Saatmata kirjad
Kallis, kas Sa tead..?
ei ole võimalik 27. mai 2013, kl 09.49 |
lg Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jääd alatiseks Kirjutas:
> ----------------------
> ---------------------------------
> > Head teed!L
> ihvimata kalliskivi!Kui enam võimalik p
> > ole!!
> !
>
>
> Astusin siit hilja läbi.Seda kõike so
> ovisin algusest
> peale.Püüdsin sind lihvida aga
> sa ise ei taha.See peab
> olema sinu enda soov.Mi
> ski ei muuda armastust sinu vastu.(C.D-laul)!
Mis asja? Keegi otsustas siin kirjutatu põhjal jälle midagi?
-------------------------------------------------------
> Jääd alatiseks Kirjutas:
> ----------------------
> ---------------------------------
> > Head teed!L
> ihvimata kalliskivi!Kui enam võimalik p
> > ole!!
> !
>
>
> Astusin siit hilja läbi.Seda kõike so
> ovisin algusest
> peale.Püüdsin sind lihvida aga
> sa ise ei taha.See peab
> olema sinu enda soov.Mi
> ski ei muuda armastust sinu vastu.(C.D-laul)!
Mis asja? Keegi otsustas siin kirjutatu põhjal jälle midagi?
huvitab 27. mai 2013, kl 10.57 |
lg Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jääd alatiseks Kirjutas:
> ----------------------
> ---------------------------------
> > Head teed!L
> ihvimata kalliskivi!Kui enam võimalik p
> > ole!!
> !
>
>
> Astusin siit hilja läbi.Seda kõike so
> ovisin algusest
> peale.Püüdsin sind lihvida aga
> sa ise ei taha.See peab
> olema sinu enda soov.Mi
> ski ei muuda armastust sinu vastu.(C.D-laul)!
Ja kas see inimene peaks nüüd ennast paremini tundma?
-------------------------------------------------------
> Jääd alatiseks Kirjutas:
> ----------------------
> ---------------------------------
> > Head teed!L
> ihvimata kalliskivi!Kui enam võimalik p
> > ole!!
> !
>
>
> Astusin siit hilja läbi.Seda kõike so
> ovisin algusest
> peale.Püüdsin sind lihvida aga
> sa ise ei taha.See peab
> olema sinu enda soov.Mi
> ski ei muuda armastust sinu vastu.(C.D-laul)!
Ja kas see inimene peaks nüüd ennast paremini tundma?
meie 27. mai 2013, kl 13.32 |
appi 27. mai 2013, kl 16.17 |
mina 27. mai 2013, kl 16.43 |
yehira 27. mai 2013, kl 20.29 |
raske 27. mai 2013, kl 22.02 |
mõõgahoop südamesse 27. mai 2013, kl 22.14 |
miks sa ometi ei näe neid kullakamaraid iseenda sees? kas sa ei tea, kui raske see mulle on, et sa ei näe. sul on kõik olemas, sa saaksid kõik, mis sa tahaksid. miks ometi mind su piinamiseks loodi? miks ometi asjad nii pidi üldse läksid? miks ometi?
ma ei leia nendele miksidele vastust
miks sa arvad, et sa ei ole ideaalne, miks sa arvad, et sa ei ole täiuslik? miks sa võtad neid jutte, mida ma räägin täiusest nii isiklikult? miks? sa olid algusest peale minu jaoks ideaalne, ma lihtsalt tahtsin, et sa tegutseks, et sa teeks midagi, et sa võitleks ja panustaks, ma ei tahtnud, et sa mind käest laseks..
miks see lugu keerdub ja keerub? ma tahan välja, aga probleem ei lahene iseenesest, lambist, probleemi lahendamisega tuleb vaeva näha
ja see pole mingi "how to live your life" järgmine peatükk, vaid see on lihtsalt minu murelik kauge appihüüe, palve, sõnum
ma olen lihtsalt veel salamisi hüüdja kuskilt kalmistuplatsilt
see lugu ei näita väljapääsu, kus on see rohelise märgiga "exit"
ma ei leia nendele miksidele vastust
miks sa arvad, et sa ei ole ideaalne, miks sa arvad, et sa ei ole täiuslik? miks sa võtad neid jutte, mida ma räägin täiusest nii isiklikult? miks? sa olid algusest peale minu jaoks ideaalne, ma lihtsalt tahtsin, et sa tegutseks, et sa teeks midagi, et sa võitleks ja panustaks, ma ei tahtnud, et sa mind käest laseks..
miks see lugu keerdub ja keerub? ma tahan välja, aga probleem ei lahene iseenesest, lambist, probleemi lahendamisega tuleb vaeva näha
ja see pole mingi "how to live your life" järgmine peatükk, vaid see on lihtsalt minu murelik kauge appihüüe, palve, sõnum
ma olen lihtsalt veel salamisi hüüdja kuskilt kalmistuplatsilt
see lugu ei näita väljapääsu, kus on see rohelise märgiga "exit"
jännis 27. mai 2013, kl 22.29 |
jännis 27. mai 2013, kl 22.35 |
ma ei tea, miks kellegi armastamine võib nii keeruline olla
kas ma kirjutasin endale selle stsenaariumisse ette
"see your life as a movie script,where you are the director and also the writer and the actor."
ma arvan, et ainukene võimalus probleemi lahendamiseks oleks sinu enda kloonimine
saadad ühe klooni mulle ja kõik on rahul
kloonimist ei peaks sa isiklikult võtma, lihtsalt mitumitu korda surra ka keeruline, eksole
kas ma kirjutasin endale selle stsenaariumisse ette
"see your life as a movie script,where you are the director and also the writer and the actor."
ma arvan, et ainukene võimalus probleemi lahendamiseks oleks sinu enda kloonimine
saadad ühe klooni mulle ja kõik on rahul
kloonimist ei peaks sa isiklikult võtma, lihtsalt mitumitu korda surra ka keeruline, eksole
Sinule 27. mai 2013, kl 23.27 |
Miks Sind mu piinamiseks loodi? Hea küsimus. Võib olla see ongi SEE miski mille nimi on armastus. Äkki see piin lõpeb siis, kui tunded vabaks lasta?
Mis mind on tagasi hoidnud? Ilmselt Sa tead seda isegi. Olen seda öelnud. Olen enda jaoks piire ületanud. Vihjanud. Tahtsin näha, kas oled nõus loobuma. Ootasin, lootsin, olin kannatlik.
Armastamine ei ole raske. Ma ei ole kunagi varem tundnud midagi sellist nagu Sinuga. Parim, mis on juhtunud. Kõige õigem võimalikest.
Mis mind on tagasi hoidnud? Ilmselt Sa tead seda isegi. Olen seda öelnud. Olen enda jaoks piire ületanud. Vihjanud. Tahtsin näha, kas oled nõus loobuma. Ootasin, lootsin, olin kannatlik.
Armastamine ei ole raske. Ma ei ole kunagi varem tundnud midagi sellist nagu Sinuga. Parim, mis on juhtunud. Kõige õigem võimalikest.
jännis 27. mai 2013, kl 23.56 |
kuidas siis seda nimetada? manipulatsiooniks? Püüda mind purki nagu mingisugust putukavastset ja siis vaadata, kuidas ma arenen ja koorun? ma olen lihtsalt otsekohene, mitte pahane.
ikkagi ma ei saa aru, mida ma tegema pean
nüüd ma võtan seda kui kroonililist haigust, mis aega-ajalt suure intensiivsusega ja kontrollimatu tajuga lihtsalt endast nii välja viib
ma väsin ju ära, et ma selle haigusega toime ei tule, kõik arstid väidavad, et ma olen täiesti terve, aga mis siin tervet on? ei ole rängemat südamevalu kui see, mis miljoniks tükiks end lagundab, masendav
täiesti elutu
võimetu edasi liikuma ja siis kui ka edasi liigun, püütakse mind kinni, justnagu ma oleksin mingi tagaotsitav
mida ma siis tegema pean?
kunagi aastaid tagasi, kui ma olin veel väike, eksis mu aknalauale üks lepatriinu. ma tegin talle väikese nö elamisaseme, puuru, panin sinna natukene vett ja toataimi (mis ei olnud mürgised), läksin õue korjasin talle isegi natukene puuoksi, tulin tuppa, vaatasin teda seal, soovisin talle head ööd ja hommikuks oli ta kadunud, ta ei olnud kusagil seal karbis või oma esemel kinni, ta võis vabalt liikuda, olin nii õnnelik, et sain esimest korda omale nö lemmiklooma, kes oli küll väga mini, aga siiski. sain kellegi eest hoolitseda, sain midagi endast anda ja see tekitas hea tunde.
ma ei näinud seda lepatriinut enam kunagi.
siis oli ka südatalv, nii et ei tea, mis seinapraost ta hommikul mu aknalauale ilmus ja muidugi puuoksi oli raske talvel lumega leida ja üldse kogu see lugu meenutab muinasjuttu "12 kuud"
ma ei taha alluda mingitele manipulatsioonidele, rahu on vaja inimese hinge, rahu
see ongi kogu muusika
et ei peaks närveldama ja mingisuguseid kaotusvalu korduv episoode läbi elama
ikkagi ma ei saa aru, mida ma tegema pean
nüüd ma võtan seda kui kroonililist haigust, mis aega-ajalt suure intensiivsusega ja kontrollimatu tajuga lihtsalt endast nii välja viib
ma väsin ju ära, et ma selle haigusega toime ei tule, kõik arstid väidavad, et ma olen täiesti terve, aga mis siin tervet on? ei ole rängemat südamevalu kui see, mis miljoniks tükiks end lagundab, masendav
täiesti elutu
võimetu edasi liikuma ja siis kui ka edasi liigun, püütakse mind kinni, justnagu ma oleksin mingi tagaotsitav
mida ma siis tegema pean?
kunagi aastaid tagasi, kui ma olin veel väike, eksis mu aknalauale üks lepatriinu. ma tegin talle väikese nö elamisaseme, puuru, panin sinna natukene vett ja toataimi (mis ei olnud mürgised), läksin õue korjasin talle isegi natukene puuoksi, tulin tuppa, vaatasin teda seal, soovisin talle head ööd ja hommikuks oli ta kadunud, ta ei olnud kusagil seal karbis või oma esemel kinni, ta võis vabalt liikuda, olin nii õnnelik, et sain esimest korda omale nö lemmiklooma, kes oli küll väga mini, aga siiski. sain kellegi eest hoolitseda, sain midagi endast anda ja see tekitas hea tunde.
ma ei näinud seda lepatriinut enam kunagi.
siis oli ka südatalv, nii et ei tea, mis seinapraost ta hommikul mu aknalauale ilmus ja muidugi puuoksi oli raske talvel lumega leida ja üldse kogu see lugu meenutab muinasjuttu "12 kuud"
ma ei taha alluda mingitele manipulatsioonidele, rahu on vaja inimese hinge, rahu
see ongi kogu muusika
et ei peaks närveldama ja mingisuguseid kaotusvalu korduv episoode läbi elama
to jännis 28. mai 2013, kl 00.03 |
to to jännis 28. mai 2013, kl 00.14 |
vastuseks 28. mai 2013, kl 00.19 |
Lisa postitus