Ja kui ei suudeta teda rahule jätta, tuleks anda omalt poolt võimalus kummalegi asjad selgeks rääkida ja otsustada koos kuidas edasi. Kui eraldi, siis tuleks kummalgi jätta teine rahule ja lasta oma elu elada nii nagu ta oskab või tahab, ilma vahelesegamisteta.

Miks sa suhtled sellise inimesega?
Suud ei ole peas või, ütle talle - hoia eemale?!
Muuda telefoni number ära, blokeeri ta igalt poolt ära, nii et ta ei saaks sinuga enam kontakti.

Miks on vaja tal kontakti võtta? No kes seda teab. Võimalik ju tõesti, et tal ongi tunded. Samas tunneb ennast kõrvalejäetuna või mida iganes. Inimesed on keerulised ja põhjusi võib palju olla.
Kui sul on lapsed, siis bloki ta tõesti ära lihtsalt, kui otse küsida ei oska. Olid see sina või keegi teine, et sai uks avatud kuidagi teisele ja kas mitte seda ei võiks teine pool tõlgendada samasuguse arusaamatu kontakti otsimisena. Annab nagu lootust ja siis vaikib. See ära blokeerimine võib olla ka midagi sellist, et ta blokeerib tema jaoks haiget tegevat hägusust.
Kas võib olla nii, et mõlemad tahavad midagi konkreetsemat ja loodavad, et teine slleda kohale toimetab.

Läbitud etapp. Aga miks ma peaksin seda tegema? Ta võtab ju ühendust selleks, et igatseb ja sama olen ka mina teinud. Pea liivaalla peitmine ei lahenda olukorda. Mõneti see sama tegevus, kus pea liivaalla pistetakse, ongi ehk olukorra nii segaseks ajanud ja nüüd ei oska kumbki seda lahendada. Tagajärjeks valutavad hinged, mõtlematult välja paisatuf sõnad ja kättemaks. Kuid mikle eest? Kas selle eest, et kumbki on omaette enda tunnetega kimpus ja ei saa rahu ega oma elu elatud? Nii palju aega on juba möödas, aga midagi ei ole muutunud. Äkki oleks siiski aeg mõistlikult maha istuda ja vestelda!?

Mina ei looda, et ta mulle midagi kohale toimetaks ja olen ka vastavalt tegutsenud. Kahjuks ei tea ma mida tema loodab või arvab, mul ei ole võimalust saada oma küsimustele vastuseid.

endal olnud sama olukord, kus mõlemad igatsevad ja kahetsevad, aga omaette ja üksi.

Kuidas sa olukorra lahendasid?

mõni peksab ikka nii segast, et ta ei mõika enam ise ka, mida ta siin kõik kokku on kirjutanud.
Mine ravile, see on su ainus võimalus, muidu oled varsti hullaris.

kahjuks jäi lahendamata. endal puudus vajalik julgus ja teine pool ootas minu esimest sammu, sest pidas mind vastutavaks juhtunu pärast.

Miks sa arvad, et ta sind juhtunu pärast vastutavaks pidas? Äkki ta oli juba ise mitu sammu astunud ja sa ei andnud talle võimalust. Ehknoli järgneva sammu sulle pakkumine temajaoks olulise väärtusega ettevõtmine. Ehk ootas ta kinnitust su tunnete ehtsusele? Võibolla tunfus talle, et mängid temaga ja esimest sammu tehes oleksid näidanud, et hoolid päriselt. Mõtle sellele. Eriti sellistel hetkedel kui tekib tahtmine teda loobumises süüdistada.

mhmm:
"Ja veel. Kui ongi kolmnurk ja ignoreeritakse kontsktivõtmist, siis kas poleks aus ka teine osapool puutumata jätta ja aktsepteerida tema elu. Miks on vaja pidevalt ennast meelde tuletada ja talle sellega palju haiget teha?"

Kas poleks aus mitte kontakti võtta sulgi? Sina puutud teda ja tema puutub sind. Ehk tegi sinugi kontakti võtmine haiget kellelegi, kui sa oma pereelu elad?
Ei süüdista vaid mõtlen kaasa. Kui see siin foorumis üldse võimalik on. Kardetavasti mitte, sest olukordi ei tea ju.

Võimalik. Ehk tegi ka minu kontaktivõtmine talle haiget. Pole vast õigustus seegi, et võtsin korra kontakti lootuses keerukas olukord selgeks rääkida...peale tema kümneid kõnesid ja kirjasõbrapakjumisi varikontode alt. Ma tahtsin lahendust, mitte teda häirida või talle haiget teha oma meeldetuletamisega. Ma ei näe nuud võimalust kui ennast eemale hoida ja mitte lasta tal end provotseerida. Ilmselgelt on see tema jaoks hasartne mäng ja tahab vaid teada kas läheb mulle endiselt korda. Vastasel juhul oleks ta rääkinud, sest võimalusi tal selleks oli.

Mida ta neis kõnedes rääkis siis? Ei pea vastama sellele küsimusele. Uudishimu saab võitu lihtsalt minus ka igaks juhuks küsin.

Sain aru,et sa ei ole siin minu mees:) Aga ilus oli mõelda ja mu tunne oli ehe. Sinu kirjadest õhkas kõike seda, mida minagi ootan.

Kes, kes :)
Ahoi, on siin sinule meest?
Oih, kell on hiline juba ja peas rändavad kummalised mõtted.

to kõrvaltvaataja, sul võib mõnes asjas õigus olla, kahjuks tuleb see teadmine minu jaoks liiga hilja.
ma ikka tegin ka paar esimest sammu, et "tõestada oma tunnete ehtsust", kuida need sammud jäid vajaliku tähelepanuta. või oli asi tõlgendamises. oleksin tema poolt oodanud pisitillukest vastusammu, mis oleks julgustanud mind edasistele sammudele, kuid neid ei tulnud. kui ta polnud nendeks valmis, võinuks sedagi öelda, aga tema lihtsalt vaikis. see tegi haiget.

Mida sa temalt ootad või tahad? Mida ta tegema peaks? Või mida sa tahad, et ta teeks? Üks on selge, esimest sammu ta enam ei tee. Aga peale selle?

Kui esimest sammu ei tule, siis reeglina enam midagi ei oodatagi.

Mida ta oleks pidanud nende vaikivate kõnede peale ütlema? Ehk tundusid need tema jaoks rünnakuna? Äkki ta võttis neid kui ends üle irvitamist? Sa ei tea ju mida ta sel ajal tundis ja mis tema elus toimus. Ehk oli ta sinu ründavast käitumisest sedavõrd segadusse aetud, et ei osanud neist kõnedest midagi head arvata? Segaselt käitumisega edastatakse segaseid ja vastakaid emitsioone, mida vastuvõtja tõlgendab omakorda vastavalt oma kogemusele ja emitsionaalsele seisundile.

Ok, vaherahu ja kummalgi oma elu. Kumbki ei torgi teineteist ja elab oma elu nagu oskab ja tahab.

Ma ei oota enam midagi, selleks on juba liiga palju vett merre voolanud. Võib-olla ainult seda, et ta jätaks järgi minu tagaselja halvustamise ja mustamise. Minu arvates ei ole see ühele mehele vääriline käitumine. Kui on etteheiteid mulle, võtku ühendust ja räägime asjad lõpuni selgeks. Vastamata küsimused ja lahendamata probleemid ei lase mõlemal edasi liikuda nagu vaja.

Sel juhul tuleks sinul sama teha, lõpetada tema tagaselja mustamine ja kirumine. Senikaua kui kumbki seda teha ei suuda, ei ole veel teineteisest lahti lastud. Sinu halvustav sõna vallandab tema oma ja vastupidi. Kui oled otsustanud, et tal ei ole sibu elus kohta, lase temast lahti. Läbi sinu siinsete kirjutiste jääb mulje, et tõeliselt ei ole sa temast kunagi hoolinud. Ainus mis sulle korda läheb ja mille nimel meeleheitlikt võimled, on oma tahte pealesurumine. Sa tahad, et ta teeks kõike seda ja nii, nagu sulle sobib. Kui ta sulle alluda ei taha, hakkad teda karistuseks laimama ja mõnitama. Sellega lükkad teda endast suure hooga eemale.

Mis sunnib inimest laimama partnerit, kellest ta kunagi hoolis? Ma ei saa sellest aru, lihtsalt ei saa. Mina seda küll ei suuda. Mis siis, et lahku mindi natuke inetult, kuid see oli ju inimene, kellest sa hoolisid. Miks teda laimata, arusaamatu.

Seda tahaksin minagi teada, mis sunnib.

Ehk see sama asi, mis sunnib kedagi alatult nuga selga lööma ja nuhkima ning siis isiklikel teemadel alatult mõnitama. Vastused on sinu enda sees olemas. Küsi endalt "miks".

to eelmisele
sa ajad mind kellegagi segamini, ma pole eales midagi sellist teinud. lugesin eile siinset arutelu ja rääkisin oma kogemusest, midagi rohkemat ei ole mõtet otsida.

Pole ka eales kellegi arvutisse häkkinud ja seal s++ta keeranud? Sa oled ikka hale kuju, ausalt. Argpükslik s takeeraja, ei muud. Kui arvad, et sellega midagi lahendad, siis pigem vastupidi. Saad vastutasuks ainult mõnitusi ja alandust tunda. Kas sa tõesti seda tahad? Aga palun, täitugu su tahtmine, skiso!

Selle pärast ei taha ma sind iial oma ellu, et sa oled haigelt kiuslik ja kahepalgeline vana näss. Jäta mind ja minu asjad rahule ja mine ravile!

Oled nagu haigus, kes ise ei suuda ja ei taha elada ning teistel ka ei lase elada, läbiimbunud kadedusest, kiuslikkusest, vihkamisest ja kättemaksust. Kättemaks on su elu ainus rõõm. Ausalt, mul on sinust hale, aga see on ka kõik. Head s*takeeramist, s*tavares!

sain siit hea õppetunni: kaklust nähes ära sekku, muidu võid ka ise verise nina saada.:) head jätku!