündi) ettemääratud saatusesse (saatust mainis "mis te hädaldate") ja lähtuvad oma soovitustes sellest. See on siis usuküsimus, mille üle pole erilist mõtet vaielda ega teise arusaamasid muutma hakata.
Homme 07. juuni 2015, kl 20.18 |
Seda "pole suhtesse minuga sündinud" lauset saab mõista usu küsimusena küll. Kuid usk on ka suhte oluline osa. Selle peale võib muidugi öelda, et usul ja usul on väga suur erinevus, sõltuvalt kellegi arusaamistest. Seda nüüd küll jah. Usust on kole raske ratsionaalselt rääkida, pole lihtsalt head tausta või raamistikku, millele viidata. Paratamatult kipub jutt minema ühel hetkel kas religioonile või kuhugile müstikasse. Sellest on kahju.
See on minu meelest ka põhjus, miks religioonid on nii vintsked kogu oma absurdis. Nad pakuvad arusaadavat raamistkikku rääkimaks inimestele olulistest asjadest. inimesed võivad tunda, et nad on kokku lodud või et nende saatused (jälle üks raskelt mõistetav sõna) on ühte põimunud. Kuidas sellistest tunnetest rääkida ilma müstika või religioonita?
See on minu meelest ka põhjus, miks religioonid on nii vintsked kogu oma absurdis. Nad pakuvad arusaadavat raamistkikku rääkimaks inimestele olulistest asjadest. inimesed võivad tunda, et nad on kokku lodud või et nende saatused (jälle üks raskelt mõistetav sõna) on ühte põimunud. Kuidas sellistest tunnetest rääkida ilma müstika või religioonita?
mööduja 07. juuni 2015, kl 20.34 |
viimasele 10. juuni 2015, kl 00.21 |
... 10. juuni 2015, kl 00.35 |
!!!!!!!! 11. juuni 2015, kl 10.53 |
teada ju 11. juuni 2015, kl 10.55 |
!!!!!!!! 11. juuni 2015, kl 11.08 |
!!!!!!!! 11. juuni 2015, kl 11.46 |
armastus ei hüüa tulles 11. juuni 2015, kl 22.50 |
armastus ei hüüa tulles 12. juuni 2015, kl 11.40 |
õnnelik 12. juuni 2015, kl 13.47 |
Lisa postitus