mida vanemaks saame, seda vajalikumaks muutub, et oleks keegi kõrval.

Ärge korrake vanu mustreid.Närvesööv.

Nagu tead ring ei vii kuhugi,vaid alati samasse paikka tagasi.

Eks selle sama hirmu pärast, jõuda peagi samasse, haigettegevasse punkti tagasi, ma ennast eemale külmutasingi. Keegi ei taha haiget saada, eriti kui valulikud kogemused samast mustrist olemas. Raske uskuda, et sel korral olemegi targemad ja loome uue, toimivad mustri. Hing aga loodab ja ootab...

Oodates kulub vaid aeg.Elada on vaja.Kui ei ole kindel,siis milleks? Kogemused jäävad kogu eluks, ka negatiivsed.

Ma olen kindel inimeses, et tahan tema kõrval olla ja jääda, aga ma ei ole kindel, et vanu mustreid korrates taas vanast august end ei leia. Olen palju mõelnud ja mõistan olnut distantsilt teisiti, näen ka oma vigu teravamalt ning olen valmis end rohkem muutma kui varem. Aga kas seda on ka tema? Samal moel ei saa see aga kuidagi jätkuda.

Ei ole kindel temas.Aeg näitab.Edu teile.

Rahul sellega,milline oled ja milline tema on.Kui ilma millegi,kellegi muutmiseta ja sättimiseta ei sobi,siis vbl on targem eemalduda.See on nagu uue kleidi ostmine,ilus -kangesti tahaks,aga natuke väike,kúll ma alla vótan.Jääge iseendaks.

Viha ja vihkamine on need, mis söövad seestpoolt. Sellest lähtuvalt unustage viha ja andke andeks eksinuile, et ise elust rõõmu tunda.

siin muud ei olegi kui õelus ja viha...

viha taga on valu

võimalik, et valu, aga kas vihaga jääb valu vähemaks?

Úritad peita oma valu viha taha.Valu on valu,hingevalu,mille vastu sa ise ei saa. Vihaga úritad oma tuska siirda(jagada),lootes,et nii hakkab kergem.

Ja kas hakkab kergem? Ennustan - ei hakka.
Lisaks tehakse veel ka ümbritsejatele kas kogemata või lausa meelega haiget. Milles nemad süüdi on?
Andestamist oled proovinud? Seda tuleb teha enda pärast.
Et hing valust vabaneks. Kui läheneda andestamisele nii, et "tema tegi kurja ja ma pean talle selle andestama? never!", piinlevad edasi vähemalt kaks isikut.

Aeg parandab haavad.Viha tunda petta saanud tunnetes on täiesti móttetu asi.Sa ei saa sundida kedagi tundma mingeid tundeid.See ei ole sinu vóimuses.Tuleb leppida tósiasjaga.Andestamine?Mida andeks anda?Kas seda ,et ei armasta vói seda,et tegi haiget?Piinlemisega ei ole siin midagi tegemist.Tuleb aus olla enda vastu ja tunnistada,et mina ei ole see inimene ,kes teeb teise ónnelikuks, kui nii juba on.Sa pead oma egole selgeks tegema,miks nii.Siis tuleb ka rahu.Kainet mótlemist.

Mõtted on õiged, kahjuks tuleb elus ette liigagi suurt lahknevust sõna ja teo vahel.

Ei tule ette ühtegi lähenevast kui tunne ja inimene õiged on. Kui midagi teises häirib, kui ta tundub liiga dikteerib, ahistav, klammerduvad vms, siis hakatakse otsima põhjuseid ja vabandusi. Kõigele. Kui aga kahe inimese vahel on vaba ja voogav suhe, kus olulisel kohal austus ning antakse piisavalt vabadust, toimib selline sünergia magnetina.

Niipalju kui inimesi, samapalju erinevaid arvamusi. Igal neist on omast seisukohast õigus.

et tunne ja inimene oli óige, suhe oli vaba ja voolav ,aga näed ei olnud....New age eluviis ei toiminud.

tuleb edasi otsida kuni leiad selle õige

terve maailma on segaseid täis

Köigepealt ammutatakse elutarkused erinevatest oopustest ja seebiooperitest ja siis hakatakse "nui neljaks" oma elu nendesse raamidesse toppima.Ei ole ime,et tegelikkus on midagi muud.

õigus, aga kellel see teadmine kakluses meeles püsib.

https://www.youtube.com/watch?v=e4z88fBvtTg

ingleid pole olemas!!!

kaunist päeva ja ärge porisege vaid nautige kena sügist!:)

Ilus päev tõesti ja naudi sügist sinagi!

kes mind välja valib?:)))

Saatus!

See kõlab nii saatuslikult.:)