eelmisele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jumal küll, lõpeta juba kord. Kõik teemad on sinu
> soigumist täis. Kõik ei ole sulle öeldud, mis siin
> kirjas. Kaua sa hüvasti utled


Kellegil oli jäetud kellegile kirjaread, siin-mitte igas teemas ja mis siis? Ole rahulik ja need ei puudutanud sind ja polnud sulle mõeldud. Ära üle mõtle ja millise teemas veel näed midagi? Millest järeldad, et see kirjutaja arvaks, et kõik on temale? On jutunud midagi reaalis tegudega ja kirjutati lihtsalt. Miks nii kärsitu?

Sa ei ole normaalne

see ei peatu ei-ei !! :D

Sa võid rängalt eksida kellegi suhtes ja ära lahmi kellegile huupi sõnu, kui see pole nii. Sellestki võid eksida, et võtab sõna igas teemas ja kuigi see pole nii. Lahmid lihtsalt kellelegi ja valesti. Ja kui see olekski nii, mis see sinu asi on? Kai oma teed!

Väga õige!!!

:)))))))))

Taeva serval on tilluke maja
lävel aotähe sätendav raas.
Üle õue me tallame raja
kastepisarad kahelpool maas.
Tähekuma sa andsid mu kätte
nüüd su silmi ma enam ei näe.
Läbi uhkava valguselätte
kas ma leian üles su käe?
Sest sa oled nüüd vaikuse kaja
tähehelkide peegeldus vees.
Taeva serval on tilluke maja
ja me kaks selle kuma sees.


Taeva serval on tilluke maja...:(

eelmisele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jumal küll, lõpeta juba kord. Kõik teemad on sinu
> soigumist täis. Kõik ei ole sulle öeldud, mis siin
> kirjas. Kaua sa hüvasti utled


Siin saatmata kirjades on paljud hüvasti jätnud.

Sa ütlesid näkku ei lööda
ja südamesse mind lõid
ära vaata mu silmadest mööda
argust taluda mina ei või.

on otsitud saari ja mandreid
mina otsisin inimest
kinnituisanud tunnetehanges
olin hulkuja hiline.

taoti kunagi atradeks mõõgad
uued rajati linnad ja jõed
mina usu ja siiruse jõuga
sinu valed kõik tagusin tõeks.

möödakäijate irvitus jalus
üha vähem kammitses mind
ainult siis oli pööraselt valus
kui ma nägin, et naerdi sind.

minu nime ja julguse najal
sinust jalgadel seisja sai
lõpuks mõistsin: Sul pole mind vaja
olin Sinule toetuspunkt vaid.

ära vaata mu silmadest mööda
nagunii olen mõistnud nüüd kõik
sina näkku ei hakanud lööma
sina südamesse mind lõid.


Lõpuks mõistsin: Sul pole mind vaja, olin Sinule toetuspunkt vaid..:(

Siin järelduste tegemine on küll eriti tark...

Armastatud inimesega tahad kõike jagada. See ei tohiks küll mingi uudis olla.

aga sina õpi luulet lugema ja mõistma.

Ja sina vaata ridade vahele, kui oskad!

luuleasjatundjad jagelemas! :D

irw

Kuid siiski ja õige armastuse korral mõeldes kellegist, kes südames ja hinges. Olid ju sõnad, et armastus ikka jätkuks veel. Oma kallile silma ikka vaataks ja kas tema mulle vaataks silma? Oma kallimale saab vaid lubada suudlust. Ma ajan oma jama siin kellelegi. Ütleks siiski siin veel, et tõuse üles ja ulataksin siin käe, et siit lahkuda ja elada teisiti. Patsemu tõ pridumal edu igru? Ja i tak bes etava igru tebja ljublju!

armastust saab mõista erinevalt ja kuidas keegi, ning elu on elamiseks!

Oleme ühel saarel maailmade rannal,
meie, kes me ühte kuulume.
Seisame vee piiril, keset kive ja merevahtu.
Me pea kohal on kaaslast otsiva merelinnu kisa
ja meid ümbritsevad mere imelised tujud.
Sellel saarel on unistuste kuju
ja igatsuste värv.
Harva sõidetakse siia ühe ja sama laevaga.
Igaüks tuleb omas paadis.
Meil kõigil on kaelas konnakarpidest kee,
mis antakse igale vastsündinule kaasa,
et laps ei unustaks oma esivanemate merd.
Juhtub ka, et murdub aer või käriseb puri
ja siis läheb paat teel ümber
ning me leiame rannalt sõudjata paadi.
Paadi, mille käilapuul lipendab üksik ohakaõis.
Meid pole nii palju, et keegi võiks kaduma jääda.
Sest meil on meie ülesanne
ja üksi ei saa sellega hakkama.
Valvame oma saare varandust...
Ja vahel juhtub, et usaldame tormi merel rohkem
kui surnud tarkust.
Kuigi tähtede leegitsev kiri oli meile sündides selge,
teeme arvutusvigu kuni surmani.
Jagamisel jääb meile ainult jagamisrõõm
ja me ise oleme sellega rahul.
Kuid me satume naeru alla.
Naeravad need, kes kunagi pole olnud väikesel saarel
maailmade rannal,
millel on unistuste kuju
ja igatsuste värv.
Nad räägivad teist keelt.
Selles keeles on palju sõnu, mis väljuvad suust nagu heitekivid,
et tabada südameid.
Mõnikord me püüame õppida seda keelt,
kuid see on ainult naljakas või hale.
Kajakas ei saa lennata varblase tiibadega.
Aga nende meelest on lennata rumal ja kohatu.
Kõige õigem olevat ujuda,
ujuda pärivoolu.
Kui aga kivid ette tulevad
ja vesi kohisema hakkab,
lappavad nad oma uimed targasti kokku,
et säästa jõudu.
Nende ainuke mure on hoida koosi üksteise sabade järele.
Nende rõõm on lõhkuda asju,
sest killud toovat õnne.
Nad on kindlad, et maailma varad on nende käes,
kuid nad ei tea, et võti on meil,
meie metsikul saarel maailmade rannal,
millel on unistuste kuju
ja igatsuste värv
ja mille pinnast,
igitoitvast, iseõitsevast pinnast
seemendub loov mõte,
võrsub tark sõna
ja sünnivad head teod.



Kajakas ei saa lennata varblase tiibadega..:(

http://youtu.be/GNErEiIc580

Ma arvasin nõnda, et meri
on alati sinine
ja varjatud kullateri
täis on viimne kui inime.

Et merel sõites tuleb
julgelt tuuli trotsida
ja väsimust võites tuleb
ilmast imesid otsida.

Ma sõudsin, südames õhin,
ümber lained sumasid,
taevarannad ja merepõhi
mulle vastu kumasid.

Sain teada, et meri harva,
õige harva on sinine
ning et tühi ja halli karva
on sageli inime.

Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud,
tolm ja põrm, muud ei olegi,
inimlapsi, kes mullast on võetud,
kus kulda polegi.

Kuid ma arvan, et siiski tasub
olla, eksida, ihata,
teada tahta, kus tera asub,
armastada ja vihata

Ning näha, et hallimast hallim
meri vahel on sinine,
ja tunda: on kallimast kallim
kullateraga inime.


Sain teada, et meri harva, õige harva on sinine...:(

Tõde - on kallimast kallim kullateraga inimene!

Nagu mina oleks viimase luuletuse lisanud

She would never say where she came from
Yesterday don't matter when it's gone
While the sun is bright
Or in the darkest night
No one knows
She comes and goes

Goodbye, Ruby Tuesday
Who could hang a name on you?
When you smile with every new day
Still I'm gonna miss you...

Don't question why she needs to be so free
She'll tell you it's the only way to be
She just can't be chained
To a life where nothing's gained
And nothing's lost
At such a cost

There's no time to lose, I heard her say
Catch your dreams before they slip away
Dying all the time
Lose your dreams
And you will lose your mind.
Ain't life unkind?

Goodbye, Ruby Tuesday
Who could hang a name on you?
When you smile with every new day
Still I'm gonna miss you.


Still I'm gonna miss You..:(

Lihtsalt mõtlen Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kuid siiski ja õige armastuse korral mõeldes kelle
> gist, kes südames ja hinges. Olid ju sõnad, et arm
> astus ikka jätkuks veel. Oma kallile silma ikka va
> ataks ja kas tema mulle vaataks silma? Oma kallima
> le saab vaid lubada suudlust. Ma ajan oma jama sii
> n kellelegi. Ütleks siiski siin veel, et tõuse üle
> s ja ulataksin siin käe, et siit lahkuda ja elada
> teisiti. Patsemu tõ pridumal edu igru? Ja i tak be
> s etava igru tebja ljublju!


Tõuse üles maast püsti jalgadel sirgelt seistes.

Lühidalt - palju murtud südameid:(

kas Sina ulatad mulle ka käe ükskord?...

Kas see aitab ka? See kirjutamine siin. Kas on kergem?

Inimene Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tõde - on kallimast kallim kullateraga inimene!

Aga mis on tõde?

Tõde on mitmesugust, aga minu tõde on see, et keegi inimene on minule kullast kallim - kullatera!

to Minu südames:
eks teemaalgataja tõde on samasugune kui sul, miks ta muidu selle teema teinud oleks. ju ta ei saa seda kõike otse öelda, et siin end välja elab.
kahju temast ja teistest temasugustest siin.

Kuule rõõmurull, ma sinu käest ei küsinudki tegelikult