Loomulikult võib elus ette tulla olukordi, kui ei ole võimalik kohtuda, aga see ei ole veel maailma lõpp, sest tulevad ka need ajad jälle, kui on võimalik kohtuda ja seda loomulikult päriselt mõeldes. Seda enam,kui inimesed vajavad teineteist vastastikuselt. Kui vastastikku vajadust ei ole, siis ei ole vähemalt ühel poolel õnne ja kui ongi vastastikune, siis on mõlemad õnnelikud. Milleks mäng? Suhtes, tunnetega ei mängita, kui on siirad tunded?! Kui ainult mängitakse ja ei ole siirad tunded, siis kaugele ei jõua ja lõppebki kõik-arvamus!